ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda)
14. september 2004(*)
Ühenduse kaubamärk – Sõnamärk APPLIED MOLECULAR EVOLUTION – Absoluutsed keeldumispõhjused – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c – Kirjeldav tähis
Kohtuasjas T-183/03,
Applied Molecular Evolution Inc., asukoht San Diego, California (USA), esindaja: advokaat A. Deutsch, keda abistas M. Weber-Quitzau,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: H. Nokkanen ja A. Folliard-Monguiral,
kostja,
mille esemeks on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 13. märtsi 2003. aasta otsuse (asi R 108/2002-2) peale, mis kinnitab keeldumist sõnamärgi APPLIED MOLECULAR EVOLUTION registreerimisest,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees J. Pirrung, kohtunikud A. W. H. Meij ja N. J. Forwood,
kohtusekretär: ametnik I. Natsinas,
arvestades 26. mail 2003 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 5. septembril 2003 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud kostja vastust,
arvestades 13. mail 2004 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja, varasema nimega Ixsys Inc., esitas 31. märtsil 2000 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1) (muudetud kujul) alusel ühenduse kaubamärgi taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnaline tähis APPLIED MOLECULAR EVOLUTION.
3 Teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 42 ja vastavad järgmisele kirjeldusele: „ühendite, mida kasutatakse terapeutikas, diagnostikas, põllumajandustoodetes, ensüümides, keemiatoodetes, toiteainetes, toidulisandites ja tööstuslikes rakendustes, sh, kuid mitte ainult laiatarbe ja spetsiifilise kasutusotstarbega keemiatoodetes, molekulaarse töötlemisega seotud uurimistegevused”.
4 Kontrollija jättis 28. novembri 2001. aasta otsusega määruse nr 40/94 artikli 38 alusel taotluse rahuldamata põhjusel, et taotletav kaubamärk on kirjeldav ja et sellel puudub igasugune eristusvõime.
5 Hageja esitas kontrollija otsuse peale 28. jaanuaril 2002 ühtlustamisametile kaebuse määruse nr 40/94 artikli 59 alusel.
6 Teine apellatsioonikoda jättis 13. märtsi 2003. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”), mis tehti hagejale teatavaks 24. märtsil 2003 ja mida parandati hageja nime osas 25. augusti 2003. aasta otsusega, kaebuse rahuldamata põhjusel, et taotletav kaubamärk on kirjeldav ja et sellel puudub igasugune eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c tähenduses.
Poolte nõuded
7 Kohtuistungil loobus hageja nõudest kohustada ühtlustamisametit taotletavat kaubamärki registreerima.
8 Nüüd palub hageja Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
9 Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
10 Esimese Astme Kohus tõdeb, et hageja loobus kohtuistungil oma esimesest väitest, mille kohaselt viidati vaidlustatud otsuses hagejale valesti, kasutades tema endist nime. Nüüd esitab hageja ainult ühe väite, mis tuleneb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumisest.
11 Ennekõike tuleb meenutada, et vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõikele 1, mida kohaldatakse sama kodukorra artikli 130 lõike 1 ja artikli 132 lõike 1 alusel intellektuaalomandi õigustega seotud menetluste suhtes, tuleb menetluse aluseks olevas hagiavalduses esitada ülevaade fakti- ja õigusväidetest. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kuigi teatavate punktide osas saab hagiavalduse teksti toetada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide osadele, ei saa üldine viide teistele dokumentidele korvata õigusliku argumentatsiooni selliste peamiste elementide puudumist, mis eespool mainitud tingimuste kohaselt peavad olema märgitud hagiavalduses endas (Esimese Astme Kohtu 20. aprilli 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-305/94–T-307/94, T‑313/94–T-316/94, T-318/94, T-325/94, T-328/94, T‑329/94 ja T-335/94: Limburgse Vinyl Maatschappij jt v. komisjon, EKL 1999, lk II‑931, punkt 39 ja viidatud kohtupraktika). Järelikult tuleb tähelepanuta jätta hagiavalduses esitatud üldine viide dokumentidele, mille hageja esitas ühtlustamisametis.
