Esialgne tõlge
ÜLDKOHTU OTSUS (kümnes koda)
18. november 2020(*)
Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse registreeritud disainilahendus, mis kujutab vedeliku jaotusseadet – Kehtetuse alus – Kaitse tingimuste järgimata jätmine – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkt b – Toote välisomadused, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest – Määruse nr 6/2002 artikli 8 lõige 1
Kohtuasjas T‑574/19,
Tinnus Enterprises LLC, asukoht Plano, Texas (Ameerika Ühendriigid), esindajad: advokaadid A. Odle, R. Palijama ja barrister J. St Ville,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), esindajad: J. Ivanauskas ja A. Folliard-Monguiral,
kostja,
teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus oli
Koopman International BV, asukoht Amsterdam (Madalmaad), esindajad: advokaadid G. van den Bergh ja B. Brouwer,
teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses oli
Mystic Products Import & Export, SL, asukoht Badalona (Hispaania),
mille ese on hagi EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 12. juuni 2019. aasta otsuse (asi R 1002/2018‑3) peale, mis käsitleb ühelt poolt Mystic Products Import & Exporti ja Koopman Internationali ning teiselt poolt Tinnus Enterprisesi vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust,
ÜLDKOHUS (kümnes koda),
koosseisus: koja president A. Kornezov, kohtunikud E. Buttigieg (ettekandja) ja K. Kowalik-Bańczyk,
kohtusekretär: ametnik R. Ūkelytė,
arvestades hagiavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 16. augustil 2019,
arvestades EUIPO kostja vastust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 19. novembril 2019,
arvestades menetlusse astuja seisukohti, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse 11. novembril 2019,
arvestades kohtuasja ümbermääramist uuele ettekandja-kohtunikule, kes kuulub kümnendasse kotta,
arvestades Üldkohtu kirjalikke küsimusi pooltele ja nendele küsimustele antud vastuseid, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse 4., 9. ja 10. juunil 2020,
arvestades 10. juulil 2020 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Tinnus Enterprises LLC-le kuulub ühenduse disainilahendus, mille registreerimistaotlus esitati Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) 10. märtsil 2015 ja mis registreeriti komisjoni 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (ELT 2002, L 3, lk 1; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142)) alusel numbriga 1 431 829‑0001 (edaspidi „vaidlusalune disainilahendus“).
2 Vaidlusalune disainilahendus on kujutatud järgmiselt:
3 Vastavalt määruse nr 6/2002 artikli 36 lõikele 2 täpsustas hageja registreerimistaotluses, et vaidlusalune disainilahendus on mõeldud kasutamiseks 8. oktoobri 1968. aasta tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkuleppe klassi 23.01 kuuluva toote „vedelike jaotusseade“ suhtes.
4 Mystic Products Import & Export, SL esitas 7. juunil 2016 määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti b – koostoimes sama määruse artikli 4 lõikega 1 ja artikli 8 lõikega 1 – alusel vaidlusaluse disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotluse. Mystic Products Import & Export väitis eelkõige, et kõik vaidlusaluse disainilahenduse omadused on tingitud üksnes nende tehnilisest otstarbest. Järelikult ei saa määruse nr 6/2002 artikli 8 lõiget 1 arvestades seda disainilahendust kaitsta.
5 Menetlusse astuja Koopman International BV esitas 19. aprillil 2017 samuti vaidlusaluse disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotluse, tuginedes sisuliselt samadele sätetele ja argumentidele, mida on mainitud eespool punktis 4. Menetlusse astuja taotles kõnealuse disainilahenduse kehtetuks tunnistamist või vähemalt piiratud kaitset.
6 EUIPO teatas 30. augustil 2017 mõlemale kehtetuks tunnistamise taotlejale, et nende taotlused vaadatakse määruse nr 6/2002 artikli 54 alusel läbi sama menetluse raames.
7 Tühistamisosakond tunnistas 30. aprilli 2018. aasta otsusega vaidlusaluse disainilahenduse kehtetuks.
8 Hageja esitas 31. mail 2018 EUIPO-le määruse nr 6/2002 artiklite 55–60 alusel tühistamisosakonna otsuse peale kaebuse.
9 EUIPO kolmas apellatsioonikoda jättis 12. juuni 2019. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus“) muutmata tühistamisosakonna järelduse, mille kohaselt põhineb vaidlusalune disainilahendus toote, nimelt vedelike jaotusseadme omadustel, mis on tingitud üksnes selle toote tehnilisest otstarbest, mistõttu tuleb kõnealune disainilahendus määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti b ja artikli 8 lõike 1 koostoime alusel kehtetuks tunnistada. Seetõttu lükati hageja taotlus tagasi.
Poolte nõuded
10 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– muuta vaidlustatud otsust nii, et esiteks rahuldatakse kaebus, teiseks lükatakse tagasi kehtetuks tunnistamise taotlused, milles nõutakse vaidlustatud disainilahenduse kehtetuks tunnistamist, kolmandaks mõistetakse kehtetuks tunnistamise taotlejatelt välja hageja kulud seoses apellatsioonikoja ja tühistamisosakonna menetlusega ning neljandaks ja teise võimalusena saadetakse asi tagasi tühistamisosakonnale, et see vaadataks läbi määruse nr 6/2002 artikli 4 lõike 1 alusel;
– mõista kohtukulud välja hageja kasuks.
11 EUIPO ja menetlusse astuja paluvad Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
12 Hageja on oma hagi toetuseks esitanud neli väidet, mis puudutavad seda, kuidas apellatsioonikoda kohaldas vaidlustatud otsuses määruse nr 6/2002 artikli 8 lõiget 1.
13 Määruse nr 6/2002 artikli 8 lõige 1 näeb ette, et ühenduse disainilahendus ei anna kaitset nendele toote välisomadustele, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest.
14 Seoses määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikega 1 on selle määruse põhjenduses 10 täpsustatud järgmist:
„Ei tohiks takistada tehnilisi uuendusi, andes disainilahenduse kaitse neile omadustele, mis on tingitud üksnes tehnilisest otstarbest. Endastmõistetavalt ei tähenda see, et disainilahendusel peavad olema esteetilised omadused. Samuti ei tohi takistada eri tootjate valmistatud toodete koostalitlusvõimet kaitse laiendamisega mehaaniliste ühenduskohtade disainilahendustele. Sellest tulenevalt tuleb disainilahenduse need omadused, mis eespool nimetatud põhjustel kaitsmisele ei kuulu, jätta disainilahenduse teiste omaduste kaitsekõlblikkuse hindamisel arvesse võtmata.“
15 Euroopa Kohus esitas 8. märtsi 2018. aasta kohtuotsuses DOCERAM (C‑395/16, EU:C:2018:172, punkt 31) järelduse, et määruse nr 6/2002 artikli 8 lõige 1 välistab ühenduse disainilahenduse kaitse andmise toote välisomadustele, kui muudel kaalutlustel peale selle, et asjaomane toode täidaks oma tehnilist otstarvet, ja eelkõige kaalutlustel, mis on seotud visuaalse küljega, ei ole nende omaduste valiku juures olnud mingit tähtsust, ning seda ka juhul, kui on olemas muid disainilahendusi, mis võimaldavad tagada selle sama otstarbe täitmise.
