EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)
10. märts 2021(*)
[Kohtuotsuse teksti on parandatud 13. aprilli 2021. aasta määrusega]
Eelotsusetaotlus – Eelotsuse kiirmenetlus – Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Euroopa vahistamismäärus – Raamotsus 2002/584/JSK – Artikli 8 lõike 1 punkt c – Euroopa vahistamismäärus, mille on teinud liikmesriigi prokuratuur kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmiseks sama ametiasutuse poolt otsustatud vabadust piirava meetme alusel – Kohtuliku kontrolli puudumine enne tagaotsitava üleandmist – Tagajärjed – Tõhus kohtulik kaitse – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47
Kohtuasjas C‑648/20 PPU,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Westminster Magistrates’ Courti (Westminsteri magistraadikohus, Ühendkuningriik) 26. novembri 2020. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 1. detsembril 2020, Euroopa vahistamismääruse täitmise menetluses järgmise isiku suhtes:
PI,
EUROOPA KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja president J.-C. Bonichot, Euroopa Kohtu asepresident R. Silva de Lapuerta, kohtunikud L. Bay Larsen, C. Toader (ettekandja) ja N. Jääskinen,
kohtujurist: J. Richard de la Tour,
kohtusekretär: C. Strömholm,
arvestades kirjalikku menetlust ja 27. jaanuari 2021. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– PI, esindajad: H. Malcolm, QC, ja barrister J. Kern, keda volitas solicitor S. Bisnauthsing,
– Bulgaaria valitsus, esindajad: L. Zaharieva ja T. Tsingileva,
– Euroopa Komisjon, esindajad: M. Wilderspin ja S. Grünheid,
olles 11. veebruari 2021. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT 2002, L 190, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 34), mida on muudetud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsusega 2009/299/JSK (ELT 2009, L 81, lk 24), (edaspidi „raamotsus 2002/584“), artikli 8 lõike 1 punkti c tõlgendamist koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 47.
2 Taotlus on esitatud Ühendkuningriigis Euroopa vahistamismääruse täitmise raames, mille on teinud rayonna prokuratura Svichtov (Svištšovi piirkonna prokurör) PI suhtes alustatud kriminaalmenetluses tema kohtu alla andmiseks.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Raamotsuse 2002/584 põhjendused 5, 6, 10 ja 12 on sõnastatud järgmiselt:
„(5) Tulenevalt eesmärgist kujundada Euroopa Liit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaks alaks tuleks kaotada liikmesriikidevaheline väljaandmine ja asendada see õigusasutustevahelise üleandmissüsteemiga. Lisaks sellele võimaldab süüdimõistetute kriminaalkaristuste täitmiseks või kahtlustatavatele süüdistuse esitamiseks uue lihtsustatud üleandmissüsteemi sisseviimine kõrvaldada keerukuse ja võimalikud viivitused, mis on omased praegusele väljaandmiskorrale. Tavapärased koostöösuhted, mis on siiani domineerinud liikmesriikide vahel, tuleks asendada kriminaalasjades tehtud otsuste vaba liikumisega, mis hõlmaks nii kohtuotsuse eelseid kui lõplikke otsuseid vabadusel, turvalisusel ning õigusel rajaneva ala raamistikus.
(6) Käesolevas raamotsuses sätestatud Euroopa vahistamismäärus on esimene kindel meede kriminaalõiguse valdkonnas, millega kohaldatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtet, mida Euroopa Ülemkogu nimetas õigusalase koostöö nurgakiviks.
[…]
(10) Euroopa vahistamismääruse toimimine põhineb suurel liikmesriikidevahelisel usaldusel. Selle kohaldamise võib peatada ainult siis, kui üks liikmesriik on raskelt ja jätkuvalt rikkunud [EL lepingu] artikli 6 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid ja kui rikkumise on [EL lepingu] artikli 7 lõike 1 alusel kindlaks teinud nõukogu ja sellel on artikli 7 lõikes 2 sätestatud tagajärjed.
[…]
(12) Käesolev raamotsus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse [EL lepingu] artiklis 6 ja mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, […] eelkõige selle VI peatükis. […]“.
4 Raamotsuse artiklis 1 „Euroopa vahistamismääruse määratlus ja selle täitmise kohustus“ on sätestatud:
„1. Euroopa vahistamismäärus on liikmesriigi väljaantud kohtuotsus, et teine liikmesriik võtaks tagaotsitava vahi alla ja annaks ta üle kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmise või vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks.
