Esialgne tõlge
ÜLDKOHTU OTSUS (kolmas koda)
17. aprill 2024(*)
Taimesordid – Kartulisordi „Melrose“ ühenduse sordikaitse alla võtmine – Aastamaksu tähtajaks tasumata jätmine – Sordikaitse kehtetuks tunnistamine – Tähtaja ennistamise taotlus – Ühenduse Sordiameti otsuste ja teadete kättetoimetamise tingimused
Kohtuasjas T‑2/23,
Romagnoli Fratelli SpA, asukoht Bologna (Itaalia), esindajad: advokaadid E. Truffo ja A. Iurato,
hageja,
versus
Ühenduse Sordiamet (CPVO), esindajad: M. García-Moncó Fuente ja Á. Martínez López,
kostja,
ÜLDKOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja president F. Schalin, kohtunikud I. Nõmm (ettekandja) ja G. Steinfatt,
kohtusekretär: V. Di Bucci,
arvestades menetluse kirjalikku osa,
arvestades asjaolu, et kolme nädala jooksul alates menetluse kirjaliku osa lõpetamisest teatamisest ei olnud pooled esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning olles Üldkohtu kodukorra artikli 106 lõike 3 alusel otsustanud teha otsuse ilma menetluse suulise osata,
on teinud järgmise
otsuse
1 Hageja Romagnoli Fratelli SpA palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada Ühenduse Sordiameti (CPVO) (edaspidi „sordiamet“) 7. novembri 2022. aasta otsuse (edaspidi „vaidlustatud otsus“).
Vaidluse taust
2 Hageja esitas 10. detsembril 2009 sordiametile nõukogu 27. juuli 1994. aasta määruse (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta (EÜT 1994, L 227, lk 1; ELT eriväljaanne 03/16, lk 390) alusel taotluse võtta taimesort ühenduse sordikaitse alla. Taotlus registreeriti numbriga 2009/2240.
3 Taimesort, mille kaitset taotleti, on kartulisort „Melrose“, mis kuulub liiki Solanum tuberosum L.
4 Sordiameti 20. veebruari 2012. aasta otsusega võeti kõnealune taimesort ühenduse sordikaitse alla.
5 Sordiamet väljastas 27. oktoobril 2021 hagejale võlateate asjaomasele taimesordile antud ühenduse sordikaitse eest makstava aastamaksu tasumise kohta ja saatis selle hageja MyPVRi kasutajakontole.
6 Kuna võlateadet määratud tähtaja jooksul ei tasutud, saadeti hagejale 10. jaanuaril 2022 MyPVRi kasutajakonto kaudu ametlik meeldetuletus vastavalt määruse nr 2100/94 artikli 83 lõikele 2. Meeldetuletuses palus sordiamet hagejal tasuda aastamaksu summa ühe kuu jooksul, et vältida kõnealusele taimesordile antud ühenduse sordikaitse kehtetuks tunnistamist vastavalt nimetatud määruse artikli 21 lõike 2 punktile c.
7 Kuna hageja ei olnud MyPVRi kasutajakontolt alla laadinud aastamaksuga seotud dokumente, saatis sordiamet talle 16. veebruari 2022. aasta e-kirjaga veel ühe meeldetuletuse, ilma et maksetähtaega oleks pikendatud.
8 Kuna aastamaksu määratud tähtaja jooksul ei tasutud, tunnistas sordiamet 21. märtsil 2022 vaidlusaluse ühenduse sordikaitse kehtetuks. Kehtetuks tunnistamise otsus tehti hagejale teatavaks 22. märtsil 2022.
9 Hageja esitas 6. mail 2022 määruse nr 2100/94 artikli 80 alusel taotluse aastamaksu tasumise tähtaja ennistamiseks.
10 Seni tasumata aastamaksu tasus hageja 6. mail 2022.
11 Sordiamet ei rahuldanud vaidlustatud otsusega hageja tähtaja ennistamise taotlust. Taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et esiteks ei vastanud see määruse nr 2100/94 artikli 80 lõikes 2 ette nähtud tingimustele ja teiseks ei tõendanud hageja, et ta pidi toime tulema ettenägematute asjaoludega ning et ta oli rakendanud kogu vajalikku hoolsust tagamaks nimetatud määruse artikli 80 lõikes 1 ette nähtud tingimuste täitmine.