16 Euroopa Kohus täpsustas, et selle hindamiseks, kas toote välisomadused on tingitud üksnes selle toote tehnilisest otstarbest, tuleb välja selgitada, kas see otstarve on ainus neid omadusi määrav tegur, kusjuures alternatiivsete disainilahenduste olemasolu ei ole selles osas määrav (8. märtsi 2018. aasta kohtuotsus DOCERAM, C‑395/16, EU:C:2018:172, punkt 32).
17 Euroopa Kohus oli seisukohal, et seda, kas toote välisomadused kuuluvad määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 kohaldamisalasse, tuleb hinnata iga juhtumi kõiki olulisi objektiivseid asjaolusid arvestades. Hindamisel tuleb muu hulgas arvestada asjaomase disainilahendusega, asjakohaste objektiivsete asjaoludega, mis näitavad asjaomase toote välisomaduste valiku põhjusi, selle kasutamist puudutavaid andmeid või lisaks ka sama tehnilist otstarvet täita võimaldavate alternatiivsete disainilahenduste olemasolu, niivõrd kui neid asjaolusid, andmeid või lahenduste olemasolu kinnitavad usaldusväärsed tõendid (8. märtsi 2018. aasta kohtuotsus DOCERAM, C‑395/16, EU:C:2018:172, punktid 36 ja 37).
18 Hageja esitatud väiteid tuleb analüüsida just nendest kaalutlustest lähtudes.
Esimene väide, et apellatsioonikoda ei kasutanud vaidlustatud otsuses struktureeritud ja süstemaatilist lähenemisviisi
19 Hageja väidab, et 8. märtsi 2018. aasta kohtuotsust DOCERAM (C‑395/16, EU:C:2018:172) arvestades oleks apellatsioonikoda pidanud selleks, et teha kindlaks, kas vaidlusalune disainilahendus on õiguspäraselt registreeritud, kasutama süstemaatilist ja struktuurset lähenemisviisi, mille kohaselt tuleb esiteks kindlaks teha selle toote tehniline otstarve, mille jaoks vaidlusalune disainilahendus on registreeritud, teiseks määrata kindlaks toote need välisomadused, mis on tingitud üksnes toote tehnilisest otstarbest, kolmandaks uurida, kas kõik need omadused on tegelikult tingitud selle toote tehnilisest otstarbest, ning neljandaks hinnata disainilahendust määruse nr 6/2002 artiklite 4–6 kohaselt nõutud uudsuse ja eristatavuse kriteeriumidest lähtudes, välistades need välisomadused, mis on tingitud üksnes toote tehnilisest otstarbest.
20 Hageja hinnangul ei ole apellatsioonikoja analüüs vaidlustatud otsuses sellise struktuuriga. Hageja sõnul ei alustanud apellatsioonikoda oma analüüsi asjaomase toote tehnilise otstarbe kindlakstegemisega. Peale selle tuvastas apellatsioonikoda asjaomase toote moodustavad neli detaili, nimelt toruliitmik, voolikud, õhupallid ja õhupalli voolikuga ühendavad liitmikud, selle asemel, et tuvastada asjaomase kauba välisomadused ja uurida neid, ning hindas ekslikult toote eespool viidatud nelja detaili tehnilist otstarvet, selle asemel et uurida toote enda tehnilist otstarvet. Hageja leiab, et kuna apellatsioonikoda järeldas vaidlustatud otsuse punktis 37 sisuliselt, et ühtki vaidlusaluse disainilahenduse omadust ei ole valitud ainuüksi eesmärgiga parandada toote välimust, kohaldas ta niisiis muud õiguslikku kriteeriumi kui see, mida nõuab määruse nr 6/2002 artikli 8 lõige 1, ning seega vale kriteeriumi.
21 Lisaks väidab hageja, et kuna apellatsioonikoja analüüs ei olnud struktureeritud, siis ei uurinud viimane vaidlusaluse disainilahenduse autori ütlusi sisuliselt. Samuti ei kohaldanud apellatsioonikoda õigesti eespool punktis 19 kirjeldatud analüüsi teist, kolmandat ja neljandat etappi.
22 EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.
23 Määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1, sama määruse põhjenduse 10 ja 8. märtsi 2018. aasta kohtuotsuse DOCERAM (C‑395/16, EU:C:2018:172) sõnastusest nähtub, et viidatud sätte alusel disainilahenduse hindamine on neljaetapiline; esiteks tuleb kindlaks teha asjaomase toote tehniline otstarve, teiseks tuleb analüüsida selle toote välisomadusi määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 tähenduses, kolmandaks tuleb uurida, kas kõiki asjakohaseid objektiivseid asjaolusid arvestades on need omadused tingitud üksnes toote tehnilisest otstarbest, ehk teisisõnu väljendades, kas autori jaoks on nende omaduste valikul olnud tähtis üksnes selle tehnilise otstarbe täitmine ning teist laadi kaalutlustel ja eriti neil, mis on seotud asjaomase toote visuaalse küljega, ei ole omaduste valikul olnud mingit tähtsust (vt selle kohta 8. märtsi 2018. aasta kohtuotsus DOCERAM, C‑395/16, EU:C:2018:172, punktid 26 ja 31). Arvestades määruse nr 6/2002 põhjendust 10, ei tule hinnates seda, kas disainilahenduse muud omadused vastavad kaitse saamise tingimustele ja eeskätt määruse nr 6/2002 artikli 4 lõikes 1 ette nähtud „uudsuse“ ja „eristatavuse“ kriteeriumidele, arvesse võtta asjaomase disainilahenduse eranditult otstarbekohaseid omadusi.
24 Määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikest 1 ja selle määruse põhjendusest 10 tuleneb, et kui tuvastatakse, et kas või üks asjaomase toote välisomadusest ei tulene üksnes selle toote tehnilisest otstarbest, siis jääb asjaomane disainilahendus kehtima ja tagab selle omaduse kaitse.
25 Ent määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikest 1 ja selle määruse põhjendusest 10 nähtub samuti – nagu EUIPO õigesti märkis –, et asjaomane disainilahendus ei ole seevastu kehtiv siis, kui kõik asjaomase toote välisomadused on tingitud üksnes selle toote tehnilisest otstarbest, välja arvatud juhul, kui ilmneb, et nende omaduste konfiguratsioon on tingitud kaalutlustest, mis ei ole seotud üksnes vajadusega täita asjaomase toote tehnilist otstarvet ja mille tulemusel on visuaalne üldmulje midagi enamat kui tuleneks pelgalt tehnilisest otstarbest. Seoses sellega olgu meenutatud, et määrusega nr 6/2002 ette nähtud süsteemi raames on välimus disainilahenduse määrav element (vt 8. märtsi 2018. aasta kohtuotsus DOCERAM, C‑395/16, EU:C:2018:172, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika) ning järelikult võib omaduste eriline konfiguratsioon olla valitud muul eesmärgil kui tehnilise funktsiooni täitmine, ja eelkõige kaunistamiseks ning üldisemalt selleks, et parandada disainilahenduse visuaalset külge.
26 Nagu EUIPO õigesti täpsustas, jääb asjaomane disainilahendus siis, kui tegemist on eespool nimetatud erilise konfiguratsiooniga, kehtima ja kaitstud on üksnes see konkreetne konfiguratsioon, mitte toote välisomadused, mida see konfiguratsioon hõlmab.
