Kohtuasi C‑106/14
Fédération des entreprises du commerce et de la distribution (FCD)
ja
Fédération des magasins de bricolage et de l’aménagement de la maison (FMB)
versus
Ministre de l’Écologie, du Développement durable et de lʼÉnergie
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa))
Eelotsusetaotlus – Keskkond ja inimeste tervise kaitse – Määrus (EÜ) nr 1907/2006 (REACH‑määrus) – Artikli 7 lõige 2 ja artikkel 33 – Toodete koostises esinevad väga ohtlikud ained – Teavitamiskohustus ja teabe edastamise kohustus – 0,1 massiprotsendi suuruse piirväärtuse arvutamine
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kolmas koda) 10. septembri 2015. aasta otsus
1. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Kontrollimine, kas siseriiklik õigus on liidu õigusega kooskõlas – Välistamine – Eelotsusetaotluse esitanud kohtule kõikide liidu õiguse tõlgendamise juhtnööride andmine – Hõlmamine
(ELTL artikkel 267)
2. Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – REACH‑määrus – Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) koostatud praktiline juhend – Siduvus – Puudumine
(ELTL artikkel 288; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, muudetud määrusega nr 366/2011, artikli 77 lõige 2)
3. Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – REACH‑määrus – Tooted – Mõiste – Kompleksne toode, mis koosneb erinevatest valmistatud esemetest – Hõlmamine – Tingimused
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, muudetud määrusega nr 366/2011, artikli 3 punkt 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/12)
4. Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – REACH‑määrus – Väga ohtlikud ained – Teavitamiskohustus – Ulatus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, muudetud määrusega nr 366/2011, artikli 3 punkt 4 ja artikli 7 lõige 2)
5. Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – REACH‑määrus – Väga ohtlikud ained – Teavitamiskohustus – Väga ohtliku aine sisaldus tootes üle 0,1 massiprotsendi – Tootjal ja importijal lasuv kindlaksmääramise kohustus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, muudetud määrusega nr 366/2011, põhjendus 130 ning artikli 7 lõige 2 ja artikli 59 lõige 1)
6. Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – REACH‑määrus – Väga ohtlikud ained – Teabe edastamise kohustus – Ulatus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, muudetud määrusega nr 366/2011, artikkel 33 ja artikli 59 lõige 1)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 25)
2. Võttes arvesse seadusandja soovi panna määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (muudetud määrusega nr 366/2011), artikli 77 lõikega 2 Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) sekretariaadile eelkõige ülesandeks anda tehnilisi ja teaduslikke juhiseid ning vahendeid, kui see on vajalik selle määruse toimimiseks, võib ECHA juhend olla üheks dokumendiks, mida tuleb määruse tõlgendamisel arvestada. Hoolimata määruse nr 1907/2006 alla kuuluvaid keemilisi aineid puudutavate aspektide teaduslikust ja tehnilisest iseloomust, on selline dokument üksnes selgitav. Selles sisalduv määruse sätete tõlgendus ei ole õiguslikult siduv. Nimelt ei kuulu see ECHA koostatud dokument ELTL artiklis 288 mainitud liidu õigusaktide hulka ega saa olla õiguslikult siduv.
(vt punkt 28)
3. Määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (muudetud määrusega nr 366/2011), artikli 3 punktis 3 ette nähtud määratlusest „toode” nähtub, et eseme kvalifitseerimine tooteks selle määruse tähenduses tugineb kolmele koosseisutunnusele. Esiteks hõlmab toote mõiste üksnes neid esemeid, mis on „toodetud”. See mõiste kehtib seega üksnes valmistatud esemete ja mitte looduslikus olekus esemete suhtes. Teiseks peab tootmine andma sellele esemele lisaks muudele, eelkõige füüsilistele või keemilistele tunnustele, „teatud kuju, pinnaviimistluse või kujunduse”. Kolmandaks peab tootmise käigus antud kuju, pinnaviimistlus või kujundus määrama selle eseme funktsiooni suuremal määral kui tema keemiline koostis.