Poolte nõuded
12 Hageja palub Üldkohtul sisuliselt:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja sordiametilt.
13 Sordiamet palub Üldkohtul sisuliselt:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Vastuvõetavus
14 Sordiamet palub jätta hagi tervikuna vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, kuna käesoleva hagi jaoks puudub õiguslik alus nii määruses nr 2100/94 kui ka komisjoni 17. septembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 874/2009, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses menetlusega Ühenduse Sordiametis (ELT 2009, L 251, lk 3). Lisaks, võttes arvesse, et nendes määrustes puudub õiguslik alus, ei nõustu ta ka ELTL artikli 263 neljanda lõigu kohaldatavusega.
15 Hageja vaidleb sordiameti argumentidele vastu.
16 ELTL artikli 263 neljandas lõigus on märgitud, et iga füüsiline või juriidiline isik võib esitada hagi temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava akti vastu ning halduse üldakti vastu, mis puudutab teda otseselt ega vaja rakendusmeetmeid.
17 ELTL artikli 263 viiendas lõigus on sätestatud, et õigusaktides, millega luuakse liidu organeid ja asutusi, võib ette näha eritingimused ja erikorra seoses füüsiliste või juriidiliste isikute hagide esitamisega nende organite ja asutuste õigusaktide vastu, mille eesmärgiks on tekitada nende suhtes õiguslikke tagajärgi.
18 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab tühistamishagi esitada kõigi liidu institutsioonide, organite, ametite või asutuste vastuvõetud sätete peale, mille eesmärk on sõltumata nende vormist luua siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis puudutavad füüsilise või juriidilise isiku huve, muutes selgelt tema õiguslikku seisundit (vt 31. jaanuari 2019. aasta kohtuotsus International Management Group vs. komisjon, C‑183/17 P ja C‑184/17 P, EU:C:2019:78, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).
19 Sellega seoses piisab, kui märkida, et esiteks on vaidlustatud otsus adresseeritud hagejale ja teiseks on sordiamet selles otsuses selgelt väljendanud oma lõplikku seisukohta kõnealuse tähtaja ennistamise taotluse suhtes, tekitades seega siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis puudutavad hageja huve.
20 Sordiamet väidab siiski, et ELTL artikli 263 viies lõik annab õigusliku aluse tema pädevusele teha otsuseid tähtaja ennistamise taotluste kohta ilma võimaluseta need edasi kaevata sordiameti apellatsiooninõukogule või Üldkohtule, kuna sellist kaebust ei ole ette nähtud ei määruses nr 2100/94 ega määruses nr 874/2009, mis kujutavad endast „eritingimusi ja erikorda“ selle artikli viienda lõigu tähenduses. Seetõttu leiab sordiamet, et vaidlustatud otsuse peale ei saa ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel Üldkohtule hagi esitada.
21 Sellega seoses tuleb meenutada, et ELL artiklist 2 tuleneb, et liit rajaneb muu hulgas sellistel väärtustel nagu võrdsus ja õigusriik. See, et eksisteerib tõhus kohtulik kontroll, millega tagatakse liidu õiguse järgimine, on juba iseenesest üks õigusriigi tunnus (vt 25. juuni 2020. aasta kohtuotsus Satcen vs. KF, C‑14/19 P, EU:C:2020:492 punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika).
22 ELL artikkel 19, mis täpsustab ELL artiklis 2 tunnustatud õigusriigi väärtust, teeb liikmesriikide kohtutele ja Euroopa Liidu Kohtule ülesandeks tagada liidu õiguse täielik kohaldamine kõikides liikmesriikides ja tõhus kohtulik kaitse, mis õigussubjektidele liidu õigusest tuleneb, kusjuures Euroopa Kohtul on ainupädevus anda liidu õigusele lõplikke tõlgendusi (vt 25. juuni 2020. aasta kohtuotsus Satcen vs. KF, C‑14/19 P, EU:C:2020:492 punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).
23 Ka on Üldkohus ELTL artikli 256 lõike 1 esimese lause järgi pädev arutama ja lahendama esimese astmena ELTL artiklites 263, 265, 268, 270 ja 272 osutatud hagisid või menetlusi, välja arvatud need, mis on määratud artikli 257 alusel moodustatud erikohtule või kuuluvad Euroopa Liidu Kohtu põhikirja järgi Euroopa Kohtu pädevusse.