2. Liikmesriigid täidavad mis tahes Euroopa vahistamismääruse vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel ja vastavalt käesoleva raamotsuse sätetele.
3. Käesolev raamotsus ei […] mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse aluspõhimõtteid, mis on kirja pandud [EL lepingu] artiklis 6.“
5 Raamotsuse artikli 2 „Euroopa vahistamismääruse rakendusala“ lõikes 1 on ette nähtud:
„Euroopa vahistamismääruse võib teha tegude eest, mida vahistamismääruse teinud liikmesriigis karistatakse vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt 12 kuud, või kui karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetme kohta on otsus tehtud, peab see olema vähemalt nelja kuu pikkune.“
6 Raamotsuse artikli 6 „Pädevate õigusasutuste määramine“ kohaselt:
„1. Vahistamismääruse teinud õigusasutus on vahistamismääruse teinud liikmesriigi õigusasutus, mis on pädev tegema Euroopa vahistamismäärust selle riigi õiguse alusel.
2. Vahistamismäärust täitev õigusasutus on vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusasutus, mis on pädev Euroopa vahistamismäärust täitma selle riigi õiguse alusel.
3. Iga liikmesriik teatab nõukogu peasekretariaadile, milline on tema õiguse alusel pädev õigusasutus.“
7 Raamotsuse 2002/584 artikli 8 „Euroopa vahistamismääruse sisu ja vorm“ lõikes 1 on sätestatud:
„Euroopa vahistamismäärus sisaldab järgmist teavet, mis on esitatud vastavalt lisas toodud vormile:
[…]
c) tõendid täidetava kohtuotsuse, vahistamismääruse või mis tahes muu sama mõjuga täidetava kohtuotsuse kohta, mis kuulub artiklite 1 ja 2 rakendusalasse;
[…]“.
Ühendkuningriigi õigus
8 Euroopa vahistamismääruse täitmise menetlust reguleerib 2003. aasta seadus väljaandmise kohta (Extradition Act 2003). Selle seaduse esimeses osas on määratletud territooriumid, kuhu on Ühendkuningriigist lubatud välja anda. Bulgaaria Vabariik kuulub nende hulka. Nimetatud seaduse artikli 2 lõike 7 kohaselt väljastab määratud keskasutus tunnistuse, kui tema arvates on vahistamismääruse teinud mõne nimetatud territooriumi asutus.
Bulgaaria õigus
ZEEZA
9 Raamotsus 2002/584 võeti Bulgaaria õigusesse üle seadusega väljaandmise ja Euroopa vahistamismääruse kohta (Zakon za ekstraditsiata i evropeiskata zapoved za arest, DV nr 46, 3.6.2005) põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „ZEEZA“). ZEEZA artikkel 37 sisaldab Euroopa vahistamismääruse tegemise kohta sätteid sõnastuses, mis on peaaegu identne raamotsuse artikliga 8.
10 ZEEZA artikli 56 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kriminaalmenetluse eelmenetluses prokuröri pädevuses kahtlustava suhtes Euroopa vahistamismääruse tegemine.
NPK
11 Kriminaalmenetluse seadustiku (Nakazatelno-protsesualen kodeks, DV nr 86, 28.10.2005) põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni (edaspidi „NPK“) artikli 14 lõike 1 kohaselt teeb prokurör oma otsused vastavalt seadusele ja oma siseveendumusele, olles hinnanud objektiivselt, erapooletult ja igakülgselt kõiki asjaolusid.
12 Kriminaalmenetluses on prokurör pädev asutus, kes vastavalt NPK artiklile 46 esitab süüdistuse, juhib uurimist ning kontrollib selle õiguspärasust ja nõuetekohast läbiviimist.
13 Kriminaalmenetlusele allutatud isiku vahistamist reguleerib kriminaalmenetluse eelmenetluses NPK artikkel 64.
14 NPK artikli 64 lõikes 1 on sätestatud, et „[e]elmenetluses kohaldab pädev esimese astme kohus prokuröri taotlusel tõkendina vahistamist“.