Mis puudutab juhtumit, kui kompleksne toode koosneb erinevatest valmistatud esemetest, mis vastavad määruse nr 1907/2006 artikli 3 punktis 3 nimetatud tingimustele, siis selles osas tuleb tõdeda, et see määrus ei sisalda erisätteid sellise olukorra suhtes. Selles osas sõltub vastus küsimusele, kas kompleksset toodet ennast saab kvalifitseerida tooteks määruse tähenduses, üksnes nende kriteeriumide kontrollimisest. Järelikult kvalifitseeritakse tooteks iga ese, mis vastab viidatud artikli 3 punktis 3 toodud kriteeriumidele ja mis on osa komplekssest tootest, välja arvatud juhul, kui tootmise tulemusena on sellest esemest saanud jääde direktiivi 2006/12 jäätmete kohta tähenduses või on ta kaotanud enda kuju, pinnaviimistluse või kujunduse, mis määrab tema funktsiooni suuremal määral kui tema keemiline koostis.
(vt punktid 47–50, 53 ja 54)
4. Mis puudutab määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (muudetud määrusega nr 366/2011), artikli 7 lõikes 2 ette nähtud eriti ohtlikest ainetest teavitamise kohustust, siis määruse nr 1907/2006 artikli 3 punktist 4 koostoimes artikli 7 lõikega 2 nähtub, et see teavitamiskohustus hõlmab üksnes tootjate enda poolt valmistatud või kokku pandud tooteid. See kohustus ei kehti aga kolmanda isiku poolt toodetud toote suhtes, isegi kui valmistaja kasutab seda tootmistegurina.
(vt punktid 55 ja 57)
5. Toote valmistaja on määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (muudetud määrusega nr 366/2011), artikli 7 lõikes 2 toodud juhtudel kohustatud teavitama Euroopa Kemikaaliametit (ECHA) tema poolt toodetud või kokku pandud toodetes esinevatest väga ohtlikest ainetest. Kui teine valmistaja kasutab seda toodet järgnevalt kompleksse toote tootmistegurina, ei ole see teine valmistaja kohustatud omalt poolt teavitama ECHA-t asjaomaste ainete esinemisest selles tootes. Selline teavitamine oleks topelttöö, kui arvestada, et seda on juba teinud asjaomase toote valmistaja. Selline üleliigne ja kasutu koormus oleks vaevalt kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, mille järgimisele kutsutakse määruse põhjenduses 130. Eespool tehtud järeldusi on võimalik mutatis mutandis üle kanda määruse nr 1907/2006 artikli 7 lõikes 2 importijate suhtes ette nähtud teavitamiskohustusele.
Eeltoodust tulenevalt on toote valmistaja määruse nr 1907/2006 artikli 7 lõike 2 kohaldamisel kohustatud kindlaks määrama, kas tema toodetud tootes esineb selle määruse artikli 59 lõike 1 alusel väga ohtliku ainena määratletud ainet kontsentratsioonis üle 0,1 massiprotsendi, ning mitmest tootest koosneva produkti importija peab iga toote puhul kindlaks määrama, kas see sisaldab üle 0,1 massiprotsendi väga ohtlikku ainet.
(vt punktid 61–63 ja 83 ning resolutsioon)
6. Määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (muudetud määrusega nr 366/2011), artiklit 33 tuleb tõlgendada nii, et selle sätte kohaselt peab sellise toote tarnija, mille üks või mitu koostisosa sisaldavad üle 0,1 massiprotsendi määruse artikli 59 lõike 1 alusel väga ohtliku ainena määratletud ainet, teavitama adressaati ja vastava taotluse esitamisel tarbijat selle aine esinemisest, teatades neile minimaalselt kõnealuse aine nimetuse.
Määruse nr 1907/2006 artiklis 33 ette nähtud teabe edastamise kohustusega oleks nimelt vastuolus see, kui toote lisamine tootmistegurina komplekssesse tootesse katkestaks teabe edastamise kohustuse ülemineku tarneahelas osalevate isikute vahel, kuna see kohustus tuleneb otseselt asjaolust, et toode sisaldab väga ohtlikku ainet. Selles artiklis ette nähtud teabe edastamise kohustuse tõhusus peab aga olema tagatud kogu tarneahelas kuni lõpptarbijani välja. Tarneahelas üksteisele järgnevate isikute kohustus teavet edastada peab seega saatma asjaomast toodet kuni lõpptarbijani välja.
(vt punktid 79, 80, 82 ja 83 ning resolutsioon)