27 Eespool punktidest 23–26 tuleneb, et see, kuidas hageja on määratlenud määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 kohaselt nõutavad analüüsietapid, mida on kirjeldatud eespool punktis 19, on sisuliselt õige. Seega tuleb kontrollida, kas apellatsioonikoda on neid etappe vaidlustatud otsuses õigesti kohaldanud.
28 Analüüsi esimese etapi kohta märkis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 23, et kõigepealt tuleb kindlaks teha selle toote tehniline otstarve, milles vaidlustatud disainilahendus sisaldub. Apellatsioonikoda võttis arvesse asjaolu, et hageja, kes on selle disainilahenduse omanik, kirjeldas seda toodet vaidlusaluse disainilahenduse registreerimistaotluses kui „vedelike jaotusseadet“ (vaidlustatud otsuse punkt 23). Apellatsioonikoda tuvastas, et selle toote eesmärk on pakkuda lastele meelelahutust, võimaldades lihtsamalt veesõda pidada (vaidlustatud otsuse punkt 33), ning täpsustas, et selle toote tehniline otstarve on täita korraga teatav arv veepalle (vaidlustatud otsuse punkt 34). Eelöeldust nähtub, et eespool punktis 23 välja toodud analüüsi esimene etapp sisaldub vaidlustatud otsuses.
29 Analüüsi teise etapi osas tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse punktis 34 tuvastas apellatsioonikoda selgelt asjaomase toote välisomadused ja analüüsis neid; need välisomadused on esiteks avausega ja teatava arvu aukudega toruliitmik, teiseks teatav arv toruliitmikuga ühendatud peeneid voolikuid, kolmandaks teatav arv veega täidetavaid õhupalle, mis on kinnitatud voolikute otsa, ja neljandaks teatav arv liitmikke õhupallide kinnitamiseks voolikute külge. Sellest tuleneb, et eespool punktis 23 välja toodud analüüsi teine etapp sisaldub samuti vaidlustatud otsuses.
30 Vaidlustatud otsuse punktides 33–36 esitas apellatsioonikoda analüüsi kolmanda etapi, uurides seda, kas kõik toote välisomadused on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest. Eelkõige võttis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 34 nelja tuvastatud omaduse hindamisel arvesse hageja ja vaidlusaluse disainilahenduse omaniku toote „Bunch O Balloons“ internetis leiduvat järgmist kirjeldust:
„[A]iavooliku liitmik, mille külge on kinnitatud 37 õhupalli, mis sulguvad automaatselt pärast veega täitmist. […] Täitmata õhupallid on kinnitatud 37 kõrre külge. Iga õhupalli suudme ümber on väike kummipael, mis hoiab õhupalli tugevalt kõrre küljes. Kõrred on ühendatud üheainsa otsaku külge, mille saab veega täitmiseks ühendada aiavoolikuga. See süsteem võimaldab veega täita kõik õhupallid korraga. Kui õhupallid on täidetud, piisab, kui veevool katkestada ja õrnalt sikutada õhupalle nende vabastamiseks kõrte küljest, et täiendada oma laskemoonavaru.“
31 Lisaks tõdes apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 35 ja 36 vastuseks hageja argumentidele, mis puudutasid vaidlusaluse disainilahenduse autori ütlusi, et seadme visuaalne külg tuleneb selle tehnilisest otstarbest, ja et kuigi põhimõtteliselt on olemas alternatiivseid disainilahendusi toote suurusest, vormist ja välisomaduste konfiguratsioonist sõltuvalt, tuleb käesoleval juhul siiski arvesse võtta asjaolu, et omadused ja nende konstruktsioon tagavad tehnilise toime, mis võimaldab tootel täielikult toimida. Peale selle tuvastas apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 28, et tühistamisosakond viis läbi analüüsi, mis seisnes vaidlusaluse disainilahenduse kui terviku hindamises, ning kiitis selle heaks. Nii nähtub vaidlustatud otsuse punktidest 28, 35 ja 36, et apellatsioonikoda uuris küsimust, kas asjaomase toote üksikute välisomaduste konfiguratsioonist jääb selline visuaalne tervikmulje, millest võib järeldada, et seda konfiguratsiooni ei sunni peale üksnes need kaalutlused, mis on seotud toote tehnilise otstarbe täitmise vajadusega.
32 Nii järeldas apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 37 ja 38 sisuliselt, et kõik asjaomase toote välisomadused on tingitud üksnes tehnilisest otstarbest, ning vaidlustatud otsuse punktis 39, et vaidlusalune disainilahendus tuleb seetõttu kehtetuks tunnistada.
33 Eespool punktidest 30–32 tuleneb, et eespool punktis 23 kirjeldatud analüüsi kolmas etapp sisaldub vaidlustatud otsuses.
34 Mis puutub hageja välja toodud ja eespool punktis 19 kirjeldatud analüüsi neljandasse etappi, siis tuleb tõdeda, et kuna apellatsioonikoda leidis, et kõik asjaomase toote välisomadused on tingitud tehnilisest otstarbest, ja järeldas seetõttu, et vaidlusalune disainilahendus on määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti b – koostoimes selle määruse artikli 8 lõikega 1 – alusel kehtetu, siis ei olnud tal vaja kontrollida eespool viidatud disainilahenduse uudsust ja eristatavust.
35 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb järeldada, et apellatsioonikoda läbis kõik vajalikud etapid määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 kohaldamise kontrollimiseks. Apellatsioonikoja hinnangu põhjendatus on eraldi küsimus ja seda käsitletakse hageja teiste väidete uurimise raames.
36 Mis puutub hageja etteheitesse, et apellatsioonikoda ei uurinud vaidlusaluse disainilahenduse autori ütlusi sisuliselt, siis tuleb märkida, et need ütlused on esitatud vaidlustatud otsuse punktis 14. Vaidlustatud otsuse punktis 35 vastab apellatsioonikoda hageja argumentidele, mis käsitlevad neid ütlusi. Täpsemalt vastab apellatsioonikoda eespool viidatud punktis 35 argumendile, mille kohaselt vaidlusalune disainilahendus sisaldub tootes, mis on mõeldud tarbijatele müümiseks, argumendile, et sama tehnilise tulemuse saavutamiseks kui see, mis on kujutatud vaidlusalusel disainilahendusel, on mitu muud võimalust ja võimalikud on selle disainilahenduse mitmed eri variatsioonid, ning argumendile, mille kohaselt on vaidlusalusel disainilahendusel „lihtne, kompaktne ja elegantne välimus“. Apellatsioonikoda lükkab need argumendid tagasi, kinnitades, et need ei muuda asjaolu, et seadme visuaalne külg tuleneb tõepoolest selle tehnilisest otstarbest, ning et vastavalt 8. märtsi 2018. aasta kohtuotsusele DOCERAM (C‑395/16, EU:C:2018:172) ei tähenda pelgalt see, et olemas on alternatiivne disainilahendus, et toote välimus on tingitud muudest kaalutlustest kui tehnilised kaalutlused. Apellatsioonikoda arendab seda analüüsi edasi vaidlustatud otsuse punktis 36.
37 Sellest tuleneb, et hageja etteheide, mille kohaselt apellatsioonikoda ei uurinud vaidlusaluse disainilahenduse autori ütlusi sisuliselt, tuleb tagasi lükata.