15 NPK artikli 64 lõike 2 kohaselt võib prokurör teha otsuse pidada kahtlustatav kuni 72 tunniks kinni, et osutuks võimalikuks selle isiku ilmumine kohtusse, kellel on vastava aluse esinemise korral isiku suhtes tõkendina vahistamise kohaldamise pädevus.
16 NPK artikli 64 lõikes 3 on omakorda ette nähtud, et „kohus vaatab ainuisikulises koosseisus asja avalikul kohtuistungil viivitamatult läbi prokuröri, kahtlustatava ja tema nõustaja osavõtul.“
17 Lisaks on NPK artikli 64 lõike 4 järgi kohtu pädevuses tõkendina vahistamise kohaldamise taotlus läbi vaadata ning hinnata, kas kahtlustatava suhtes tuleb kohaldada seda tõkendit, mõnda leebemat tõkendit või üldse keelduda kahtlustatava suhtes tõkendi kohaldamisest.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
18 Svištšovi piirkonna prokuratuuri prokurör tegi 28. jaanuaril 2020 Euroopa vahistamismääruse PI suhtes alustatud kriminaalmenetluses tema kohtu alla andmiseks (edaspidi „vaidlusalune Euroopa vahistamismäärus“).
19 Nagu nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, kahtlustatakse PI-d 8. detsembril 2019 Svištšovi linnas (Bulgaaria) kokku hinnanguliselt 14 713,97 Bulgaaria leevi (BGN) (ligikaudu 7500 eurot) väärtuses raha ja ehete varguses, mille eest karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega.
20 Kõnealune Euroopa vahistamismäärus põhineb sama prokuröri 12. detsembri 2019. aasta otsusel, millega lubati PI kuni 72 tunniks kinni pidada.
21 PI peeti kõnealuse Euroopa vahistamismääruse alusel 11. märtsil 2020 Ühendkuningriigis kinni ja võeti vahi alla.
22 PI vaidlustab eelotsusetaotluse esitanud kohtus, Westminster Magistrates’ Courtis (Westminsteri magistraadikohus, Ühendkuningriik) kõnealuse Euroopa vahistamismääruse kehtivuse, väites, et Bulgaaria kohtusüsteem ei vasta raamotsuse 2002/584 nõuetele, nagu seda raamotsust on tõlgendatud Euroopa Kohtu praktikas, eelkõige 27. mai 2019. aasta kohtuotsustes OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur) (C‑508/18 ja C‑82/19 PPU, EU:C:2019:456), ning PF (Leedu peaprokurör) (C‑509/18, EU:C:2019:457).
23 Eelotsusetaotlusest nähtub, et Svištšovi piirkonna prokuratuuri prokuröri sõnul esindab Euroopa vahistamismääruse alusel tagaotsitavat Bulgaaria õiguse järgi advokaat, mistõttu on tema huvid täielikult kaitstud. Kuna sellise vahistamismääruse tegemise otsus põhineb vahi alla võtmise otsusel, mis nõuab, et isik toimetatakse pärast tagaotsitavana üleandmist kohtusse, kes otsustab temalt vabaduse võtmise, siis on Bulgaaria menetlussüsteem kooskõlas raamotsusega 2002/584, nagu seda on tõlgendatud Euroopa Kohtu praktikas.
24 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ei saa Bulgaaria õiguse järgi enne tagaotsitava üleandmist kohtulikult vaidlustada prokuröri otsust, millega määratakse tagaotsitava vahi alla võtmine, ega selle otsuse põhjal sama asutuse tehtud Euroopa vahistamismäärust. See olukord erineb järelikult teistes liikmesriikides tuntud menetlussüsteemidest, mis on Euroopa Kohtu selle valdkonna kohtupraktika aluseks.
25 Eelotsusetaotluse esitanud kohus lisas oma eelotsusetaotlusele tunnistuse, mille väljastas kooskõlas 2003. aasta väljaandmise seaduse artikli 2 lõikega 7 National Crime Agency (riiklik kuritegevuse vastase võitluse amet, Ühendkuningriik) ja milles on kinnitatud, et kõnealuse Euroopa vahistamismääruse on teinud selleks pädev õigusasutus.