24 Liidu õigussüsteem omalt poolt koosneb terviklikust õiguskaitsevahendite ja menetluste kogumist, mille eesmärk on tagada kontroll liidu institutsioonide, organite ja asutuste aktide seaduslikkuse üle (vt 25. juuni 2020. aasta kohtuotsus Satcen vs. KF, C‑14/19 P, EU:C:2020:492 punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika).
25 Sellest järeldub, et ehkki käesoleval juhul võimaldavad ELTL artikli 263 viiendas lõigus nimetatud „eritingimused ja erikord“ küll liidu institutsioonil, organil või asutusel kehtestada asutusesisesed tingimused ja sisemise korra, mis eelnevad hagi esitamisele ja reguleerivad peamiselt seesmist järelevalvemehhanismi või kohtuvälist vaidluste lahendamise korda, ei saa nimetud tingimusi ja korda tõlgendada nii, et need lubavad liidu institutsioonil jätta liidu õiguse tõlgendamist või kohaldamist puudutavad vaidlused väljapoole nii liikmesriikide kohtute kui ka liidu kohtu pädevust (vt 25. juuni 2020. aasta kohtuotsus Satcen vs. KF, C‑14/19 P, EU:C:2020:492 punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika).
26 Lisaks tuleneb määruse nr 2100/94 artikli 81 lõikest 1, et kui selles määruses või selle määruse kohaselt vastuvõetud õigusaktides puuduvad menetlust reguleerivad sätted, kohaldab sordiamet liikmesriikides üldiselt tunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid.
27 Selle kohta tuleb tõdeda, et ELTL artikli 263 neljas lõik, mis näeb ette võimaluse esitada hagi liidu institutsiooni, organi või asutuse vastuvõetud akti vastu, kujutab endast täpselt niisugust „liikmesriikides üldiselt tunnustatud menetlusõiguse põhimõt[et]“, mis on ette nähtud määruse nr 2100/94 artikli 81 lõikes 1. Seega, olgugi et määruses nr 2100/94 ei ole sõnaselgelt ette nähtud võimalust kaevata määruse nr 2100/94 artikli 80 alusel esitatud tähtaja ennistamise taotluse kohta sordiameti poolt tehtud otsus edasi apellatsioonikotta või Üldkohtusse, on kaebeõigus siiski olemas nimetatud määruse artikli 81 lõike 1 ja ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel.
28 Igal juhul tuleb tõdeda, et sordiametile ainupädevuse andmine määruse nr 2100/94 ja täpsemalt selle artikli 80 tõlgendamiseks ja kohaldamiseks läheks vastuollu eespool punktides 21–25 viidatud kohtupraktikaga (vt selle kohta 25. juuni 2020. aasta kohtuotsus Satcen vs. KF, C‑14/19 P, EU:C:2020:492 punkt 64).
29 Eeltoodut silmas pidades tuleb sordiameti esitatud vastuvõetamatuse vastuväide tagasi lükata.
Sisulised küsimused
30 Hageja esitab kaks väidet, millest esimese kohaselt on rikutud määruse nr 2100/94 artikli 80 lõiget 1 ja teise kohaselt on rikutud määruse nr 874/2009 artiklit 65.
Esimest korda Üldkohtus esitatud tõendite vastuvõetavus
31 Tuleb tõdeda, et sordiameti toimikust nähtub, et hageja ei esitanud hagiavalduse lisasid 1, 8–12, 14–16 ja 23–25 sordiameti haldusmenetluse käigus.
32 Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et liidu akti õiguspärasust tuleb hinnata nende faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel, mis olid olemas akti vastuvõtmise ajal. Seega ei saa liidu kohtus tugineda niisugustele faktilistele asjaoludele, mida ei esitatud haldusmenetluses (vt 8. märtsi 2023. aasta kohtuotsus Novasol vs. ECHA, T‑70/22, ei avaldata, EU:T:2023:106, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).
33 Kuna eespool punktis 31 nimetatud dokumendid esitati esimest korda Üldkohtu menetluses, ei saa neid vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimisel arvesse võtta ja seetõttu tuleb need tagasi lükata.
Esimene väide, et on rikutud määruse nr 2100/94 artikli 80 lõiget 1
34 Esimeses väites esitab hageja sisuliselt kaks osaväidet, millest esimene puudutab vääramatut jõudu või COVID-19 pandeemiast tingitud ettenägematuid asjaolusid, mis õigustavad sordiameti määratud aastamaksu tasumise tähtaja järgimata jätmist, ning teine tema esitatud tõendite ebaõiget tõlgendamist sordiameti poolt.