38 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimene väide tagasi lükata.
Teine väide, et apellatsioonikoda ei analüüsinud asjaomase toote välisomadusi ja selle tehnilist otstarvet ning kasutas määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 kohaldamisel väära künnist
39 Hageja heidab apellatsioonikojale ette esiteks seda, et viimane analüüsis asjaomase toote tehnilisi omadusi või selle koosteelemente, selle asemel et analüüsida toote välisomadusi (esimene etteheide), ja teiseks seda, et apellatsioonikoda analüüsis nende tehniliste omaduste või koostisosade otstarvet, selle asemel et analüüsida toote tehnilist otstarvet (teine etteheide). Hageja sõnul lähtus apellatsioonikoda nende vigade tõttu esialgsest kriteeriumist, mis on teistsugune ja vähem range kui see, mida nõuab määruse nr 6/2002 artikli 8 lõige 1, nagu seda on tõlgendatud 8. märtsi 2018. aasta kohtuotsuses DOCERAM (C‑395/16, EU:C:2018:172) ja mis seisneb selle kontrollimises, kas kõik toote välisomadused on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest (kolmas väide).
40 EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.
Esimene etteheide, mis puudutab seda, et apellatsioonikoda ei analüüsinud asjaomase toote välisomadusi
41 Kõigepealt tuleb märkida, et määrus nr 6/2002 ei esita „toote välisomaduste“ täpset definitsiooni. Määruse artikli 3 punktis a esitatud disainilahenduse määratluses kasutatakse mõistet „omadused“ laialt, hõlmates kõiki toote välimuse võimalikke aspekte, eelkõige toote joonte, piirjoonte, värvide, kuju, struktuuri ja/või materjali omadusi. Nagu EUIPO on õigesti märkinud, tuleb need omadused kindlaks teha juhtumipõhiselt ja see sõltub asjaomasest kaubast (vt analoogia alusel 24. septembri 2019. aasta kohtuotsus Roxtec vs. EUIPO – Wallmax (Seitset sinist kontsentrilist ringi sisaldava musta ruudu kujutis), T‑261/18, EU:T:2019:674, punktid 51 ja 55).
42 Järelikult peab toote välisomaduste kindlakstegemine vastavalt juhtumile ja eriti silmas pidades asjaomase toote keerukust, toimuma kas disainilahenduse lihtsa visuaalse analüüsi teel või vastupidi, põhinema põhjalikul analüüsil, mille käigus võetakse arvesse hindamisel olulisi tõendeid, nagu küsitlusi ja ekspertiisi või ka andmeid seoses asjaomase kaubaga varem antud intellektuaalomandiõiguste kohta (vt analoogia alusel 19. septembri 2012. aasta kohtuotsus Reddig vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Morleys (Noapea), T‑164/11, ei avaldata, EU:T:2012:443, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).
43 Apellatsioonikoda alustas vaidlustatud otsuses oma analüüsi märkusega, et hageja kirjeldas taotluses, mille tulemusel vaidlustatud disainilahendus registreeriti, toodet, mille suhtes seda disainilahendust kohaldatakse, kui „vedelike jaotusseadet“ (vaidlustatud otsuse punkt 23).
44 Seejärel märkis apellatsioonikoda sisuliselt, et ta võtab arvesse hageja nimel 3. oktoobril 2015 esitatud Euroopa patenditaotlust EP 3 005 948 A 2, et saada täpsemat teavet ja tõendeid eespool nimetatud toote olemuse ja vaidlusaluse disainilahenduse funktsionaalsete omaduste kohta (vaidlustatud otsuse punkt 25).
45 Nii tuvastas apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 34, et toote välisomadused on esiteks avausega ja teatava arvu aukudega toruliitmik, teiseks teatav arv toruliitmikuga ühendatud peeneid voolikuid, kolmandaks teatav arv veega täidetavaid õhupalle, mis on kinnitatud voolikute otsa, ja neljandaks teatav arv liitmikke õhupallide kinnitamiseks voolikute külge. Apellatsioonikoda leidis, et kõik need omadused on vajalikud sellise tehnilise lahenduse toimimiseks, mis võimaldab ühekorraga veega täita teatava arvu õhupalle.
46 Vastab tõele, et apellatsioonikoja analüüsi kohaselt vastavad eespool nimetatud toote neli välisomadust selle kauba üksikutele koosteelementidele. Nimelt märkis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 33, et toode „vedelike jaotusseade“ koosneb toruliitmikust, mida saab ühendada sellise veevarustusseadmega nagu kraan või kastmisvoolik, et vesi jagataks mitme kõrre (vooliku) kaudu, mis on ühendatud toruliitmiku aukude külge, ja seade täidaks kõrte (voolikute) otstesse kummipaeltega kinnitatud õhupallid. Apellatsioonikoda selgitab, et kui õhupallid on veega piisavalt täidetud, võimaldab vedeliku mass neid kõrte otsast eemaldada ja õhupallid sulguvad kummipaeltega, mistõttu vesi jääb nende sisse, nii et neid õhupalle saab kasutada veesõja pidamiseks.
47 Siiski ei tähenda asjaolu, et asjaomase toote välisomadused ja selle koosteelemendid on samad, et apellatsioonikoda tegi nende omaduste tuvastamisel vea. Vastavalt eespool punktides 41 ja 42 esitatud kaalutlustele tuleb esiteks märkida, et välisomaduste kindlakstegemine sõltub asjaomasest tootest. Võttes arvesse seda, et toode on laadilt keerukas, koosnedes mitmest eri koosteelemendist, on käesoleval juhul loogiline, et toote välisomadused langevad kokku nende eri koosteelementidega. Mis teiseks puutub meetodisse, siis oli apellatsioonikojal õigus asjaomase toote keerukust arvestades mitte piirduda toote lihtsa visuaalse analüüsiga, vaid uurida seda põhjalikult ning määratleda välisomadustena toote nähtavad osad, mis on selle välimuse moodustavad koosteelemendid.
48 Nende kaalutluste põhjal tuleb tagasi lükata hageja etteheide, mille kohaselt apellatsioonikoda ei analüüsinud asjaomase toote välisomadusi. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et EUIPO menetluse käigus oli hageja ise nõustunud sellega, et asjaomase toote neli eri koosteelementi ongi kauba välisomadused.
Teine etteheide, mis puudutab seda, et apellatsioonikoda ei analüüsinud asjaomase kauba tehnilist otstarvet
49 Kõigepealt tuleb märkida, et apellatsioonikoda võttis arvesse asjaomase toote tehnilist otstarvet, tuvastades, et selle eesmärk on pakkuda lastele meelelahutust, võimaldades lihtsamalt veesõda pidada (vaidlustatud otsuse punkt 33), ja tehniline otstarve on täita veega ühekorraga teatav arv õhupalle (vaidlustatud otsuse punkt 34).
50 Seejärel järeldas apellatsioonikoda pärast asjaomase toote välisomaduste tuvastamist, et kõik need omadused on tingitud üksnes asjaomase toote tehnilisest otstarbest ja kuuluvad seega määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 kohaldamisalasse (vaidlustatud otsuse punktid 38 ja 39).
51 Niisiis tuleb tagasi lükata hageja etteheide, mille kohaselt apellatsioonikoda ei analüüsinud asjaomase kauba tehnilist otstarvet.
