ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS (apellatsioonkaebuste koda)

12. juuli 2007

Kohtuasi T-252/06 P

Marie-Yolande Beau

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Kutsehaigus – Ilmselgelt vastuvõetamatu apellatsioonkaebus – Ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 28. juuni 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑39/05: Beau vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), milles palutakse see otsus tühistada.

Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõista komisjoni kohtukulud välja M‑Y. Beau’lt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Õnnetus‑ ja kutsehaiguskindlustus – Kutsehaigus – Mõiste

(Personalieeskirjad, artikkel 73; õnnetusjuhtumi‑ ja kutsehaiguskindlustuse eeskirjad, artikkel 3)

2.      Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Tõendite hindamise kontrollimine Esimese Astme Kohtu poolt – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 1)

1.      Kutsehaiguse mõiste ei hõlma üksnes juhtumeid, kus ametniku töövõimetus on tekkinud tööülesannete täitmise tõttu, vaid selle alla kuuluvad ka juhtumid, kus selline töövõimetus on tekkinud juba olemasoleva, muul põhjusel tekkinud haiguse süvenemise tõttu. Teisisõnu, kui selline olemasoleva haiguse süvenemine, mille tõttu ei saa ametnik enam oma tööülesannete täitmist jätkata, kaasneb ühenduse teenistuses tööülesannete täitmisega, tuleb seda töövõimetust käsitleda selliselt, et see on tingitud kutsehaigusest.

Selleks et ametisse nimetav asutus saaks rahuldada ametniku taotluse tunnistada haiguse süvenemine kutsehaiguseks, peab ta sellise taotluse põhjendatuse hindamisel haiguse süvenemise tingimata tuvastama, võttes vajadusel aluseks arstliku komisjoni järeldused, kui asi on sellele komisjonile läbivaatamiseks esitatud. See, et haiguse süvenemine on ajutise iseloomuga, mistõttu haigus ei süvene enam ning seda ei saa enam tuvastada ajal, kui ametisse nimetav asutus teeb otsuse kutsehaiguseks tunnistamise taotluse kohta, ei ole seega tähtsusetu. Kõnesolev asutus ei või niisiis tunnistada, et asjaomasel ametnikul on kutsehaigus, kui ta ei saa haiguse süvenemist tuvastada otsuse tegemisel ajal.

(vt punktid 36, 41 ja 42)

Viited: 26. september 1990, kohtuasi T‑122/89: F. vs. komisjon (EKL 1990, lk II‑517, punkt 14); 23. november 2004, kohtuasi T‑376/02: O. vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑349 ja II‑1595, punktid 68, 72 ja 73).

2.      Ainult esimese astme kohus – käesoleval juhul Avaliku Teenistuse Kohus – on pädev ühelt poolt tuvastama faktilisi asjaolusid, välja arvatud juhul, kui tema järelduste sisuline ebatäpsus on tingitud talle esitatud kohtutoimiku dokumentidest, ja teiselt poolt neid faktilisi asjaolusid hindama. Seega ei ole faktiliste asjaolusid hindamine õiguslik küsimus, mis alluks Esimese Astme Kohtule kui apellatsioonikohtule, välja arvatud juhul, kui on moonutatud kohtule esitatud tõendeid. Selline moonutamine peab olema toimikumaterjalidest tulenevalt ilmne, ilma et oleks vaja faktilisi asjaolusid ja tõendeid uuesti hinnata.

(vt punktid 45–47)

Viited: 28. mai 1998, kohtuasi C‑8/95 P: New Holland Ford vs. komisjon (EKL 1998, lk I‑3175, punkt 72); 6. aprill 2006, kohtuasi C‑551/03 P: General Motors vs. komisjon (EKL 2006, lk I‑3173, punkt 54); 21. september 2006, kohtuasi C‑167/04 P: JCB Service vs. komisjon (EKL 2006, lk I‑8935, punkt 108).