35 Sordiamet vaidleb hageja argumentidele vastu.
36 Määruse nr 2100/94 artikli 80 lõikes 1 on ette nähtud, et kui ühenduse sordikaitse taotleja või omanik või sordiameti menetluse mis tahes muu osaline ei ole ülesnäidatud hoolikusele vaatamata suutnud erilistel asjaoludel kinni pidada sordiameti tähtajast, taastatakse taotlemisel tema õigused, kui niisugune takistus on selle määruse alusel otseselt põhjustanud õiguse või heastamisvahendi kaotamise.
37 Määruse nr 2100/94 artikli 80 lõikest 1 tuleneb, et tähtaja ennistamine sõltub kahe kumulatiivse tingimuse täitmisest, millest esimene nõuab, et puudutatud isik on näidanud üles viidatud erilistele asjaoludele vastavat hoolikust, ning teine, et tähtajast kinni pidamata jätmise otsene tagajärg on õiguse või heastamisvahendi kaotus (vt analoogia alusel 15. septembri 2011. aasta kohtuotsus Prinz Sobieski zu Schwarzenberg vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – British-American Tobacco Polska (Romuald Prinz Sobieski zu Schwarzenberg), T‑271/09, ei avaldata, EU:T:2011:478, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).
38 Lisaks on tähtaegadest kinnipidamine avalikes huvides ning tähtaja ennistamine pärast selle möödumist võib kahjustada õiguskindlust. Seetõttu tuleb tähtaja ennistamise kohaldamise tingimusi tõlgendada kitsalt (vt selle kohta analoogia alusel 9. detsembri 2022. aasta kohtumäärus AMO Development vs. EUIPO (meditsiiniseadmed), T‑311/22, ei avaldata, EU:T:2022:822 punkt 20 ja seal viidatud kohtupraktika).
39 Käesoleval juhul vaidlustab hageja esimese väite raames sisuliselt sordiameti hinnangu eespool punktis 37 nimetatud esimesele tingimusele osas, milles sordiamet järeldas, et hageja ei ole tõendanud, et ühelt poolt tuli tal toime tulla ettenägematute asjaoludega ja teiselt poolt näitas üles neil asjaoludel nõutavat hoolikust.
40 Esimesena väidab hageja, et sellised ettenägematud asjaolud on tõendatud esiteks ootamatu COVID-19 pandeemiast tingitud olukorraga, mille tõttu puudus tema töötaja, kes ainsana vastutas sordiametiga peetava kirjavahetuse eest, ja teiseks talle osaks saanud küberrünnakuga.
41 Mis puudutab hagejale väidetavalt osaks saanud küberrünnakut, siis tuleb tõdeda, et seda argumenti ega seda kinnitavaid tõendeid ei esitatud sordiametile tähtaja ennistamise taotluse esitamise ajal. Seega tuleb see argument eespool punktis 32 viidatud kohtupraktikat arvestades tagasi lükata.
42 COVID-19 pandeemiast tingitud ettenägematute asjaolude kohta, mille tõttu puudus hageja töötaja, kes ainsana vastutas sordiametiga peetava kirjavahetuse eest, on hageja esitanud üheainsa tõendi, nimelt Confcommercio Ascom Bologna 7. juuni 2022. aasta tunnistuse, milles kinnitatakse, et ajavahemikul 2021. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta aprillini puudusid tema kontoritöötajad COVID-19 põhjustatud haiguse tõttu 600 tundi. Lisaks täpsustas hageja 7. juunil 2022 sordiametile saadetud e-kirjas, et nimetatud töötaja puudus eelneva viie kuu jooksul COVID-19 tõttu kaks korda.
43 Sellega seoses tuleb tõdeda, et Confcommercio Ascom Bologna 7. juuni 2022. aasta tunnistuses, mis tõendab kõigi hageja töötajate puudutud töötundide koguarvu, ei ole märgitud tundide või päevade arvu ega ajavahemikku, mille jooksul ainsana sordiametiga peetava kirjavahetuse eest vastutav töötaja puudus ega olnud seega võimeline täitma oma ülesandeid seoses sordiametiga peetava kirjavahetusega. Seega tuleb märkida, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud töötaja puudus ja et hagejal tuli seega COVID-19 pandeemia tõttu toime tulla eriliste asjaoludega, mis takistasid tal aastamaksu tasumise tähtajast kinni pidada.