52 Vastab tõele, et eespool punktis 50 viidatud järeldusele jõudmiseks analüüsis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 33 ja 34 ka kõigi nelja asjaomase toote välistunnuse, nimelt toruliitmiku, voolikute, õhupallide ja kummipaelte tehnilist otstarvet ning iga välisomaduse panust selle toote tehnilise otstarbe saavutamisse, nimelt teatud arvu õhupallide, mida saab kasutada veesõja pidamiseks, ühekorraga täitmisesse. Näiteks viitab apellatsioonikoda, nagu on märgitud eespool punktis 30, vaidlustatud otsuse punktis 34 nende omaduste otstarbele, nii nagu hageja on seda internetis kirjeldanud.
53 Apellatsioonikoda ei ole sellist käsitlust kasutades eksinud.
54 Nimelt kui asjaomast disainilahendust kasutatakse mitmeosalise toote suhtes, nagu käesoleval juhul käsitletav toode, mille välisomadused langevad kokku selle toote eri koosteelementidega, tuleb küsimusele, kas need omadused on „tingitud üksnes toote tehnilisest otstarbest“ määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 tähenduses, vastamiseks uurida kõigepealt iga asjaomase omaduse tehnilist otstarvet ja põhjuslikku seost asjaomase toote iga omaduse tehnilise otstarbe ja asjaomase toote tehnilise otstarbe vahel. Kui toote omaduse tehnilise otstarbe ja toote enda tehnilise otstarbe vahel puudub põhjuslik seos, st kui see omadus ei panusta toote tehnilisse otstarbesse, siis ei saa väita, et see omadus on „tingitud üksnes“ toote tehnilisest otstarbest. Seevastu juhul, kui selline põhjuslik seos on olemas, võimaldab see järeldada, et toote välisomadus on „tingitud üksnes“ selle toote tehnilisest otstarbest, tingimusel et muud laadi kaalutlused peale vajalikkuse asjaomase toote tehnilise otstarbe täitmiseks ja eelkõige kaalutlused, mis on seotud visuaalse küljega, ei ole mingil moel mõjutanud selle omaduse valikut 8. märtsi 2018. aasta kohtuotsuse DOCERAM (C‑395/16, EU:C:2018:172, punkt 31) tähenduses.
55 Eespool toodud kaalutluste näitlikustamiseks on asjakohane viidata vaidlusaluse disainilahenduse puhul kasutatud toruliitmiku näitele. Vastavalt eespool esitatud analüüsile on toruliitmik käesoleval juhul asjaomase mitmeosalise toote välisomadus, ent ka selle üks osa ehk teisisõnu selle toote koosteelement. Selle liitmiku otstarve on ühendada asjaomane toode veeallikaga, näiteks kraaniga. Seega on selge, et isegi kui toruliitmikul eraldivõetuna on asjaomase toote omast erinev otstarve, sest toote otstarve on mitme õhupalli korraga veega täitmine, panustab see siiski toote tehnilisesse otstarbesse. See põhjuslik seos võib viia järelduseni, et kõnealuse toruliitmiku „tingib üksnes“ asjaomase toote tehniline otstarve, tingimusel et muud laadi kaalutlused peale vajalikkuse asjaomase toote tehnilise otstarbe täitmiseks ja eelkõige kaalutlused, mis on seotud visuaalse küljega, ei ole mingil moel mõjutanud selle omaduse valikut.
56 Sellest järeldub, nagu EUIPO õigesti märkis, et asjaolu, et asjaomasel tootel on mitu omadust, millest igaühel on erinev otstarve, ei välista määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 kohaldamist. See säte ei nõua, et välisomadused viitaksid ühele ainsale tehnilisele tulemusele. Omadustel võib olla mitu tehnilist tulemust, kui need panustavad toote tehnilise tulemuse saavutamisse.
57 Nagu märgib EUIPO, viiks määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 sellise tõlgenduse välistamine selleni, et seda sätet ei kohaldata teatavate eranditult otstarbekohaste omaduste suhtes üksnes seetõttu, et need ei täida otseselt asjaomase toote otstarvet. Samuti oleks selle sätte kohaldamine välistatud disainilahenduste puhul, mis on seotud ainult toote ühe osaga või selle koosteelemendiga, sest need täidavad väga harva toote kui sellise otstarvet. Selline olukord ei ole vastavuses eelmainitud sätte eesmärgiga.
58 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb tagasi lükata hageja etteheide, mis puudutab analüüsimeetodit, mida apellatsioonikoda kasutas järeldamaks, et kõik asjaomase toote välisomadused on tingitud üksnes selle toote tehnilisest otstarbest.
Kolmas etteheide, mis puudutab määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 kohaldamise kriteeriumi, mida apellatsioonikoda kasutas vaidlustatud otsuses
59 Hageja heidab apellatsioonikojale ette, et viimane võttis aluseks määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 kohaldamise kriteeriumi, mis on vähem range kui selles sättes ette nähtud kriteerium, mille kohaselt peavad toote välisomadused olema „tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest“. Oma etteheite toetuseks viitab hageja apellatsioonikoja poolt vaidlustatud otsuse punktis 34 esitatud väitele, et „kõik need omadused on vajalikud tehnilise lahenduse toimimiseks“, vaidlustatud otsuse punktis 35 esitatud väitele, et „seadme visuaalne külg tuleneb tõepoolest selle tehnilisest otstarbest“, vaidlustatud otsuse punktis 36 esitatud väitele, et „käesolevas asjas tuleb siiski arvesse võtta ka asjaolu, et omadused ja see, kuidas need on teostatud, tagavad ka tehnilise toime, mis võimaldab tootel täielikult toimida“, vaidlustatud otsuse punktis 37 esitatud väitele, et „[k]õik vaidlusaluse [disainilahenduse] põhiomadused on valitud otstarbekohaselt toimiva toote konstrueerimiseks“ ja et „[ü]kski neist omadustest ei ole valitud üksnes toote välimuse parandamise eesmärgil“.
60 Tuleb tõdeda, et vastab tõele, et eespool viidatud sõnastus, mida apellatsioonikoda vaidlustatud otsuses kasutas, ei lange täielikult kokku määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 sõnastusega. Kui aga asetada sõnastus, mida hageja kritiseerib, selle otsuse konteksti ja tõlgendada seda selle otsuse ülesehitusest lähtudes, siis ei nähtu sellest, et apellatsioonikoda on seda artiklit valesti tõlgendanud. Nimelt järeldas apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 38 eespool nimetatud sättele viidates ühemõtteliselt, et kõik asjaomase toote välisomadused täidavad üksnes selle tehnilist otstarvet.
61 Sellest tuleneb, et hageja käesolev etteheide ja järelikult teine väide tervikuna tuleb tagasi lükata.
Kolmas väide, et apellatsioonikoda tegi vea hagejale kuuluvate muude ühenduse disainilahenduste ja tema Euroopa patenditaotluse analüüsimisel
62 Hageja heidab apellatsioonikojale ette, et viimane ei seadnud kahtluse alla tühistamisosakonna analüüsi, mille kohaselt võimaldab ainuüksi asjaolu, et talle kuulub mitu ühenduse disainilahendust, mida kasutatakse toote „vedelike jaotusseade“ suhtes ja mis on visuaalselt erinevad, järeldada, et kõik asjaomase toote välisomadused on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest.
