ÜLDKOHTU MÄÄRUS (apellatsioonikoda)
13. detsember 2011
Kohtuasi T‑311/09 P
Luigi Marcuccio
versus
Euroopa Komisjon
Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Ravikulude hüvitamine – Komisjoni otsus, millega keeldutakse hageja teatavate ravikulude 100% hüvitamisest – Moonutamine – Põhjendamiskohustus – Tõendite kogumine – Isikut kahjustav meede – Seadusjõud – Pooleliolevad kohtuasjad – Kinnitav akt
Ese: Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 20. mai 2009. aasta määruse peale kohtuasjas F‑73/08: Marcuccio vs. komisjon (EKL AT 2009, lk I‑A‑1‑145 ja II‑A‑1‑819) selle kohtumääruse tühistamiseks.
Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Luigi Marcuccio kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud käesolevas menetluses.
Kokkuvõte
1. Menetlus – Kohtuotsuste põhjendused – Ulatus
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja I lisa artikli 7 lõige 1)
2. Ametnikud – Huve kahjustav otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus
(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik ja artikli 90 lõige 2)
3. Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjendamise ebapiisavus
(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik)
4. Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Kinnitav akt – Välistamine
(EÜ artikkel 233; ELTL artikkel 266; personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)
1. Kuigi Euroopa Liidu Kohtu kohustus oma otsuseid põhjendada ei tähenda seda, et ta peab vastama põhjalikult igale poolte esitatud argumendile, eriti kui argument ei ole piisavalt selge ja täpne ning puuduvad tõendid, mis seda piisavalt põhjendaksid, kohustab see teda vähemalt käsitlema kõiki talle esitatud väiteid õigusnormide rikkumise kohta.
(vt punkt 34)
Viide:
Üldkohus: 8. juuni 2009, kohtuasi T‑498/07 P: Krcova vs. Euroopa Kohus (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑35 ja II‑B‑1‑197, punktid 34 ja 35 ning seal viidatud kohtupraktika).
2. Sellise põhjendamiskohustuse eesmärk, mis tuleneb personalieeskirjade artikli 25 teisest lõigust koostoimes artikli 90 lõikega 2, on esiteks anda asjaomasele isikule piisavalt teavet, et tal oleks võimalik kindlaks teha, kas tema taotluse rahuldamata jätmise otsus on põhjendatud ja kas on vaja esitada hagi liidu kohtusse, ning teiseks võimaldada liidu kohtul kontrolli teostada.
Sellest järeldub, et otsuse põhjenduse peab asjaomasele isikule põhimõtteliselt esitama samal ajal huve kahjustava otsusega ning nimetatud otsuse põhjendamata jätmisest tuleneva rikkumise saab kõrvaldada ainult enne selle otsuse peale esitatud hagi esitamist. Pealegi peab kaebuse rahuldamata jätmise otsuse põhjendus eeldatavalt langema kokku otsuse põhjendusega, mille peale kaebus esitati. See põhimõte kehtib samuti otsuste suhtes, mis on võetud liidu ametnike ravikindlustuse ühiseeskirjade raames, mis kehtestasid liidu institutsioonide ühise ravikindlustusskeemi ja mille artikkel 35 viitab personalieeskirjade artikli 90 lõikega 2 kehtestatud kohtueelsele menetlusele.
(vt punktid 42 ja 43)
Viited:
Euroopa Kohus: 26. november 1981, kohtuasi 195/80: Michel vs. parlament (EKL 1981, lk 2861, punkt 22); 28. veebruar 2008, kohtuasi C‑17/07 P: Neirinck vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 50).
Üldkohus: 11. juuli 2007, kohtuasi T‑93/03: Konidaris vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑2‑149 ja II‑A‑2‑1045, punktid 49 ja 52 ning seal viidatud kohtupraktika).
Üldkohus: 9. detsember 2009, kohtuasi T‑377/08 P: komisjon vs. Birkhoff (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑133 ja II‑B‑1‑807, punkt 55).
3. Küsimus põhjendamiskohustuse ulatusest on üks õigusküsimustest, mis on apellatsiooniastmes allutatud Üldkohtu kontrollile. Selles raamistikus toimuv Üldkohtu kontroll otsuse õiguspärasuse üle peab tingimata arvesse võtma asjaolusid, millele Avaliku Teenistuse Kohus tugines, et järeldada, kas põhjendused on piisavad või ebapiisavad.
(vt punkt 51)
Viide:
Üldkohus: eespool viidatud kohtuasi komisjon vs. Birkhoff (punkt 55).
4. Personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 ning artikli 91 lõike 1 tähenduses isikut kahjustava meetme olemasolu on vastuvõetavuse tingimus iga hagi puhul, mille ametnikud esitavad institutsiooni vastu, kus nad töötavad.
Sellised isikut kahjustavad meetmed on ainult need, mille on vastu võtnud pädev asutus ja mis sisaldavad administratsiooni lõplikku seisukohta, millel on otseselt ja vahetult hageja huve mõjutavad siduvad õiguslikud tagajärjed, mis toovad kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis.
Vaidlustatud akti kvalifitseerimist aktiks, mis ei kahjusta hageja huve personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 tähenduses ja seda hinnangu alusel, mille kohaselt see akti ei toonud kaasa muutust nimetatud hageja õiguslikus seisundis, mille eelnevalt kinnitas institutsiooni teine akt, mis on hagejat kahjustav akt, ei saa mõjutada asjaolu, et pärast vaidlustatud akti vastuvõtmist isikut kahjustav meede tühistati. Sellisel juhul ei saa vaidlustatud akti pidada isikut kahjustava meetme pelgaks tagajärjeks. Sellest järeldub, et selles osas, milles isikut kahjustavat meedet ei ole tühistatud, valitseb selle suhtes õiguspärasuse eeldus ning vaidlustatud akt võib kehtima jätta, kuna juhul, kui isikut kahjustav meede tühistatakse, sõltub vaidlustatud akti kehtima jätmine või kehtetuks tunnistamine meetmetest, mida institutsioon või institutsioonid, kes isikut kahjustava meetme vastu võtsid, on kohustatud tühistamisotsuse täitmiseks võtma vastavalt kohustusele, mis neil EÜ artikli 233 (nüüd ELTL artikkel 266) alusel lasub.
(vt punktid 73, 74 ja 92)
Viited:
Euroopa Kohus: 11. november 1981, kohtuasi 60/81: IBM vs. komisjon (EKL 1981, lk 2639, punkt 9).
Üldkohus: 30. juuni 1993, kohtuasi T‑46/90: Devillez jt vs. parlament (EKL 1993, lk 699, punktid 13 ja 14); 13. juuli 1993, kohtuasi T‑20/92: Moat vs. komisjon (EKL 1993, lk II‑799, punkt 39); 3. juuni 1997, kohtuasi T‑196/95: H vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑133 ja II‑403, punkt 44); 14. september 1995, liidetud kohtuasjad T‑480/93 ja T‑483/93: Antillean Rice Mills jt vs. komisjon (EKL 1995, lk II‑2305, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika); 13. detsember 1995, liidetud kohtuasjad T‑481/93 ja T‑484/93: Exporteurs in Levende Varkens jt vs. komisjon (EKL 1995, lk II‑2941, punkt 47); 21. juuli 1998, liidetud kohtuasjad T‑66/96 ja T‑221/97: Mellett vs. Euroopa Kohus (EKL AT 1998, lk I‑A‑449 ja II‑1305, punkt 83); 17. detsember 2003, kohtuasi T‑324/02: McAuley vs. nõukogu (EKL AT 2003, lk I‑A‑337 ja II‑1657, punkt 28).