44 Teisena väidab hageja, et kuna ta on keskmise suurusega ettevõtja, ei olnud tal rahalisi vahendeid, et võtta tööle lisatöötajaid haiguspuhkusel olevate töötajate asendamiseks.
45 Sellega seoses tuleb tõdeda, et tähtaja ennistamise taotluses ei esitanud hageja muid tõendeid peale Confcommercio Ascom Bologna 7. juuni 2022. aasta tunnistuse, mida on mainitud eespool punktis 42. Kuna miski ei tõenda, et lisatöötajate töölevõtmiseks ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid, ei ole ainuüksi niisugune väide piisav näitamaks, et hagejal tuli toime tulla ettenägematute asjaoludega ja et neil asjaoludel tegutses ta sordiameti määratud aastamaksu tasumise tähtajast kinni pidamiseks nõutava hoolikusega.
46 Lisaks tuleb tõdeda, et hageja ei ole selgitanud põhjusi, miks ta ei kasutanud muid võimalikke lahendusi, et korvata tema ja sordiameti kirjavahetuse eest vastutava töötaja puudumist. Näiteks, isegi kui selle töötaja puudumine oleks tõendatud, mis käesoleval juhul nii ei ole, ei ole hageja kuidagi selgitanud ega tõenditega kinnitanud seda, mis takistas tal anda ligi viie kuu pikkuseks ajavahemikuks üle selle töötaja tööülesanded ja kasutajatunnused, mis võimaldavad siseneda MyPVRi kasutajakontole.
47 Pealegi saatis sordiamet 16. veebruaril 2022 hagejale täiendava e-kirja, kutsudes teda üles tutvuma tema MyPVRi kasutajakontoga ja andis teada, et ta on valmis esitama lisateavet MyPVRi sisenemise kohta. Isegi kui eeldada, et hagejal oli MyPVRi sisenemisel probleeme, tuleb tõdeda, et ta ei reageerinud sellele e‑kirjale ega palunud selles osas abi. Seega ei ole hageja suutnud tõendada, et ta tegutses nõutud hoolikusega määruse nr 2100/94 artikli 80 lõike 1 tähenduses.
48 Järelikult leidis sordiamet pärast seda, kui ta oli arvesse võtnud faktilisi asjaolusid, mis esitati talle tähtaja ennistamise taotluse esitamise ajal, õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et ta on pidanud toime tulema eriliste asjaoludega, ega seda, et ta tegutses neid asjaolusid arvestades nõutava hoolikusega.
49 Eespool esitatut silmas pidades tuleb esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Teine väide, et on rikutud määruse nr 874/2009 artiklit 65
50 Teises väites väidab hageja esiteks, et ta ei ole saanud sordiameti poolt 10. jaanuaril 2022 saadetud meeldetuletust tasumata aastamaksu kohta, ning heidab sordiametile ette, et viimane on rikkunud määruse nr 874/2009 artiklit 65, kuna sordiamet ei ole tõendanud, et meeldetuletus on tegelikult kätte toimetatud ja kätte saadud. Teiseks vaidleb hageja üldisemalt vastu asjaolule, et MyPVRi kasutajakontot peetakse ametlikuks dokumentide või otsuste kättetoimetamise viisiks määruse nr 2100/94 ja määruse nr 874/2009 tähenduses, ning seetõttu seab ta kahtluse alla, kas sordiameti poolt saadetud ja sordiametile saadetud teadete elektroonilise edastamise süsteemide kasutamise üldtingimused (edaspidi „MyPVRi üldtingimused“), mis on määratletud sordiameti juhataja 20. detsembri 2016. aasta otsuses, on kohaldatavad.
51 Sordiamet vaidleb hageja argumentidele vastu.
52 Esimesena tuleb analüüsida, kas MyPVRi kasutajakontot saab pidada ametlikuks dokumentide või otsuste kättetoimetamise vahendiks määruste nr 2100/94 ja nr 874/2009 tähenduses. Kuna käesoleval juhul toimetati 27. oktoobri 2021. aasta võlateade ja 10. jaanuari 2022. aasta meeldetuletus kätte MyPVRi kasutajakonto kaudu, siis tuleb analüüsida selle kasutajakonto sobivust nende kahe dokumendi ametliku kättetoimetamise vahendina.