26 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on siiski tekkinud küsimus, kas tagaotsitava õiguste kahetasandiline kaitse, mida nõutakse Euroopa Kohtu praktikas, näiteks eelkõige 1. juuni 2016. aasta kohtuotsuse Bob-Dogi (C‑241/15, EU:C:2016:385) punktis 56, on tagatud tema menetluses olevas kohtuasjas, kuna nii vaidlusaluse Euroopa vahistamismääruse kui ka riigisisese vahistamismääruse või viimasega sama mõjuga kohtuotsuse on teinud Svištšovi piirkonna prokuratuuri prokurör, ilma et enne PI Ühendkuningriigile üleandmist oleks menetluses osalenud Bulgaaria kohus.
27 Neil asjaoludel otsustas Westminster Magistrates’ Court (Westminsteri magistraadikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kui üleandmist taotletakse tagaotsitava kohtu alla andmiseks ja kui otsuse teha selle aluseks olev riigisisene vahistamismäärus ja otsuse teha Euroopa vahistamismäärus teeb prokurör, ilma nende otsuste kohtuliku kontrollita enne üleandmist, siis kas tagaotsitavale on tagatud kahetasandiline kaitse, nagu Euroopa Kohus 1. juuni 2016. aasta kohtuotsuses Bob-Dogi (C‑241/15, EU:C:2016:385) ette nägi, kui:
a) riigisiseses vahistamismääruses on ainult ette nähtud [tagaotsitava] isiku kinnipidamine maksimaalselt 72 tunniks, et tuua ta kohtusse; ning
b) üleandmise puhul on üksnes kohtu pädevuses määrata isiku vabastamine või tema kinnipidamise jätkamine, võttes arvesse kõiki juhtumi asjaolusid?“
Kiirmenetlus
28 Eelotsusetaotluse esitanud kohus palus, et käesoleva eelotsusetaotluse suhtes kohaldataks Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 107 ette nähtud kiirmenetlust.
29 Seoses sellega tuleb esimesena märkida, et eelotsusetaotlus puudutab raamotsuse 2002/584 tõlgendamist, mis kuulub EL toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisega reguleeritud valdkonda, mis puudutab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala. Eelotsusetaotluse võib seega lahendada Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 23a ja Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 107 ette nähtud eelotsuse kiirmenetluses.
30 Mis puudutab teisena kiireloomulisust, siis tuleb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt arvesse võtta asjaolu, et põhikohtuasjas menetlusaluselt isikult on praegu võetud vabadus ja tema vahi all pidamine sõltub selle kohtuasja vaidluse lahendusest (12. veebruari 2019. aasta kohtumäärus RH, C‑8/19 PPU, EU:C:2019:110, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).
31 Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 18–21, peeti PI käesolevas asjas kinni ja võeti Ühendkuningriigis vahi alla kõnealuse Euroopa vahistamismääruse alusel.
32 Sellest järeldub, et PI vahi all pidamine sõltub Euroopa Kohtu otsusest, kuna Euroopa Kohtu vastus eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele võib vahetult mõjutada kõnealuse Euroopa vahistamismääruse täitmist ja seega PI vahi all hoidmist.
33 Neil asjaoludel otsustas Euroopa Kohtu esimene koda 17. detsembril 2020 ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist rahuldada eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotluse lahendada käesolev eelotsusetaotlus kiirmenetluses.
Eelotsuse küsimuse analüüs
34 Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas raamotsuse 2002/584 artikli 8 lõike 1 punkti c koostoimes harta artikliga 47 ja Euroopa Kohtu praktikaga tuleb tõlgendada nii, et nõuded tõhusale kohtulikule kaitsele, millele on õigus isikul, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmiseks, on täidetud, kui nii Euroopa vahistamismääruse kui ka kohtuotsuse, millel see põhineb, on teinud prokurör, keda saab pidada „vahistamismääruse teinud õigusasutuseks“ selle raamotsuse artikli 6 lõike 1 tähenduses, kuid kummagi suhtes ei tehta vahistamismääruse teinud liikmesriigis kohtulikku kontrolli enne tagaotsitava üleandmist vahistamismäärust täitva liikmesriigi poolt.