12 Esiteks tõdeb Esimese Astme Kohus, et vaidlustatud otsus tugineb ühtmoodi nii taotletava kaubamärgi eristusvõime puudumisele kui ka selle kirjeldavale iseloomule. Kohtuistungil täpsustas ühtlustamisamet, et vaidlustatud otsust tuleb lugeda nii, et see tugineb põhiliselt taotletava kaubamärgi kirjeldavale iseloomule. Antud asjas tuleb ennekõike uurida, kas apellatsioonikoda kohaldas õigesti määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c.
13 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt ei registreerita „kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi”. Lisaks sätestab määruse nr 40/94 artikli 7 lõige 2, et „[l]õiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused on ainult teatavas ühenduse osas”.
14 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c nimetatud märgid ja tähised on sellised, mida võib tarbijate sihtgrupi seisukohalt vaadelduna tavapäraselt kasutada kauba või teenuse tähistamiseks – otseselt või üht selle olulist omadust mainides –, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse (Euroopa Kohtu 20. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-383/99 P: Procter & Gamble v. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2001, lk I‑6251, punkt 39). Seega tuleb tähise kirjeldavat iseloomu hinnata esiteks seoses asjassepuutuvate kaupade või teenustega ja teiseks seoses sellega, kuidas sihtrühm seda mõistab.
15 Seoses asjaomase avalikkusega leidis apellatsioonikoda käesolevas asjas kaudselt seda, et see avalikkus koosneb valgutöötlemise valdkonna asjatundjatest („the relevant specialist consumer in the field of protein engineering” – vaidlustatud otsus, punkt 13). Hageja väidab oma esimeses etteheites, mille ta esitas hagiavalduses ja mida ta selgitas kohtuistungil, et asjaomast avalikkust tuleb määratleda laiemalt ning et see peab väikeses osas hõlmama ka isikuid, eelkõige ettevõtjaid, kes on vähem spetsialiseerunud kui need, kellele viitab apellatsioonikoda.
16 Esimese Astme Kohus leiab, et vaidlustatud otsuses oli asjaomane avalikkus õigesti määratletud. Igatahes, isegi kui arvestada vähem spetsialiseerunud avalikkusega, kui on vaidlustatud otsuses mainitu, ei muuda see käesolevas asjas asjaomase avalikkuse definitsioonist tulenevaid järeldusi, nimelt seda, et asjaomane avalikkus koosneb arukatest, eriti informeeritud ja tähelepanelikest tarbijatest. Tegelikult viitab asjaomaste teenuste eesmärk vähemalt sellele, et see vähem spetsialiseerunud avalikkus on teadlik molekulaarse muundamise võimalustest ja kasust, sealhulgas tööstuslikust kasust. Järelikult ei saa sellist isikut pidada keskmiseks tarbijaks.
17 Esimese Astme Kohus leiab, et ei ole vaja otsustada, kas kogu asjaomane avalikkus peab elukutsest tulenevalt oskama inglise keelt. Igatahes vastavalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõikele 2 piisab, kui mainida, et kuna asjaomane sõnaline tähis on inglise keeles, siis koosneb asjaomane avalikkus inglise keelt kõnelevatest arukatest tarbijatest.
18 Seoses asjaomase sõnalise tähise kirjeldava iseloomuga leidis apellatsioonikoda, et esiteks viitab mõiste „molecular evolution” (molekulaarne evolutsioon) geneetilise materjaliga seonduvale valdkonnale, sealhulgas valkude ja desoksüribonukleiinhappe (DNA) uurimisele ja nende muundamisele kaubanduslikul eesmärgil (vaidlustatud otsus, punkt 9) ning teiseks tähendab sõna „applied” (rakendatud) lisamine asjaomaste teenuste lõppeesmärki, nimelt saadud ühendite kasutamist erinevates kaupades (vaidlustatud otsus, punkt 11).
19 Teises etteheites väidab hageja, et sõnal „evolution” (evolutsioon) on mitmeid tähendusi ning ennekõike viitab see sõna järkjärgulisele juhuslikule muutumisprotsessile, mitte asjaomaste teenustega seonduvale molekulide otsesele ja eesmärgipärasele optimeerimisele. Järelikult läheb see tähendus vastuollu asjaomaste teenustega.