53 Määruse nr 2100/94 artikli 79 kohaselt toimetab sordiamet omal algatusel kätte kõik otsused ja kutsed ning teated ja teatised, mis on tähtaja arvestamise aluseks või mis tuleb kas vastavalt nimetatud määruse muudele sätetele või vastavalt nimetatud määruse kohaselt vastuvõetud sätetele või sordiameti juhataja korraldusele kätte toimetada. Kättetoimetamine võib toimuda ka liikmesriikide pädevate sordiametite vahendusel.
54 Tuleb märkida, et kuna nii 27. oktoobri 2021. aasta võlateates kui ka 10. jaanuari 2022. aasta meeldetuletuses määrati kindlaks tähtaeg, mida hageja peab järgima, tuleb neid teateid pidada „tea[deteks või] teatis[teks], mis on tähtaja arvestamise aluseks“ määruse nr 2100/94 artikli 79 tähenduses.
55 Määruse nr 874/2009 artikli 64 lõike 4 kohaselt toimetatakse dokumendid või nende koopiad, mille kättetoimetamine on sätestatud määruse nr 2100/94 artiklis 79, kätte sordiameti juhataja poolt määratud elektrooniliste vahenditega või tähtkirjaga posti teel kättesaamistõendi vastu.
56 Määruse nr 874/2009 artikli 64 lõike 4 sõnastusest tuleneb esiteks, et sordiameti teated ja teatised, mis on tähtaja arvestamise aluseks määruse nr 2100/94 artikli 79 tähenduses, võib kätte toimetada elektroonilisel teel, ja teiseks, et sordiameti juhataja määrab kindlaks sellise elektroonilise kättetoimetamise üksikasjad.
57 Sordiameti juhataja võttis 20. detsembril 2016 määruse nr 874/2009 artikli 64 lõike 4 alusel vastu otsuse, mis käsitleb teadete elektroonilist edastamist sordiameti poolt ja sordiametile.
58 Sordiameti juhataja 20. detsembri 2016. aasta otsuse artikli 3 esimeses lõigus on ette nähtud, et sordiamet teeb oma veebisaidil www.cpvo.europa.eu kättesaadavaks elektroonilise suhtluse platvormi, mis võimaldab kätte saada, kuvada, printida ja salvestada kõik elektroonilisel kujul olemasolevad dokumendid ja teated, mille amet on edastanud, ning vastused toimiku teatistele ja taotlustele ning muud dokumendid. See elektrooniline suhtlusruum („kasutajakonto“) on piiratud süsteem ja seda nimetatakse MyPVRiks.
59 Sordiameti juhataja 20. detsembri 2016. aasta otsuse artikli 3 neljandas lõigus on ette nähtud, et pärast MyPVRi arendamise lõpetamist pakub see platvorm võimaluse saada kõik sordiameti teated kätte elektrooniliselt. Kui kasutaja otsustab selle valiku kasuks, saadab sordiamet kõik teated elektrooniliselt selle kasutajakonto kaudu, välja arvatud juhul, kui see ei ole tehniliselt võimalik.
60 Sordiameti juhataja 20. detsembri 2016. aasta otsuse artikli 4 esimeses lõigus on ette nähtud, et niipea kui kasutaja on aktiveerinud sordiametiga elektrooniliselt suhtlemise valiku, edastatakse talle kõik sordiameti elektroonilisel kujul olemas olevad ametlikud teated MyPVRi kaudu. Dokumendid, mis sisaldavad akte, mille kättetoimetamine on määruse nr 2100/94 artiklis 79 ette nähtud sordiameti omal algatusel, toimetatakse kätte MyPVRi kaudu.
61 Sordiameti juhataja 20. detsembri 2016. aasta otsuse artikli 6 kohaselt täpsustavad sordiameti veebisaidil esitatud kasutamise üldtingimused, mis puudutavad sordiameti poolt ja sordiametile teadete MyPVRi kaudu elektroonilist edastamist, täiendavalt elektroonilisi toiminguid, nendega seotud tingimusi ja tehnilisi üksikasju, mille kohaselt peab toimuma teadete ja/või teatiste elektrooniline edastamine sordiameti poolt ja sordiametile, ning kasutamiskohustused, millega kasutajad peavad nõustuma.