63 Hageja heidab apellatsioonikojale ette ka seda, et viimane leidis, et kuna hageja esitas sama toote kohta, mille suhtes vaidlusalust disainilahendust kohaldatakse, patenditaotluse, mis sisaldab selle toote välisomaduste üksikasjalikku kirjeldust, siis on need omadused tingitud üksnes selle toote tehnilisest otstarbest. Hageja sõnul saab see patenditaotlus olla vaid teabeallikas põhjuste kohta, mis tingisid asjaomase toote välisomaduste valiku, ning see ei saa kujutada endast otseteed, mis võimaldab jätta tegemata 8. märtsi 2018. aasta kohtuotsuses DOCERAM (C‑395/16, EU:C:2018:172) nõutud ja esimese väite raames kirjeldatud struktureeritud analüüsi.
64 EUIPO ja menetlusse astuja ei nõustu, et hageja argumendid on põhjendatud.
65 Tuleb märkida, et 8. märtsi 2018. aasta kohtuotsuses DOCERAM (C‑395/16, EU:C:2018:172, punkt 32) täpsustas Euroopa Kohus, et alternatiivsete disainilahenduste olemasolu ei ole määrav küsimuses, kas asjaomase toote tehniline otstarve on ainus tegur, mis tingib selle välisomadused.
66 Samuti tuleb meenutada, et Euroopa Kohus leidis 8. märtsi 2018. aasta kohtuotsuses DOCERAM (C‑395/16, EU:C:2018:172, punktid 36 ja 37), et selliste alternatiivsete disainilahenduste olemasolu, mis võimaldavad täita sama tehnilist otstarvet, kujutab endast asjakohast objektiivset asjaolu, mida tuleb arvesse võtta selle hindamisel, kas asjaomase toote välisomadused on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest (vt eespool punkt 17).
67 Need on kaalutlused, mida arvestades tuleb hageja argumente analüüsida.
Etteheide, mis puudutab hagejale kuuluvate teiste ühenduse disainilahenduste olemasolu
68 Selleks et hinnata hageja etteheidet, mis on seotud asjaoluga, et talle kuulub teisi disainilahendusi, mida kasutatakse toote „vedelike jaotusseade“ puhul, on otstarbekas kõigepealt refereerida tühistamisosakonna otsust.
69 Tühistamisosakond märkis, et isegi kui asjaomane menetlus puudutab vaidlustatud disainilahenduse kehtivust, on 8. märtsi 2018. aasta kohtuotsust DOCERAM (C‑395/16, EU:C:2018:172) arvestades asjakohane võtta arvesse teisi hagejale kuuluvaid ühenduse disainilahendusi, mille kohta – koos vaidlusaluse disainilahendusega – on esitatud mitme disainilahenduse registreerimise koondtaotlus (tühistamisosakonna otsuse lk 8).
70 Tühistamisosakond märkis, et vähemalt neli disainilahendust nende hulgast, mida hageja koondtaotlus hõlmab, näitlikustavad sama tehnilise lahenduse võimalikke alternatiive, jättes muude alternatiivide jaoks vähe ruumi. Tühistamisosakonna sõnul on voolikute ja õhupallide erinevad näitlikustatud konfiguratsioonid vaid eri viisid, kuidas saab ühekorraga veega täita suure hulga õhupalle, ning saavutades nende tootekujude registreerimise, jätab hageja konkurentidele väga vähe võimalusi jõuda samale tulemusele (tühistamisosakonna otsuse lk 9).
71 Niisiis leidis tühistamisosakond, viidates vajadusele võtta määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 kohaldamisel arvesse asjakohaseid objektiivseid asjaolusid, et käesoleval juhul võib selline objektiivne asjaolu olla see, et kõik käesolevas asjas esitatud alternatiivsed tootekujud on kaitstud ühenduse disainilahendusena registreerimise teel, nagu see on ka vaidlusaluse disainilahenduse puhul, ning seega ei saa neid pidada konkurentide jaoks kättesaadavateks alternatiivideks (tühistamisosakonna otsuse lk 9). Samuti on oluline märkida, et nagu nähtub tühistamisosakonna otsusest, ei piirdunud viimane määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 kohaldamise üle otsustamisel selle kaalutlusega, vaid võttis arvesse ka teisi tegureid, eelkõige hageja patenditaotlust ja asjaomase toote olemust, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks (tühistamisosakonna otsuse lk 9 ja 10).
72 Sellest järeldub, et hagejale kuuluvate teiste ühenduse disainilahenduste olemasolu võttis tühistamisosakond arvesse ühe tegurina teiste tegurite seas, et hinnata, kas käesoleval juhul on asjaomase toote välisomadused tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 tähenduses.
73 Apellatsioonikoda kiitis tühistamisosakonna sellise seisukoha heaks. Apellatsioonikoda tõdes vaidlustatud otsuse punktis 29, et tühistamisosakond sai täiesti põhjendatult võtta arvesse hageja teisi ühenduse disainilahendusi, kuna 8. märtsi 2018. aasta kohtuotsuse DOCERAM (C‑395/16, EU:C:2018:172) kohaselt tuleb arvesse võtta kõiki juhtumi objektiivseid asjaolusid ja üks neist asjaoludest oli teave, mida võis tuletada hageja teistest sama toodet käsitlevatest registreeringutest.
74 Nagu allpool punktis 81 on tõdetud, võttis apellatsioonikoda arvesse ka muid „asjakohaseid objektiivseid asjaolusid“ 8. märtsi 2018. aasta kohtuotsuse DOCERAM (C‑395/16, EU:C:2018:172) tähenduses, et jõuda järeldusele, et kõik asjaomase toote välisomadused on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest.
75 Eeltoodust tuleneb, et hageja esimene etteheide põhineb vaidlustatud otsuse vääral tõlgendusel, kuna apellatsioonikoda ei tuginenud määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 kohaldamise üle otsustamisel ainult hageja teiste ühenduse disainilahenduste olemasolule. Seetõttu tuleb esimene etteheide tagasi lükata.
Etteheide, mis puudutab hageja Euroopa patenditaotlust
76 Vaidlustatud otsusest nähtub, et apellatsioonikoda kasutas hageja Euroopa patenditaotlust olulise teabeallikana, et hinnata vaidlusalust disainilahendust määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 seisukohast.
77 Nii leidis apellatsioonikoda sisuliselt, et patenditaotlus puudutas täpselt sama toodet, mille suhtes vaidlusalust disainilahendust kohaldatakse (vt vaidlustatud otsuse punktid 30–32).
78 Apellatsioonikoda kasutas patenditaotluses sisalduvat teavet, et teha kindlaks selle toote koosteelemendid, mille suhtes vaidlusalust disainilahendust kohaldatakse, ning selle eesmärgi pakkuda lastele meelelahutust, võimaldades lihtsamalt veesõda pidada (vaidlustatud otsuse punkt 33).
79 Apellatsioonikoda kasutas patenditaotluses sisalduvat teavet ka selleks, et teha kindlaks asjaomase toote nelja välisomaduse, nimelt toruliitmiku, voolikute, õhupallide ja kummipaelte tehniline otstarve ning samuti nende nelja omaduse tehnilise otstarbe ja asjaomase toote tehnilise otstarbe vaheline põhjuslik seos. Apellatsioonikoda tuvastas, et eespool nimetatud omadusi on patenditaotluses kirjeldatud üksikasjalikumalt ja et need kaks teabeallikat (vaidlusalune disainilahendus ja taotletud patent) puudutavad sama toodet (vaidlustatud otsuse punkt 34).
