EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)

10. aprill 2014

Kohtuasi F‑16/13

Ivo Camacho‑Fernandes

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Personalieeskirjade artikkel 73 – Kutsehaigus – Kokkupuude asbesti ja muude ainetega – Arstlik komisjon – Keeldumine tunnistada ametniku surma põhjustanud haigus kutsehaiguseks – Arstliku komisjoni arvamuse nõuetekohasus – Kollegiaalsuse põhimõte – Volitus – Põhjendused – Võrdse kohtlemise põhimõte

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega I. Camacho‑Fernandes palub sisuliselt tühistada Euroopa Komisjoni ametisse nimetava asutuse 23. märtsi 2012. aasta otsuse lõpetada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) artikli 73 alusel algatatud menetlus ja kinnitada sellise 23. juuni 1995. aasta otsuse eelnõu sõnastus, mis käsitleb tema abikaasa surmaga lõppenud haiguse kutsehaiguseks tunnistamisest keeldumist.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta I. Camacho‑Fernandese kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustus – Arstlik komisjon – Korraldus – Kohustus võtta vastu sise-eeskirjad – Puudumine – Kohustus ametlikult hääletada – Puudumine

(Personalieeskirjad, artikkel 73; ühiseeskirjad õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse kohta, artikli 22 lõige 3)

2.      Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustus – Arstlik ekspertiis – Arstliku komisjoni põhjendamiskohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikkel 73; ühiseeskirjad õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse kohta, artikli 22 lõige 3)

3.      Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustus – Arstlik ekspertiis – Arstliku komisjoni kollegiaalse tegutsemise põhimõte – Juhtumi analüüsimine ja lõpparuande koostamine häälteenamuse alusel – Kehtivus – Tingimused

(Personalieeskirjad, artikkel 73; ühiseeskirjad õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse kohta, artikli 22 lõige 3)

1.      Ametniku haiguse kutsehaiguseks tunnistamise taotluse raames nõuab arstliku komisjoni ülesanne, milleks on igati objektiivselt ja sõltumatult oma hinnangu andmine meditsiinilistele küsimustele, tema täielikku hindamisvabadust. Seda vabadust aga rikutaks, kui see komisjon, mis on pealegi moodustatud ad hoc igaks tema hinnangu saamiseks esitatud konkreetseks juhtumiks ja ei ole seega ajas püsiv, oleks igal juhul kohustatud vastu võtma sise-eeskirjad. Neil tingimustel peab arstlikul komisjonil olema võimalik otsustada, et arvestades temale esitatud igale juhtumile omaseid asjaolusid, on ta arvamusel, et ta saab oma ülesandeid täita ilma, et ta tingimata peaks võtma vastu tema tegevust reguleerivad ametlikud ja üksikasjalikud reeglid, mida pealegi 1. jaanuaril 2006 jõustunud ühiseeskirjade Euroopa liidu ametnike õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse kohta artikli 22 lõikega 3 nõutud ei ole. Lisaks ei panne ühiseeskirjade ükski säte arstlikule komisjonile kohustust enne otsuse vastuvõtmist ametlikult hääletada.

(vt punktid 74, 79 ja 98)

Viited:

Euroopa Kohus: 19. jaanuar 1988, kohtuasi 2/87: Biedermann vs. kontrollikoda (punkt 16).

Avaliku Teenistuse Kohus: 12. detsember 2012, kohtuasi F‑90/11: BS vs. komisjon (punkt 38), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑83/13 P.

2.      Võttes arvesse arstliku komisjoni ülesannet, milleks on meditsiinilistes küsimustes arvamuse avaldamine, tähendab ametniku haiguse kutsehaiguseks tunnistamise taotluse raames arstliku komisjoni põhjendamiskohustus lihtsalt seda, et ta selgitab arutluskäiku, mille tulemusel ta tema kasutuses olevate andmete põhjal jõudis lõpparuandes esitatud meditsiiniliste järeldusteni. 1. jaanuaril 2006 jõustunud ühiseeskirjade Euroopa liidu ametnike õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse kohta artikli 22 lõikest 3 ei ilmne mingit kohustust tsiteerida teaduslikke dokumente, et põhjendada arstliku komisjoni enamuse toetatud seisukohti. Ainus, mis omab tähtsust, on see, et lõpparuandes sisaldub põhjendus, mille kohaselt saab hinnata selles sisalduvate järelduste aluseks olevaid kaalutlusi, ning et selles esitatud meditsiiniliste tuvastuste ja arstliku komisjoni järelduste vahel on piisavalt arusaadav seos.

(vt punktid 88 ja 120)

3.      Ametniku haiguse kutsehaiguseks tunnistamise taotluse raames loetakse arstliku komisjoni lõpparuanne lõplikult koostatuks alles pärast seda, kui kaks aruandele allakirjutanud isikut on saanud võtta arvesse vähemuse arvamust. Pelk asjaolu, et pärast vähemuse arvamuses välja toodud punktidega tutvumist ei ole teised arstliku komisjoni liikmed veendunud, et arstliku komisjoni nimel koostatud aruandes esitatud seisukohti tuleks muuta, ei saa endast kujutada arstliku komisjoni mandaadi rikkumist.

(vt punkt 108)