Kohtuasi T‑1/12

Prantsuse Vabariik

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Raskustes olevate ettevõtete päästmis- ja ümberkorraldusabi – Ümberkorraldusabi, mida Prantsuse ametiasutused kavatsesid anda ettevõtjale SeaFrance SA – Kapitali suurendamine ja SNCFi poolt SeaFranceʼile antavad laenud – Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks – Riigiabi mõiste – Erainvestori kriteerium – Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kaheksas koda), 15. jaanuar 2015

1.      Riigiabi – Mõiste – Õiguslik tähendus – Tõlgendamine objektiivsete asjaolude alusel – Kohtulik kontroll

(ELTL artikli 107 lõige 1)

2.      Riigiabi – Mõiste – Hindamine erainvestori kriteeriumi kohaselt – Hindamine vaidlusalust tehingut ja selle konteksti puudutavate kõikide asjaolude alusel – Riigi järjestikused sekkumised, mis tekitavad omavahel lahutamatuid seoseid – Kõikide meetmete hindamine tervikuna – Lubatavus

(ELTL artikli 107 lõige 1)

3.      Riigiabi – Mõiste – Hindamine erainvestori kriteeriumi kohaselt – Hindamine vaidlusalust tehingut ja selle konteksti puudutavate kõikide asjaolude alusel – Riigi järjestikused sekkumised, mis tekitavad omavahel lahutamatuid seoseid– Nimetatud sekkumiste tasuvuse põhjalik analüüs

(ELTL artikli 107 lõige 1)

4.      Riigiabi – Mõiste – Hindamine pelgalt ELTL artikli 107 lõike 1 raames – Varasema praktika arvestamine – Välistamine

(ELTL artikli 107 lõige 1)

5.      Tühistamishagi – Ese – Otsus, mis põhineb argumentatsiooni mitmel iseseisval osal, millest iga osa on otsuse resolutsioonis piisav põhjendus – Otsus riigiabi valdkonnas – Väited, mis puudutavad viga või muud õigusvastasust, mis mõjutab vaid ühte argumentatsiooni osa – Ainetu väide, mis ei saa tuua kaasa otsuse tühistamist

(ELTL artikkel 263)

6.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks – Raskustes oleva äriühingu ümberkorraldamiseks antav abi – Suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta – Abi saava ettevõtja omapanus – Laen, mida ei saa omapanusena arvesse võtta

(ELTL artikli 107 lõige 3; komisjoni teatis 2004/C 244/02, punktid 7, 43 ja 44)

7.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks – Raskustes oleva äriühingu ümberkorraldamiseks antav abi – Suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta – Abi saava ettevõtja omapanus – Madalama kui 50%‑lise omapanuse lubamine erakorraliste asjaolude või eriliste raskuste ilmnemisel – Hindamiskriteeriumid – Majanduskriis ja finantsturgude tugevnemine, mis mõjutavad ettevõtjaid üldiselt – Välistamine

(ELTL artikli 107 lõige 3; komisjoni teatis 2004/C 244/02, punkt 44)

8.      Euroopa Liit – Omandi õiguslik režiim – Neutraalsuse põhimõte – Aluslepingute põhieeskirjade kohaldamine – Täpsustamine riigiabi valdkonna sätetega

(ELTL artikli 10 lõige 1 ja ELTL artikkel 345)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 29 ja 30)

2.      Kui komisjon uurib kõiki vaidlusaluse tehingu asjassepuutuvaid osasid ja selle konteksti, eelkõige siis, kui kohaldatakse erainvestori kriteeriumi ning kui tegu on erainvestori kriteeriumi kohaldamisega mitmele riigi järjestikusele sekkumisele, tuleb tal alati analüüsida, kas nende sekkumiste vahel on sedavõrd tihedad seosed, et neid on võimatu lahutada ning et seetõttu tuleb neid sekkumisi käsitada ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamise eesmärgil ühe sekkumisena.

Riigi mitme järjestikuse sekkumise lahutatavuse analüüsimisel tuleb lähtuda kriteeriumidest, mille hulgas on eelkõige sekkumiste ajaline järjekord, eesmärk ja abi saava ettevõtja olukord nende sekkumiste hetkel.

