Language of document :

Infineon Technologies AG ja Infineon Technologies Dresden GmbH & Co. KG 17. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 6. oktoobri 2021. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-233/19 ja T-234/19: Infineon Technologies Dresden GmbH & Co. KG ja Infineon Technologies AG versus Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-800/21 P)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellandid: Infineon Technologies AG ja Infineon Technologies Dresden GmbH & Co. KG (esindajad: Rechtsanwälte L. Assmann ja M. Peiffer)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

täielikult tühistada Üldkohtu (kolmas koda) 6. oktoobri 2021. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-233/19 ja T-234/19 (ECLI:EU:T:2021:647),

tühistada komisjoni 28. mai 2018. aasta otsus abikava SA.34045 (2013/C) (ex 2012/NN) kohta, mida Saksamaa rakendas StromNEVi § 19 kohaselt baaskoormuse tarbijate suhtes,

teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse,

mõista komisjonilt välja mõlema astme kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva menetluse taust on võrgutasudest vabastamine, mille alusel ei pidanud apellandid aastatel 2012 ja 2013 elektrienergia eest üldvõrgust oma võrguettevõtjatele võrgutasu maksma (edaspidi „võrgutasudest vabastamine“).

Üldkohus otsustas vaidlustatud kohtuotsuses, et võrgutasudest vabastamist rahastati riigi ressurssidest ja see on järelikult riigiabi ELTL artikli 107 tähenduses (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 111). Seega eiras Üldkohus täielikult riigiabi mõistet Euroopa Kohtu praktika tähenduses.

Võrgutasudest vabastamist rahastatakse Stromnetzentgeltverordnungi (StromNEV) § 19 lõike 2 alusel lisatasudest. See ei ole – vastupidi sellele, mida Üldkohus otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 97 – Euroopa Kohtu praktika tähenduses siduv rahaline kohustus, mis võiks kaudselt viidata riigi ressurssidele ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Apellatsioonkaebuses vaidlevad apellandid esmajoones vastu liidu õiguse kohaldamisele ja väidavad, et Üldkohus tõlgendas riigisisest õigust valesti, lähtudes liidu riigiabiõiguse kriteeriumidest (apellatsioonkaebuse esimene väide). Tegelikult ei toimu võrgutasudest vabastamine riigi ressurssidest ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et riigi ressurssidega selles tähenduses on tegemist vaid juhul, kui esineb piisavalt otsene seos riigieelarvega. StromNEV § 19 lõike 2 kohane vaidlusalune lisatasu ei ole piisavalt otseselt seotud Saksa riigieelarvega. See lisatasu on seega eraõiguslik, mitte riigi ressurss, ja seda maksavad võrgu kasutajad võrguettevõtjatele.

Apellandid põhjendavad apellatsioonkaebust ka sellega, et Üldkohus moonutas asjaolusid, kuna ta eiras riigisisese õiguse sisu ja ulatust (apellatsioonkaebuse teine väide).

____________