80 Lisaks märkis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 35, et ta kiidab heaks tühistamisosakonna analüüsi, mis põhineb hageja patenditaotlusel. Eelkõige märkis tühistamisosakond, et selle toote välimust, mille suhtes vaidlusalust disainilahendust kohaldatakse, ei ole patenditaotluses esitatud teostusega võrreldes parendatud ning et see näide on peaaegu identne vaidlusaluse disainilahendusega (tühistamisosakonna otsuse lk 11).
81 Lisaks tuleb märkida, et apellatsioonikoda ei tuginenud üksnes hageja patenditaotlusele, kui ta järeldas, et asjaomase toote välisomadused on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest. Ta võttis arvesse ka muid „asjakohaseid objektiivseid asjaolusid“ 8. märtsi 2018. aasta kohtuotsuse DOCERAM (C‑395/16, EU:C:2018:172) tähenduses, nimelt vaidlusalust disainilahendust (vaidlustatud otsuse punkt 35), asjaomase toote olemust ja kasutusviisi (vaidlustatud otsuse punkt 33), objektiivseid andmeid, mis tingisid asjaomase toote välisomaduste valiku, nimelt nende omaduste otstarvet (vaidlustatud otsuse punkt 34) ja hageja teisi disainilahendusi (vaidlustatud otsuse punkt 29).
82 Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et apellatsioonikoda ei tuginenud üksnes hageja patenditaotlusele, nagu hageja väidab (eespool punkt 63). Samuti tuleneb eeltoodud kaalutlustest, et apellatsioonikoja analüüs ei kujutanud endast 8. märtsi 2018. aasta kohtuotsuses DOCERAM (C‑395/16, EU:C:2018:172) nõutud analüüsi seisukohalt „otseteed“.
83 Seega tuleb hageja teine etteheide ja järelikult kolmas väide tervikuna tagasi lükata.
Neljas väide, et apellatsioonikoda tegi hindamisvigu
84 Hageja väidab esiteks, et asjaomase toote neli välisomadust, mille apellatsioonikoda tuvastas, ei ole tingitud üksnes selle toote tehnilisest otstarbest, ja teiseks, et need neli omadust ei kujuta endast kõiki asjaomase toote välisomadusi. Sellest järeldub, et vaidlusalust disainilahendust ei oleks tohtinud määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 alusel kehtetuks tunnistada, ilma et oleks läbi viidud selle määruse artiklite 4–6 kohast analüüsi.
85 Vaidlustatud otsuse punktile 35 viidates toob hageja vaidlusaluse disainilahenduse välisomadustena, mis ei ole tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest, esile järgmised omadused: vaidlusaluse disainilahenduse „kaunistusteta ja kompaktne välimus“, mis on samane või sarnane „varre otsas oleva õiega“ tänu voolikute jaoks valitud pikkusele võrreldes õhupallide pikkusega ja „selle disainilahenduse kui terviku proportsioonidele, [mille] pikkus on ligikaudu 18 korda suurem laiusest, andes sellele disainilahendusele nõtke ja elegantse välimuse, mis on kasutajale atraktiivne“. Hageja leiab, et ükski neist omadustest ei tulene üksnes toote tehnilisest otstarbest.
86 Oma argumentide toetuseks viitab hageja vaidlusaluse disainilahenduse autori ütlustele, mis esitati apellatsioonikoja menetluses.
87 Eespool viidatud ütlustes selgitas vaidlusaluse disainilahenduse autor, et sama tehnilise otstarbe täitmiseks on olemas ka muid viise kui see, mis on esitatud vaidlusaluses disainilahenduses. Näiteks „võib voolikud kinnitada reas toru külge või asetada spiraalis ümber toru kogu selle pikkuses või paigutada keskpunkti suhtes kodarjalt“ (ütluste punkt 6).
88 Samamoodi võivad vaidlusaluse disainilahenduse erinevad aspektid autori sõnul olla erinevad, näiteks toruliitmiku kuju, voolikute arv ja nende paigutuse tihedus ja pikkus ning mitme erineva pikkusega voolikute kombinatsioon (ütluste punkt 7).
89 Autor kinnitas, et vaidlusalune disainilahendus on esteetilisem kui mis tahes muu disainilahendus, mis vastab tehnilisele otstarbele ühel tema ütluste punktis 6 loetletud alternatiivsetest viisidest, kuna see on pikisuunalise kujuga, mis on ligikaudu neli korda pikem selle laiusest. Vaidlusaluse disainilahenduse välimus on seega lihtne, nõtke ja elegantne (ütluste punkt 8). Autor väitis, et tema ütluste punktis 7 nimetatud aspektide kokksobitatud terviku valiku tingis asjaolu, et see tervik on üks võimalikest kokkusobitamise tulemitest, mis võimaldab anda vaidlusalusele disainilahendusele pikisuunalise kuju, mis annab sellele lihtsa, nõtke ja elegantse välimuse (ütluste punkt 9).
90 Autor viitas ka asjaomase toote äriedule (müüginime „Bunch O Balloons“ all) ja selle eest saadud auhindadele, mis põhinesid kriteeriumidel, mille hulka kuulus toote disainilahenduse atraktiivsus tarbijate jaoks (ütluste punktid 10 ja 11).
91 Hageja esitab samuti argumente vaidlusaluse disainilahenduse eristatavuse toetuseks ja vaidlustab käesoleval juhul määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 2 kohaldamise.
92 EUIPO ja menetlusse astuja ei nõustu hageja argumentidega.
93 Esiteks tuleb märkida, et hageja ei esita ühtegi argumenti, mis toetaks tema väidet, et asjaomase toote neli välisomadust, millele apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 34 viitab, nimelt avausega ja teatava arvu aukudega toruliitmik, teatav arv toruliitmikuga ühendatud voolikuid, teatav arv veega täidetavaid õhupalle, mis on kinnitatud voolikute otsa, ja teatav arv liitmikke õhupallide kinnitamiseks voolikute külge, ei ole tingitud üksnes selle toote tehnilisest otstarbest. Seepärast tuleb see väide tagasi lükata.
94 Teiseks tuleb märkida, et hageja viitab oma argumentides sisuliselt asjaomase toote välisomaduste konfiguratsioonile ja vaidlusalusest disainilahendusest jäävale üldmuljele, mis on „kaunistusteta ja kompaktne“ sarnaselt „varre otsas oleva õiega“. Vaidlusaluse disainilahenduse autor viitab oma ütlustes ka välisomaduste erilisele konfiguratsioonile, mis tuleneb esteetilistest kaalutlustest, ning sellest disainilahendusest jäävale üldmuljele.
95 Sellega seoses on oluline meenutada, et selleks, et teha kindlaks, kas toote välisomadused kuuluvad määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 kohaldamisalasse, tuleb arvesse võtta iga juhtumi kõiki asjakohaseid objektiivseid asjaolusid, ning et selline hindamine tuleb läbi viia, lähtudes eelkõige asjaomasest disainilahendusest ning arvestades objektiivseid asjaolusid, mis ilmestavad asjaomase toote välisomaduste valiku aluseks olnud põhjusi, andmeid toote kasutamise või alternatiivsete disainilahenduste olemasolu kohta, mis võimaldavad täita sama tehnilist otstarvet, niivõrd kui neid asjaolusid, andmeid või alternatiivsete disainilahenduste olemasolu toetavad usaldusväärsed tõendid (8. märtsi 2018. aasta kohtuotsus DOCERAM, C‑395/16, EU:C:2018:172, punktid 36 ja 37).