35 Olgu kõigepealt meelde tuletatud, et nii liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõte kui ka vastastikuse tunnustamise põhimõte, mis ise tugineb liikmesriikidevahelisele vastastikusele usaldusele, on liidu õiguses väga olulised, kuna need võimaldavad luua ja säilitada sisepiirideta ala. Konkreetsemalt on vastastikuse usalduse põhimõtte kohaselt iga liikmesriik kohustatud eelkõige vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala osas eeldama – välja arvatud juhul, kui esineb erandlikke asjaolusid –, et kõik ülejäänud liikmesriigid järgivad liidu õigust ja eriti liidu õiguses tunnustatud põhiõigusi (12. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Openbaar Ministerie (Rootsi prokuratuur), C‑625/19 PPU, EU:C:2019:1078, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).
36 Karistusõiguse rikkumises süüdimõistetute või kahtlustatavate üleandmise raamotsusega 2002/584 kehtestatud lihtsustatud süsteemi tõhusus ja nõuetekohane toimimine põhineb siiski teatavate raamotsuses sätestatud nõuete järgimisel, mille ulatust on täpsustatud Euroopa Kohtu praktikas.
37 Esimesena nähtub eelotsusetaotlusest, et Svištšovi piirkonna prokuratuur on ametiasutus, mis osaleb kriminaalasjades õigusemõistmises ja mis on Euroopa vahistamismääruse tegemisega seotud ülesannete täitmisel sõltumatu, ning nende kahe tunnuse põhjal saab sellise ametiasutuse kvalifitseerida „vahistamismääruse teinud õigusasutuseks“ raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 1 tähenduses (vt analoogia alusel 12. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Parquet général du Grand-Duché de Luxembourg ja Openbaar Ministerie (Lyoni prokurör ja Toursi prokurör), C‑566/19 PPU ja C‑626/19 PPU, EU:C:2019:1077, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika). PI ei ole sellist kvalifitseerimist vaidlustanud, nagu täpsustas tema nõustaja Euroopa Kohtu istungil.
38 Teisena nähtub Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, et muu asutuse kui kohtu tehtud Euroopa vahistamismääruse tegemise otsuse peale kohtusse kaebuse esitamise võimalus ei kujuta endast tingimust, et selle asutuse saaks kvalifitseerida vahistamismääruse teinud õigusasutuseks raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 1 tähenduses, sest selline kontroll ei kuulu nimetatud asutuse põhikirjaliste ja korralduslike eeskirjade alla, vaid puudutab selle vahistamismääruse tegemise menetlust, mis peab vastama tõhusa kohtuliku kaitse nõudele (vt selle kohta 13. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus MM, C‑414/20 PPU, EU:C:2021:4, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika). See, kas asutust saab käsitada „vahistamismääruse teinud õigusasutusena“ raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 1 tähenduses, ei sõltu sellest, kas Euroopa vahistamismääruse tegemise otsus ning riigisisene otsus, mille alusel viimane tehtud on, on kohtulikult kontrollitavad. Seega asjaolu, et Svištšovi piirkonna prokuratuuri prokuröri kvalifitseerimist „vahistamismääruse teinud õigusasutuseks“ raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 1 tähenduses ei ole vaidlustatud, ei ole piisav, et asuda seisukohale, et Bulgaaria menetlus Euroopa vahistamismääruse tegemiseks prokuröri poolt vastab tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele.
39 Kolmandana tuleb sarnaselt kohtujuristiga tema ettepaneku punktides 37 ja 38 märkida, et prokuröri otsus tagaotsitava kuni 72 tunniks kinnipidamise kohta, millel põhineb Euroopa vahistamismäärus, tuleb kvalifitseerida riigisisese vahistamismäärusega „sama mõjuga täidetavaks kohtuotsuseks“ raamotsuse 2002/584 artikli 8 lõike 1 punkti c tähenduses.
40 Sellega seoses on Euroopa Kohus otsustanud, et raamotsuse 2002/584 artikli 8 lõike 1 punktis c kasutatud mõistega „[riigisisene] vahistamismäärus või mis tahes muu sama mõjuga täidetav kohtuotsus“ peetakse silmas riigisiseseid meetmeid, mille õigusasutus on võtnud kahtlustatava tagaotsimiseks ja kinnipidamiseks eesmärgiga tuua ta kriminaalmenetluse toimingute tegemiseks kohtu ette (vt selle kohta 13. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus MM, C‑414/20 PPU, EU:C:2021:4, punkt 57).
