Kohtuasi T‑3/12

Heinrich Kreyenberg

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse kujutismärk MEMBER OF €e euro experts – Absoluutne keeldumispõhjus – Euroopa Liidu ja tema tegevusvaldkondade embleemid – Euro tähis – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt i

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kolmas koda), 10. juuli 2013

1.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärgid, mille registreerimisest tuleb Pariisi konventsiooni kohaselt keelduda – Riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide embleemide kaitse – Jäljendamine heraldika seisukohalt – Rahvusvaheliste organisatsioonide embleemide kaitsmise tingimus

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt h)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Pariisi konventsiooni artiklis 6ter nimetamata tundemärke, embleeme või vapimärke sisaldavad kaubamärgid – Kaitsmise tingimused

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punktid h ja i)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Pariisi konventsiooni artiklis 6ter nimetamata tundemärke, embleeme või vapimärke sisaldavad kaubamärgid – Kaitse ulatus – Euro tähis

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punktid h ja i)

4.      Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Registreerimine määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti 1 rikkudes – Kujutismärk MEMBER OF €e euro experts

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt i)

1.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkt h koosmõjus Pariisi konventsiooni artikliga 6 ter, millele see viitab, kaitseb kaht liiki embleeme.

Esiteks keelab nimetatud säte riikide embleemide registreerimise mitte ainult kaubamärgina, vaid ka kaubamärgi osana, olenemata sellest, kas need embleemide kujutised on identsed või heraldika seisukohalt lihtsalt jäljendavad. Määramaks kindlaks, kas kaubamärk jäljendab heraldika seisukohalt mõnd embleemi, tuleb lähtuda selle embleemi heraldilisest kirjeldusest. Samas ei suuda kõiki kõnealuse kaubamärgi ja asjaomase embleemi vahelisi erinevusi, mida märkab heraldikakunsti asjatundja, ilmtingimata tajuda keskmine tarbija, kes teatud heraldiliste üksikasjade erinevusest hoolimata võib näha kaubamärgis kõnealuse embleemi jäljendust.

Teiseks keelab määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt h sellise kaubamärgi registreerimise, mis kujutab heraldika seisukohalt endast mõne rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni embleemi taasesitust või jäljendamist, tingimusel et embleemist on Pariisi konventsiooni liikmesriike teavitatud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni rahvusvahelise büroo kaudu. Seda keeldu kohaldatakse siiski üksnes Pariisi konventsiooni artikli 6 ter lõike 1 punktis c ette nähtud juhtudel, see tähendab kui asjaomane kaubamärk tervikuna loob avalikkusele mulje seose olemasolust ühelt poolt selle omaniku või kasutaja ja teiselt poolt asjaomase rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni vahel, või eksitab üldsust sellise seose olemasolu suhtes.

(vt punktid 28–31)

2.      Määruse nr 207/2009  ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti i tuleb tõlgendada nii, et see keelab kaubamärgina ja selle osana registreerida sama määruse artikli 7 lõike 1 punktis h nimetamata embleeme sõltumata sellest, kas need embleemid on kujutatud identsel või vaid jäljendaval viisil.

Nimelt tuleb esiteks rõhutada, et määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt i ei piira otsesõnu embleemiga identsete kaubamärkide suhtes kehtestatud keelu kohaldamisala. Selle sätte sõnastus võimaldab seda tõlgendada nii, et see keelab mitte üksnes embleemi identse taasesituse, vaid ka selle jäljendamise kaubamärgis. Kui sellist tõlgendust ei järgitaks, siis väheneks pealegi märkimisväärselt määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti i kasulik mõju: piisaks kui mõnda embleemi veidi muudetakse, isegi vaid sellisele isikule märkamatult, kes ei ole heraldika asjatundja, et selle saaks registreerida kaubamärgina või osana kaubamärgist.

Teiseks tuleb rõhutada, et liidu õiguslooja ei ole teinud mingit täpsustust, et üksnes embleemi kujutisest koosneva kaubamärgi registreerimine oleks määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti i kohaselt keelatud. Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis i tegusõna „sisaldama” kasutamisega on õiguslooja näidanud, et selles sättes esitatud tingimustel on keelatud määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis h nimetamata embleemide kasutamine mitte üksnes kaubamärgina vaid kaubamärgi osana. See on pealegi kooskõlas nimetatud sätte kasuliku mõjuga, mille eesmärk on anda selles sättes viidatud embleemidele ulatuslikum kaitse.