62 Tuleb tõdeda, et vastupidi hageja väidetele tuleneb sordiameti juhataja 20. detsembri 2016. aasta otsuse artikli 3 esimesest ja neljandast lõigust ning artikli 4 esimesest lõigust, mida on mainitud eespool punktides 58–60, et kõik teated ja teatised, sealhulgas need, mis on hõlmatud määruse nr 2100/94 artikliga 79, võib kätte toimetada MyPVRi kasutajakonto kaudu tingimusel, et kasutaja on aktiveerinud valiku, mis võimaldab sordiametil temaga elektrooniliselt suhelda.
63 Lisaks on sordiameti juhataja 20. detsembri 2016. aasta otsuse artiklis 6, mida on mainitud eespool punktis 61, ette nähtud, et MyPVRi üldtingimustes täpsustatakse elektroonilisi toiminguid, nendega seotud tingimusi ja tehnilisi üksikasju, mille kohaselt toimub teadete ja/või teatiste elektrooniline edastamine sordiameti poolt ja sordiametile. Järelikult ei saa nende üldtingimuste kohaldatavust kahtluse alla seada.
64 Peale selle kinnitab MyPVRi üldtingimuste versiooni 3.0 punkti 4 alapunkt b, et kui kasutaja on valinud elektroonilise suhtluse, toimetab sordiamet talle otsused, teated ja muud dokumendid nõuetekohaselt kätte elektrooniliselt kasutajakonto kaudu, välja arvatud juhul, kui see osutub võimatuks tehnilistel põhjustel või kui selle platvormi teatavad funktsioonid on väljaarendamisel. Sellisel juhul võib heakskiidetud kättetoimetamise vahendiks lugeda elektroonilist edastamist e‑posti teel või mis tahes muu nõuetekohase sidevahendi kaudu.
65 Seega ei saa nõustuda väitega, et MyPVRi kasutajakonto on ühena ametlikest kättetoimetamise vahenditest õigusvastane.
66 Sordiameti juhataja 20. detsembri 2016. aasta otsuse artikli 3 neljandast lõigust ja artikli 4 esimesest lõigust ning MyPVRi üldtingimuste versiooni 3.0 punkti 4 alapunktist b tuleneb siiski, et MyPVRi ametliku kättetoimetamise vahendina kasutamise tingimuseks on see, et kasutaja on aktiveerinud valiku, mis võimaldab sordiametil temaga elektrooniliselt suhelda.
67 Sellega seoses tuleb märkida, et pooled ei ole eitanud, et hageja valis elektroonilise teavitamise MyPVRi kaudu eespool punktis 66 mainitud sätete tähenduses. Lisaks nähtub sordiameti 19. septembri 2023. aasta vastuse apellatsioonkaebusele lisast C.2, et hageja nõustus 12. veebruaril 2021 MyPVRi üldtingimuste versiooniga 3.0, kinnitades nii oma otsust valida elektrooniline teavitamine.
68 MyPVRi üldtingimuste versiooni 3.0 punkti 2 kohaselt kohustuvad kasutajad kasutama kasutajakontot eelkõige sordiameti edastatud teadete ja dokumentide vastuvõtmiseks. Elektroonilist edastamist e‑posti teel võib heakskiidetud kättetoimetamise vahendina aktsepteerida ainult juhul, kui platvorm ei sobi. Lisaks on selle punkti teises lõigus sätestatud, et kasutajakonto kasutamisel kohustub kasutaja täitma selle punkti esimeses lõigus sätestatud kohustusi.
69 Seega ei ole mingit kahtlust, et kasutades kasutajakontot ja nõustudes MyPVRi üldtingimustega, nõustus hageja saama sordiameti teateid ja teatisi MyPVRi kasutajakonto kaudu.
70 Eeltoodut arvestades tuleb tagasi lükata etteheide, et MyPVR on ametliku kättetoimetamise vahendina hageja puhul õigusvastane.
71 Mis teisena puudutab määruse nr 874/2009 artikli 65 väidetavat rikkumist seeläbi, et sordiamet ei ole tõendanud, et 10. jaanuaril 2022 saadetud meeldetuletus on tegelikult kätte toimetatud ja kätte saadud, siis tuleb täpsustada, et sordiameti toimikust nähtub, et meeldetuletus saadeti MyPVRi kaudu. Seetõttu ei saa käesolevas asjas kohaldada määruse nr 874/2009 artiklit 65, mis käsitleb posti teel kättetoimetamist. Sellega seoses tuleb viidata määruse nr 874/2009 artiklile 64a, mis käsitleb elektrooniliselt või muude tehniliste sidevahendite abil kättetoimetamist.