41 Järelikult tuleb hinnata, kas kriminaalmenetluse süsteem, milles nii Euroopa vahistamismääruse kui ka otsuse, millel see põhineb, on teinud prokurör, ja nende kohtulikku kontrolli saab teha alles pärast tagaotsitava üleandmist, vastab raamotsuse 2002/584 nõuetele, nimelt selle isiku õiguste kahetasandilise kaitse järgimise nõudele, nagu seda on tõlgendatud Euroopa Kohtu praktikas.
42 Selles osas tuleb meelde tuletada, et 1. juuni 2016. aasta kohtuotsuse Bob-Dogi (C‑241/15, EU:C:2016:385) punktis 56 märkis Euroopa Kohus, et raamotsuse 2002/584 artikli 8 lõike 1 punktis c sätestatud nõude kohaselt peab Euroopa vahistamismääruse süsteem pakkuma tagaotsitava menetluslike ja põhiõiguste kahetasandilist kaitset, sest kohtulikule kaitsele, mis on ette nähtud esimesel tasandil, kui tehakse selline riigisisene kohtuotsus nagu riigisisene vahistamismäärus, lisandub kaitse, mis tuleb tagada teisel tasandil, kui tehakse Euroopa vahistamismäärus, mis võib toimuda kohe pärast kõnealuse riigisisese kohtuotsuse tegemist.
43 See kaitse eeldab, et otsus, mis vastab tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele, võetakse vastu vähemalt ühel nendest kaitse kahest tasandist (27. mai 2019. aasta kohtuotsus OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur), C‑508/18 ja C‑82/19 PPU, EU:C:2019:456, punkt 68).
44 Sellest järeldub, et kui vahistamismääruse teinud liikmesriigi õigus annab Euroopa vahistamismääruse tegemise pädevuse asutusele, mis küll osaleb selle liikmesriigi õigusemõistmises, kuid ei ole kohtunik või kohus, peab selline riigisisene otsus nagu riiklik vahistamismäärus, millel põhineb Euroopa vahistamismäärus, vastama sellistele nõuetele (27. mai 2019. aasta kohtuotsus OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur), C‑508/18 ja C‑82/19 PPU, EU:C:2019:456, punkt 69).
45 Vastavus nendele nõuetele tagab seega vahistamismäärust täitvale õigusasutusele, et otsus teha Euroopa vahistamismäärus kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmiseks rajaneb riigisisesel menetlusel, mis allub kohtulikule kontrollile, ning et isikul, kelle suhtes on see riiklik vahistamismäärus tehtud, olid kõik seda liiki otsuste vastuvõtmiseks nõutavad tagatised, eelkõige tagatised, mis tulenevad raamotsuse 2002/584 artikli 1 lõikes 3 osutatud põhiõigustest ja õiguse aluspõhimõtetest (27. mai 2019. aasta kohtuotsus OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur), C‑508/18 ja C‑82/19 PPU, EU:C:2019:456, punkt 70).
46 Lisaks, kui vahistamismääruse teinud liikmesriigi õigus annab Euroopa vahistamismääruse tegemise pädevuse asutusele, mis küll osaleb selle liikmesriigi õigusemõistmises, kuid ei ole ise kohus, peab vahistamismääruse tegemise otsuse peale ning eelkõige sellise otsuse proportsionaalsuse kontrollimiseks saama selles liikmesriigis esitada kohtule kaebuse, mis vastab täielikult tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele (27. mai 2019. aasta kohtuotsus OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur), C‑508/18 ja C‑82/19 PPU, EU:C:2019:456, punkt 75).
47 Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 61, tuleneb sellest Euroopa Kohtu praktikast, et isikul, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmiseks, peab olema õigus tõhusale kohtulikule kaitsele enne tema üleandmist vahistamismääruse teinud liikmesriigile ja seda vähemalt ühel selles kohtupraktikas nõutud kahest kaitsetasemest.
48 Selline kaitse eeldab seega, et enne vahistamismääruse täitmist saab teha kohtulikku kontrolli Euroopa vahistamismääruse või selle aluseks olnud kohtuotsuse üle.