Samas ei ole selline keed siiski tingimusteta.

Pariisi konventsiooni liikmesriikidele teavitatud rahvusvaheliste valitsustevaheliste organisatsioonide embleeme kaitseb määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt h juhul, kui asjaomane kaubamärk tervikuna loob avalikkusele mulje seose olemasolust ühelt poolt selle omaniku või kasutaja ja teiselt poolt asjaomase rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni vahel. Kui määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktiga i antud kaitse võiks kõne alla tulla ka siis, kui viimati nimetatud tingimus ei ole täidetud, siis oleks kaitstuse tase kõrgem sama artikli lõike 1 punktiga h Pariisi konventsiooni liikmesriikidele teavitatud rahvusvaheliste valitsustevaheliste organisatsioonide embleemidele antud kaitsest.

Samas ei viita miski sellele, et liidu õiguslooja soovis määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti i kohastele embleemidele anda ulatuslikuma kaitse, kui sama määruse artikli 7 lõike 1 punktis h ette nähtud embleemidele, mistõttu ei saa määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktiga i antud kaitse ulatus olla laiem kui sama määruse artikli 7 lõike 1 punktiga h antav kaitse.

Seetõttu saab määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktiga i embleemidele antavat kaitset kohaldada üksnes siis, kui sellist embleemi sisaldav kaubamärk tervikuna võib eksitada avalikkust seose suhtes ühelt poolt selle kaubamärgi omaniku või kasutaja ja teiselt poolt selle asutuse, millele asjaomane embleem viitab, vahel.

(vt punktid 34–40)

3.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkt i kaitseb kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punktis h nimetamata embleeme – see tähendab muude kui riikide või rahvusvaheliste valitsustevaheliste organisatsioonide embleeme, millest korrapäraselt teavitatakse Pariisi konventsiooni liikmesriike –, juhul kui need embleemid pakuvad avalikkusele erilist huvi. Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt i paljuhõlmavat sõnastust silmas pidades tuleb asuda seisukohale, et see kaitseb mitte ainult rahvusvaheliste valitsustevaheliste organisatsioonide embleeme, millest ei ole Pariisi konventsiooni liikmesriike teavitatud, vaid ka embleeme, mis olgugi, et need ei kajasta mõne rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni kõiki tegevusi, on siiski konkreetselt seotud mõne tema tegevusega. Nimelt piisab asjaolust, et embleem on seotud mõne rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni mingi tegevusega, et tõendada avalikkuse huvi selle kaitsmise vastu.

Seega kaitseb määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt i tingimusel, et selle sättes esitatud muud tingimused on täidetud, mitte ainult Euroopa Liidu embleeme kui selliseid, vaid ka embleeme, milles viidatakse üksnes mõnele tema tegevusvaldkonnale.

Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõige 2 sätestab, et selle artikli lõiget 1 kohaldatakse pealegi olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused on ainult teatavas Euroopa Liidu osas. Seega tuleb kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punktis i nimetatud avalikkuse huvi mõista nii, et see ei hõlma tingimata kogu liidu territooriumi. Piisab sellest, et see esineks mõnes selle osas. Neil põhjendustel võib niisiis asuda seisukohale, et nimetatud määruse artikli 7 lõike 1 punkt i kaitseb kõiki embleeme, mis ei tähista küll liitu tervikuna, kuid puudutavad mõnd selle tegevust, ja seda isegi siis, kui see tegevus toimub vaid mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis.

ELTL artikli 3 lõige 4 näeb selles osas ette, et „[l]iit rajab majandus- ja rahaliidu, mille rahaühik on euro”. Euro tähis tähistab seega kahtlemata Euroopa Liidu üht tegevust. Seetõttu ei piisa üksnes asjaolust, et Euroopa Liidu teatud liikmesriikides ei ole euro käibel, järeldamaks, et see tähis, mille puhul ühestki Euroopa Kohtule esitatud toimikus esinevast tõendist ei ilmne, et sellest oleks Pariisi konventsiooni liikmesriike korrapäraselt teavitatud, ei kuulu määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktiga i antud kaitse kohaldamisalasse.

(vt punktid 44–47)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 107–114)