72 Määruse nr 874/2009 artikli 64a lõikes 1 on sätestatud, et elektroonilise kättetoimetamise korral edastatakse asjaomase dokumendi digitaalkoopia. Kättetoimetamine loetakse toimunuks sellel kuupäeval, mil saaja edastatud teate kätte sai. Sordiameti juhataja määrab kindlaks elektroonilise kättetoimetamise üksikasjad. Sama määruse artikli 64a lõike 3 kohaselt määrab sordiameti juhataja kindlaks kättetoimetamise üksikasjad muude tehniliste sidevahendite abil toimuva teabevahetuse korral.
73 Sama moodi, nagu eespool punktides 67–69, tuleb uuesti meenutada, et hageja nõustus sordiameti teateid ja teatisi MyPVRi kaudu kätte saama. Sellega seoses tuleb samuti meenutada, et sordiameti juhataja 20. detsembri 2016. aasta otsuse artikli 4 esimeses lõigus on sätestatud, et niipea kui kasutaja on aktiveerinud sordiametiga elektrooniliselt suhtlemise valiku, edastatakse kõik sordiameti elektroonilisel kujul olemas olevad ametlikud teated, sealhulgas dokumendid, mis sisaldavad akte, mille kättetoimetamine on ette nähtud määruse nr 2100/94 artiklis 79, talle MyPVRi kaudu. Seega tuleb MyPVRi pidada ainsaks ametlikuks ametlike teadete – sealhulgas määruse nr 2100/94 artiklis 79 mainitud teadete – edastamise vahendiks.
74 Seetõttu toimetas sordiamet oma juhataja 20. detsembri 2016. aasta otsuse artikli 4 esimese lõigu alusel hagejale MyPVRi kaudu esiteks 27. oktoobril 2021 kätte võlateate aastamaksu tasumise kohta, millele järgnes 28. oktoobril 2021 automaatne e-kiri, ja teiseks 10. jaanuaril 2022 meeldetuletuse, milles paluti määruse nr 2100/94 artikli 83 lõike 2 alusel hagejal tasuda tasumata maks, millele järgnes 11. jaanuaril 2022 automaatne e-kiri.
75 Mis puudutab 10. jaanuari 2022. aasta meeldetuletuse tegelikku kättetoimetamist, siis on sordiameti juhataja 20. detsembri 2016. aasta otsuse artikli 4 neljandas lõigus täpsustatud, et otsus või muu dokument loetakse kättetoimetatuks seitsmendal päeval, mis järgneb päevale, mil kasutajale saadeti e‑kiri, millega antakse teada, et sordiamet on otsuse või dokumendi digitaalse koopia kasutajakontole üles laadinud. Käesoleval juhul järeldub sellest, et 10. jaanuari 2022. aasta meeldetuletus tuleb pidada kättetoimetatuks 18. jaanuaril 2022, st seitsmendal päeval pärast 11. jaanuari 2022, mil saadeti automaatne e‑kiri, milles hagejat teavitati kõnealuse dokumendi üleslaadimisest MyPVRi kasutajakontole.
76 Lisaks näeb sordiameti juhataja 20. detsembri 2016. aasta otsuse artikli 4 viies lõik ette, et kui kasutajal ei õnnestu otsuse või muu dokumendiga tutvuda, peab ta sellest sordiametile viivitamata teatama. Tuleb tõdeda, et käesoleval juhul ei teavitanud hageja sordiametit probleemidest asjaomaste dokumentidega tutvumisel.
77 Järelikult ei saa sordiametile ette heita 10. jaanuari 2022. aasta meeldetuletuse kättetoimetamata jätmist. Kuna hageja ei ole tõendanud vastupidist, tuleb kõnealune meeldetuletus lugeda hageja poolt kättesaaduks 18. jaanuaril 2022. Järelikult tuleb ka see etteheide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
78 Kõike eeltoodut arvestades tuleb teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata ja seetõttu hagi tervikuna rahuldamata jätta.
Kohtukulud
79 Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
80 Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt sordiameti nõudele temalt välja mõista.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kolmas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Romagnoli Fratelli SpA‑lt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 17. aprillil 2024 Luxembourgis.
Allkirjad