49 Nimetatud nõue võimaldab raamotsusega 2002/584 kehtestatud süsteemis, mis – nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 35 – põhineb liikmesriikidevahelisel vastastikusel usaldusel, tagada vahistamismäärust täitvale õigusasutusele, et Euroopa vahistamismäärus, mille täitmist temalt taotletakse, on tehtud sellise riigisisese menetluse tulemusel, mis allub kohtulikule kontrollile ja mille raames on tagaotsitaval võimalik kasutada kõiki seda liiki otsuste tegemisega kaasnevaid tagatisi, eelkõige selliseid tagatisi, mis tulenevad raamotsuse 2002/584 artikli 1 lõikes 3 osutatud põhiõigustest ja õiguse aluspõhimõtetest, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 45.
50 Neid kaalutlusi ei sea kuidagi kahtluse alla 12. detsembri 2019. aasta kohtuotsused Parquet général du Grand-Duché de Luxembourg ja Openbaar Ministerie (Lyoni prokurör ja Toursi prokurör) (C‑566/19 PPU ja C‑626/19 PPU, EU:C:2019:1077) ning Openbaar Ministerie (Rootsi prokuratuur) (C‑625/19 PPU, EU:C:2019:1078), millele tugineti Euroopa Kohtu istungil.
51 Esimesena nimetatud kohtuotsuse punktides 70 ja 71 otsustas Euroopa Kohus, et selliste menetlusnormide olemasolu vahistamismääruse teinud liikmesriigi õiguskorras, mille kohaselt võib Euroopa vahistamismääruse tegemist puudutava prokuratuuri otsuse proportsionaalsust enne kohtulikult kontrollida enne või pärast tagaotsitava tegelikku üleandmist või isegi peaaegu samal ajal selle vahistamismääruse tegemisega ning igal juhul pärast Euroopa vahistamismääruse tegemist, on kooskõlas tõhusa kohtuliku kaitse nõudega. Selle kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas tuleneb see järeldus nähtuvalt otsuse punktidest 68 ja 69 kõikidest menetlusnormidest, mis tagavad kohtuniku sekkumise alates tagaotsitava suhtes riigisisese vahistamismääruse tegemisest ja seega enne tema üleandmist.
52 Samamoodi oli 12. detsembri 2019. aasta kohtuotsuse Openbaar Ministerie (Rootsi prokuratuur) (C‑625/19 PPU, EU:C:2019:1078) aluseks olnud kohtuasjas prokuröri tehtud Euroopa vahistamismääruse aluseks vahi alla võtmiseks tehtud kohtuotsus.
53 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 69 ja 72 rõhutas, võttis Euroopa Kohus käesoleva kohtuotsuse punktis 50 viidatud kohtuotsustes arvesse asjaolu, et prokuröri tehtud Euroopa vahistamismääruse tegemise tingimusi saab enne tagaotsitava üleandmist kohtulikult kontrollida, kuna nende kohtuotsuste aluseks olnud kohtuasjades kõne all olevates riigisisestes õigusnormides põhines Euroopa vahistamismäärus kohtuniku tehtud riigisisesel vahistamismäärusel, kusjuures see kohtunik andis ka hinnangu Euroopa vahistamismääruse tegemiseks vajalikele tingimustele ja eelkõige selle proportsionaalsusele.
54 Erinevalt kohtuasjadest, milles tehti need kaks kohtuotsust, nähtub käesoleval juhul eelotsusetaotlusest, et Bulgaaria õiguses on Euroopa vahistamismääruse tegemist puudutava prokuröri otsuse suhtes ette nähtud üksnes hilisem kohtulik kontroll, kuna selline kontroll saab toimuda alles pärast tagaotsitava üleandmist.
55 [Parandatud 13. aprilli 2021. aasta määrusega] Mis puudutab asjaolu, mida rõhutas kirjalikus vastuses Euroopa Kohtu küsimustele Bulgaaria valitsus, kes täpsustab, et pärast tagaotsitava üleandmist Euroopa vahistamismääruse täitmise järel viiakse ta viivitamata kohtusse, kes hindab vajadust kohaldada tema suhtes vabadust võtvat või piiravat meedet ning kontrollib samuti nimetatud vahistamismääruse proportsionaalsust, siis selline praktika ei taga siiski Bulgaaria menetlussüsteemi vastavust raamotsusest 2002/584 tulenevatele nõuetele.