Sellega seoses olukorras, kus avalik-õiguslik ettevõtja tegeleb oma raskustes oleva tütarettevõtja rekapitaliseerimisega, annab talle järjest päästmisabi ja laenu – mis asjaomase liikmesriigi sõnul ei kujuta endast mitte abi, vaid erainvestori kriteeriumi seisukohast iseseisvat investeeringut – siis komisjon võib arvesse võtta antud konteksti asjaolude hulgas eelkõige ümberkorralduskava edenemist, sellise avalik-õigusliku ettevõtte rolli kahekordistumist, kes tegeleb mitte üksnes abi andjana, vaid ka omapanuse moodustava abi rahastajana, ning asjaolu, et riigi sõltumatu erainvestor ei osale ümberkorraldamistehingus.

(vt punktid 32–34, 47, 50 ja 55)

3.      Olukorras, kus avalik-õiguslik ettevõtja annab oma raskustes olevale tütarettevõtjale järjest päästmisabi, tegeleb tema rekapitaliseerimisega ning annab laenu, mis moodustavad omavahel lahutamatute meetmete paketi, kohaldab komisjon õigesti erainvestori kriteeriumit, võttes arvesse mõju, mida avaldab intresside tasumine ja kõnealuste laenude tagasimaksmine rekapitaliseerimise tasuvusele; ta koostas põhjaliku analüüsi tulususe kohta, mida avalik-õiguslik ettevõtja ainsa erainvestorina võis oodata meetmetest, mida ta abi saava ettevõtja päästmise ja ümberkorralduse raames ühtse tervikuna hinnatuna rakendas või kavandas. Antud juhul ei teinud komisjon täpset analüüsi selle kohta, kas mõlema kõnealuse laenu andmise tingimused olid turutingimustega kooskõlas.

Asjaolu, et avalik-õiguslik ettevõtja, kes tegutseb nii abi andja kui ka rahastajana, kelle vahendid olid erainvestori kriteeriumi kohaldamise raames mõeldud osana omapanusest sellistele lahutamatute meetmete paketile, oli ainus, kes hankis abi saavale ettevõtjale viimase ümberkorraldamiseks vajalikke vahendeid, kuna ükski kontserniväline erainvestor selles tehingus ei osalenud, toetab järeldust, mille kohaselt turumajanduslik erainvestor ei ole esitanud raskustes olevale ettevõtjale kõiki asjaomaseid meetmeid.

(vt punktid 47, 53 ja 54)

4.      Seda, kas meede kujutab endast riigiabi, tuleb hinnata üksnes ELTL artikli 107 lõike 1, mitte komisjoni väidetava varasema otsustuspraktika alusel. Pealegi oleks eriti raske tugineda komisjoni varasemale praktikale päästmisabi ja ümberkorralduse valdkonnas, milles iga juhtumi hindamine sõltub suuresti abisaaja enda finantsolukorrast, üldisest majandusolukorrast sektoris, milles abisaaja tegutseb ja reguleerivast raamistikust, milles ta tegutseb.

(vt punkt 58)

5.      Kui otsuse teatud põhjendused on iseenesest oma olemuselt sellised, et nende alusel võib otsuse õiguslikult piisavalt põhjendatuks lugeda, siis ei mõjuta otsuse ülejäänud põhjendustes tehtud vead mingil juhul otsuse resolutiivosa. Lisaks tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kui väide, isegi kui see on põhjendatud, ei võimalda saavutada tühistamist, mida soovib hageja, tuleb see ainetuse tõttu tagasi lükata.

(vt punkt 73)

6.      Kuna avalik-õigusliku ettevõtte antavad kõnealused laenud, rekapitaliseerimine ja päästmisabi koos kujutavad endast riigiabi, tuleb need laenud jätta välja omapanuse hulgast, mis on mõeldud abi saava ettevõtja ümberkorraldamiseks raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste punktide 7, 43 ja 44 mõttes.

(vt punkt 86)

7.      Raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste punkti 44 kohaselt võib komisjon liikmesriigi poolt tõestatud erakorraliste asjaolude ja eriliste raskuste puhul nõustuda madalama panusega, kui suurettevõtete puhul ette nähtud 50%.

Kuna aga majanduskriis ja finantsturgude tugevnemine mõjutavad ettevõtjaid üldiselt, et saa neid käsitada ühe ettevõtja erakorraliste asjaolude või eriliste raskustena.

(vt punktid 88 ja 89)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 94, 95, 99 ja 100)