20 Ennekõike leiab Esimese Astme Kohus, et apellatsioonikoda ei lähtunud mitte ainult sõna „evolution” tähendusest eraldi, vaid omistas sellele konkreetse tähenduse ühenduses omadussõnaga „molecular” (molekulaarne). Igal juhul, ühest küljest sobib sõna „evolution” varasema seisundi osalise, tahtliku ja vahetu muutumise tähistamiseks. Iseäranis ei kahtle asjaomane avalikkus, kes on hästi informeeritud, et see puudutab molekulide tahtlikult suunatavat evolutsiooni. Teisest küljest, kuna on tõsi, et sõnal „evolution” on mitu tähendust, nagu väidab hageja, siis tuleb meenutada, et vastavalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktile c ei saa registreerida sõnalist tähist, kui vähemalt üks selle võimalikest tähendustest tähistab asjaomaste kaupade või teenuste omadust (Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-191/01 P: Siseturu Ühtlustamise Amet v. Wrigley, EKL 2003, lk I‑12447, punkt 32).
21 Kolmandas etteheites heidab hageja apellatsioonikojale ette seda, et apellatsioonikoda järeldas, et mõistel „molecular evolution” (molekulaarne evolutsioon) on kirjeldav iseloom seoses geneetilise materjali muundamisega, esiteks seda seisukohta tõendamata ning teiseks jättes tähelepanuta asjaolu, et asjaomased teenused hõlmavad palju laiemat valdkonda.
22 Esimese Astme Kohus märgib kõigepealt, et hageja etteheide on tingitud vaidlustatud otsuse osalisest lugemisest. Apellatsioonikoda ei tõlgendanud mõistet „molecular evolution” nii, et see oleks tähendanud ainult geneetilise materjali muundamist, vaid ta viitas samuti geneetilise materjaliga seotud „mitmetele tegevustele”, sh „valgu funktsiooni kunstliku parendamise protsessile kaubanduslikul eesmärgil” (vaidlustatud otsus, punkt 9). Järelikult on vaidlustatud otsuses antud mõistele „molecular evolution” palju laiem tähendus, kui hageja on väitnud.
23 Seoses apellatsioonikoja esitatud tähenduse õigsuse tõestamisega tuleb rõhutada, et apellatsioonikojal on õigus teatavate mõistete puhul ise esitada definitsioon konkreetsetele dokumentidele tuginemata, juhul kui seda definitsiooni saab pidada üldiselt tunnustatuks. Kuigi hageja väidab vastupidist, oli antud juhul mõiste piisavalt tavaline selleks, et seda mitte hakata vaidlustatud osutuses tõestama. Kasutades sõnastikku ja entsüklopeediat, sai ühtlustamisamet seda definitsiooni oma vastuses hõlpsalt kinnitada. Seega on asjaomane avalikkus, kes on eriti hästi informeeritud, võimeline ilma jõupingutuseta ennekõike mõistet „molecular evolution” geneetilise materjali valdkonnaga seostama. Vastavalt eespool punktis 20 viidatud kohtupraktikale ei tähenda asjaolu, et nendel sõnadel võib olla ka teisi tähendusi, seda, et need ei ole asjaomaseid teenuseid kirjeldavad.
24 Sellega seoses ei saa hageja apellatsioonikojale ette heita seda, et hinnates, kas asjaomane sõnaline tähis on asjaomaseid teenuseid kirjeldav, võttis apellatsioonikoda aluseks teabe hageja Interneti-koduleheküljelt. Apellatsioonikoda ei tuginenud nimetatud teabele selleks, et hinnata, kuidas asjaomane avalikkuse seda sõnalist tähist tajub, vaid hoopis selleks, et vastata hageja argumendile, mille kohaselt ei olnud kontrollija õigesti aru saanud kaubamärgitaotluses ära toodud teenuste olemusest. Igatahes, kuna kaubamärgitaotlusest endast selgub nende teenuste olemus piisavalt selgelt, siis ei kahjusta hagejat see, kui teenuste olemust kinnitatakse muudest allikatest saadud teabe põhjal.