56 [Parandatud 13. aprilli 2021. aasta määrusega] Nimelt tuleb täpsustada, et nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 33 ja 34, ei võtnud Euroopa Kohus 13. jaanuari 2021. aasta kohtuotsuses MM (C‑414/20 PPU, EU:C:2021:4) otseselt seisukohta küsimuses, kas Bulgaaria menetlus prokuröri poolt kriminaalmenetluse eelmenetluses Euroopa vahistamismääruse tegemiseks vastab tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele, vaid piirdus ainult tõdemusega, et kui vahistamismääruse teinud liikmesriigi õiguses ei ole eraldi õiguskaitsevahendit, siis annab liidu õigus selle liikmesriigi kohtule pädevuse teha Euroopa vahistamismääruse kehtivuse kaudset kontrolli. Seega ei saa nimetatud kohtuotsusest järeldada, nagu oleks Euroopa Kohus otsustanud, et sellise tagantjärele kohtuliku kontrolli võimaluse olemasolu tagab vastavuse tagaotsitava õiguste tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele.
57 Järelikult, kui kohus kontrollib prokuröri otsust Euroopa vahistamismääruse tegemise kohta alles pärast tagaotsitava üleandmist, ei ole see kooskõlas vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohustusega näha ette menetlusnormid, mis võimaldavad pädeval kohtul enne üleandmist kontrollida sellise riigisisese vahistamismääruse või sama toimega kohtuotsuse, mille on samuti teinud prokurör, või ka Euroopa vahistamismääruse seaduslikkust.
58 On tõsi, et liikmesriikidel on raamotsuse 2002/584 rakendamisel vastavalt oma menetlusautonoomiale õigus kehtestada norme, mis võivad liikmesriigiti erineda. Liikmesriigid peavad siiski tagama, et ei kahjustataks sellest raamotsusest tulenevaid nõudeid, eelkõige seoses raamotsuse aluseks oleva kohtuliku kaitsega, mis on tagatud harta artikliga 47.
59 Eeltoodust nähtub, et raamotsuse 2002/584, mis viib sisse karistusõiguse rikkumises süüdi mõistetute või kahtlustatavate üleandmise uue lihtsustatud ja tõhusama süsteemi, eesmärki hõlbustada ja kiirendada Euroopa vahistamismääruse teinud liikmesriigi ja seda täitva liikmesriigi õigusalast koostööd, saab saavutada ainult austades põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, mis on kirja pandud EL lepingu artiklis 6 ja mis on kajastatud hartas, ning lisaks puudutab see kohustus kõiki liikmesriike, eelkõige nii vahistamismääruse teinud liikmesriiki kui ka vahistamismäärust täitvat liikmesriiki (vt selle kohta 12. veebruari 2019. aasta kohtuotsus TC, C‑492/18 PPU, EU:C:2019:108, punktid 41 ja 54 ning seal viidatud kohtupraktika).
60 Kõiki neid kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et raamotsuse 2002/584 artikli 8 lõike 1 punkti c tuleb koostoimes harta artikliga 47 ja Euroopa Kohtu praktikaga tõlgendada nii, et nõuded tõhusale kohtulikule kaitsele, millele on õigus isikul, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmiseks, ei ole täidetud, kui nii Euroopa vahistamismääruse kui ka kohtuotsuse, millel see põhineb, on teinud prokurör, keda saab pidada „vahistamismääruse teinud õigusasutuseks“ selle raamotsuse artikli 6 lõike 1 tähenduses, kuid kummagi suhtes ei teostata vahistamismääruse teinud liikmesriigis kohtulikku kontrolli enne tagaotsitava üleandmist vahistamismäärust täitva liikmesriigi poolt.
Kohtukulud
61 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:
Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta, mida on muudetud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsusega 2009/299/JSK, artikli 8 lõike 1 punkti c tuleb koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ja Euroopa Kohtu praktikaga tõlgendada nii, et nõuded tõhusale kohtulikule kaitsele, millele on õigus isikul, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmiseks, ei ole täidetud, kui nii Euroopa vahistamismääruse kui ka kohtuotsuse, millel see põhineb, on teinud prokurör, keda saab pidada „vahistamismääruse teinud õigusasutuseks“ selle raamotsuse artikli 6 lõike 1 tähenduses, kuid kummagi suhtes ei tehta vahistamismääruse teinud liikmesriigis kohtulikku kontrolli enne tagaotsitava üleandmist vahistamismäärust täitva liikmesriigi poolt.
Allkirjad