Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Ungari) 17. aprillil 2024 – Granulines Invest Kft. versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága
(kohtuasi C-270/24, Granulines Invest)
Kohtumenetluse keel: ungari
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Fővárosi Törvényszék
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Granulines Invest Kft.
Vastustaja: Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága
Eelotsuse küsimused
1. Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi1 (edaspidi „käibemaksudirektiiv“), artikli 167, artikli 168 punkti a, artikli 178 punkti a ja artikliga 226 ning õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele, mida tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 47 õiguse üldpõhimõttena, koostoimes neutraalse maksustamise, proportsionaalsuse, tõhususe ja õiguskindluse põhimõtetega on kooskõlas maksuhalduri praktika, mis seisneb selles, et maksukohustuslasele ei anta õigust käibemaksu tagastamisele, kuna – vaatamata sellele, et ta on tõepoolest teinud kaubatarne ja on olemas arve ja muud tõendavad raamatupidamisdokumendid – maksuhaldur väidab, et arve on fiktiivne, kuna selles nimetatud majandustehinguid ei ole tegelikult tehtud, ja järelikult ei ole arvel märgitud poolte vahel äritehinguid sõlmitud, sest
a) maksukohustuslane pidas tootjatega läbirääkimisi kõigis küsimustes ning alles pärast seda, kui ta oli tehingust loobunud, sekkus tehingusse liikmesriigi territooriumil asuv arve väljastaja, selleks et täita laenutingimusi,
b) tootja tarnis masinad otse maksukohustuslase tegevuskohta,
c) arvel märgitud täitmiskuupäev on vale,
d) arvel märgitud hind on ülepaisutatud,
e) arve väljastaja on käibemaksu tasumise kohustuse täitnud vaid osaliselt ja hilinemisega?
2. Kas käibemaksudirektiivi artikli 178 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriigi maksuhaldur võib keelduda andmast õigust käibemaksu tagastamisele üksnes põhjusel, et maksukohustuslasel on arve, mis ei vasta selle direktiivi artikli 226 punktides 6 ja 7 sätestatud nõuetele, isegi kui maksuhalduri käsutuses on kõik vajalikud dokumendid ja teave, mille alusel on tal võimalik kontrollida, kas selle õiguse kasutamise sisulised tingimused on täidetud?
a. Kui vastus teisele eelotsuse küsimusele on jaatav, siis kas maksukohustuslaselt arve parandamise nõudmine on sel juhul käibemaksu tagastamise eeltingimus?
b. Kas juhul, kui vastus teisele eelotsuse küsimusele on eitav ning võttes arvesse ka neutraalse maksustamise ja proportsionaalsuse põhimõtet, on maksukohustuslasele 200% rahatrahvi määramine, s.o trahvisumma, mida võidakse määrata tulude varjamise või tõendavate dokumentide, raamatupidamisdokumentide ja dokumentide võltsimise ja hävitamise eest, sel juhul proportsionaalne?
3. Kas käibemaksudirektiivi eespool viidatud sätetega, harta artiklis 47 sätestatud õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele ning tõhususe, proportsionaalsuse ja neutraalse maksustamise põhimõtetega on kooskõlas maksuhalduri praktika, mis seisneb selles, et maksukohustuslasele ei anta õigust käibemaksu tagastamisele, kuna, vaatamata sellele, et arvel märgitud majandustehing on tegelikult toimunud, maksuhaldur väidab – esimeses küsimuses loetletud põhjustel, mida maksuhaldur peab objektiivseteks –, et arve on fiktiivne, ja hindab ilma ühtegi muud asjaolu uurimata automaatselt, et maksukohustuslase käitumine on vastuolus õiguse õiguspärase kasutamise nõuetega, ning sellise käitumise alusel ja teadmist otseselt uurimata, et maksukohustuslane on arvele fiktiivseid tehinguid märkides meelega maksu maksmisest kõrvale hoidnud?
____________
1 ELT 2006, L 347, lk 1.