96 Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et apellatsioonikoda võttis tühistamisosakonna otsuse õigsust kinnitades vaidlusaluse disainilahenduse määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 alusel hindamisel arvesse objektiivseid asjaolusid, mida toetasid usaldusväärsed tõendid, mille esitasid mõlemad kehtetuks tunnistamise taotlejad. Apellatsioonikoda võttis eeskätt arvesse hageja patenditaotlust ja tuvastas, et see taotlus puudutas täpselt sama toodet kui vaidlusalune disainilahendus (vaidlustatud otsuse punkt 32). Nimelt aitas see patenditaotlus apellatsioonikojal analüüsida toodet, mille suhtes vaidlusalust disainilahendust kohaldatakse, ning tuvastada, et toote neli eri koosteelementi, mis panustavad selle tehnilisse otstarbesse, vastavad selle välisomadustele (vaidlustatud otsuse punktid 33 ja 34). Niisiis järeldas apellatsioonikoda õigesti, et vaidlusalune disainilahendus ei erine varem taotletud patendist (vaidlustatud otsuse punkt 34) ja et kõik asjaomase toote väliskuju eri koosteelemendid täidavad tehnilist otstarvet (vaidlustatud otsuse punkt 35).
97 Apellatsioonikoda kinnitas ka tühistamisosakonna järeldust, mis tulenes vaidlustatud disainilahenduse kui terviku uurimisest ja mille kohaselt ei ole tõendatud, et vaidlusaluse disainilahenduse väljatöötamise protsessis oleks esinenud stilistikakaalutlusi (vaidlustatud otsuse punkt 28). Seega kinnitas apellatsioonikoda tühistamisosakonna hinnangut, mille kohaselt ei olnud tühistamisosakonnal võimalik näha vaidlusaluse disainilahendusega kaitstud toote välimuses mingeid parendusi võrreldes patenditaotluses esitatud kasina teostusega.
98 Hageja argumendid ei sea apellatsioonikoja eespool esitatud hinnangut kahtluse alla. Nimelt räägib hageja väitele, et asjaomane disainilahendus on „kaunistusteta ja kompaktne“, sarnanedes „varre otsas oleva õiega“ (vt eespool punkt 85), vastu näiteks EUIPO haldustoimikust nähtuva artikli „Bunch O Balloons will revolutionize water fights“ (Bunch O Balloons toob kaasa revolutsioonilise suunamuutuse veesõjas) autor, kes kirjeldab asjaomase toote välimust kui „tühjenenud marjadega viinamarjakobarat“. Hageja välja pakutud visuaalne mulje näib seega meelevaldne või vähemalt liiga ebakindel, ning seega ei toeta seda objektiivsed andmed.
99 Seega tuleb nõustuda apellatsioonikoja järeldusega vaidlustatud otsuse punktis 35, mille kohaselt eespool punktis 85 esitatud hageja väide ei muuda kuidagi asjaolu, et seadme visuaalne külg tuleneb üksnes selle tehnilisest otstarbest.
100 Kolmandaks tuleb kõigepealt märkida, et mis puutub vaidlusaluse disainilahenduse autori ütlustesse, millele hageja viitab, siis neil ütlustel on piiratud tõendusjõud, kuna need sisaldavad autori isiklikku ja subjektiivset arvamust ning kuna sellel autoril on hageja juhi ja omanikuna isiklik huvi vaidlustatud disainilahenduse kehtivuse suhtes. Sellest tuleneb, et kuivõrd need ütlused viitavad vaidlusaluse disainilahenduse „lihtsale, nõtkele ja elegantsele“ välimusele ning kuivõrd neid ütlusi ei toeta ükski muu usaldusväärsest ja erapooletust allikast pärinev tõend, ei ole Üldkohus veendunud, et vaidlustatud disainilahenduse loomisel võeti arvesse esteetilisi kaalutlusi.
101 Järgmiseks tuleb märkida, et sisuliselt näitab autor, et on võimalik ette kujutada asjaomase tootega võrreldes sama tehnilist otstarvet täitvate välisomaduste suurusest, vormist ja proportsioonidest sõltuvaid alternatiivseid disainilahendusi. Ent sarnaselt apellatsioonikojaga (vt vaidlustatud otsuse punktid 35 ja 36) tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu hinnangul ei ole alternatiivsete disainilahenduste olemasolu määrav küsimuse puhul, kas asjaomase toote välisomadused määrab kindlaks üksnes selle tehniline otstarve (8. märtsi 2018. aasta kohtuotsus DOCERAM, C‑395/16, EU:C:2018:172, punkt 32). Käesoleval juhul leiab Üldkohus, võttes arvesse objektiivseid asjaolusid, millest apellatsioonikoda lähtus määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 kohaldatavuse tuvastamisel, et vaidlusaluse disainilahenduse autori väidetest ei piisa, et seada apellatsioonikoja see järeldus kahtluse alla.
102 Lisaks tuleb tagasi lükata ka vaidlusaluse disainilahenduse autori väited, mis puudutavad selle toote kaubanduslikku edu, mille suhtes disainilahendust kohaldatakse, ning selle eest saadud auhindu. Eespool nimetatud toote kaubanduslik edu ei tähenda seda, et vaidlusaluse disainilahenduse väljatöötamisel võeti arvesse kaalutlusi, mis ei ole seotud pelgalt vajadusega täita tehnilist otstarvet. Mis puudutab auhindu käsitlevat argumenti, siis nähtub toimikust, et kriteeriumid, mille alusel need auhinnad saadi, ei puuduta üksnes asjaomaste kaupade kujundust, ning sellest ei nähtu, et asjaomane toode sai autasustatud oma disaini tõttu. Sellest tuleneb, et eespool viidatud argument ei kinnita hageja väidet.
103 Neljandaks tuleb tagasi lükata hageja argumendid vaidlusaluse disainilahenduse eristatavuse ja määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 2 kohaldatavuse kohta käesoleva juhtumi suhtes (vt eespool punkt 91), kuna apellatsioonikoda ei käsitlenud vaidluse neid aspekte ning tegi otsuse üksnes määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 alusel. Järelikult ei ole Üldkohus pädev nende aspektide kohta otsust tegema ei tühistamishagi ega muutmisnõude raames (vt selle kohta analoogia alusel 5. juuli 2011. aasta kohtuotsus Edwin vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑263/09 P, EU:C:2011:452, punktid 71 ja 72).
104 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb neljas väide tagasi lükata ja seetõttu jätta hagi tervikuna rahuldamata.
Kohtukulud
105 Euroopa Kohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb EUIPO ja menetlusse astuja kohtukulud vastavalt nende nõudele välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kümnes koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta Tinnus Enterprises LLC kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ja Koopman International BV kohtukulud.
Kornezov | Buttigieg | Kowalik-Bańczyk |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil Luxembourgis 18. novembril 2020.
Allkirjad