25 Lõpuks, kuna mõiste „molecular evolution” hõlmab vähemalt osaliselt asjaomaseid teenuseid, nagu selgub apellatsioonikojale esitatud kaebuse põhjendustest, siis on kirjeldav tähendus piisav põhjus taotletava kaubamärgi registreerimata jätmiseks. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb apellatsioonikojal läbi viia kaubamärgi moodustava tähise kirjeldava iseloomu igakülgne hindamine kõikide kaubamärgitaotluses ära toodud kaupade või teenuste suhtes juhul, kui kaubamärgi registreerimist taotletakse kogu klassi jaoks, tegemata vahet erinevatel kaupadel ja teenustel, mis selle klassi moodustavad (vt teenustega seoses Esimese Astme Kohtu 20. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T-358/00: DaimlerChrysler v. Siseturu Ühtlustamise Amet (TRUCKCARD), EKL 2002, lk II‑1993, punktid 34, 37 ja 44; kaupadega seoses Esimese Astme Kohtu 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T-106/00: Streamserve v. Siseturu Ühtlustamise Amet (STREAMSERVE), EKL 2002, lk II‑723, punkt 46). Veelgi enam, tulenevalt kaubamärgitaotluses ära toodud teenuste üldisest määratlusest ei olnud käesolevas asjas apellatsioonikojal võimalik teha vahet asjaomastel teenustel lähtuvalt sellest, kas need on otseselt seotud geneetilise materjali muundamisega või mitte. Asjaolu, et teatavad asjaomased teenused võivad seotud olla tegevustega, mis ei puuduta geneetilist muundamist, ei saa tingida taotletava kaubamärgi registreerimist kõikide asjaomaste teenuste jaoks sellele vaatamata, et kõnesolev tähis on teatavaid teisi asjaomaseid teenuseid otse kirjeldav. Selline registreerimine rikuks määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c.
26 Viimase etteheite kohaselt leiab hageja, et nimetatud sõnalise tähise igakülgsel hindamisel muudab sõna „applied” (rakendatud) kaubamärgi tähenduse tervikuna veelgi ebaselgemaks.
27 Esimese Astme Kohus leiab, et see etteheide tuleb tagasi lükata. Tegelikult leidis apellatsioonikoda õigustatult, et see sõna tähendab kas „praktikas kasutatav” või „praktilise rakendamisega seotud” (vaidlustatud otsus, punkt 10). Teaduses ja tööstuses väljendab see omadussõna eesmärki rakendada teoreetilisi uuringuid praktikas. Järelikult kinnistab see omadussõna veelgi enam kõnesoleva sõnalise tähise kirjeldavat iseloomu, täpsustades molekulaarse töötlemisega seotud teenuste tööstuslikku ja kaubanduslikku eesmärki.
28 Kuna kõnesolev sõnaline tähis tervikuna koosneb sõnade sellisest kombinatsioonist, mis vastab inglise keele lauseehitusele, siis ei vähenda nende sõnade seotus nende sõnade vastavaid teenuseid kirjeldavat iseloomu. Vastupidi, nende seotus tugevdab iga sõna tähendust. Järelikult leidis apellatsioonikoda õigesti, et sõnaline tähis APPLIED MOLECULAR EVOLUTION kirjeldab kaubamärgitaotluses ära toodud teenuseid, nimelt ühendite molekulaarset töötlemist, mille eesmärk on ühendite kasutamine erinevates kaupades.
29 Kuna tähise ühenduse kaubamärgina registreerimata jätmiseks piisab ühe määruse nr 40/94 artikli 7 lõikes 1 loetletud absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamisest, siis ei ole vaja vastata küsimusele, kas asjaomasel kaubamärgil puudub igasugune eristusvõime, nagu leidis apellatsioonikoda ja mida hageja vaidlustab.
30 Eespool toodut arvesse võttes tuleb jätta hagi rahuldamata.
Kohtukulud
31 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, mõistetakse kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõudele välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõsta kohtukulud välja hagejalt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 14. septembril 2004 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |