Liidetud kohtuasjad C‑168/16 ja C‑169/16
Sandra Nogueira jt
versus
Crewlink Ireland Ltd
ja
Miguel José Moreno Osacar
versus
Ryanair Designated Activity Company
(eelotsusetaotlused, mille on esitanud cour du travail de Mons)
Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus – Kohtualluvus töölepingute puhul – Määrus (EÜ) nr 44/2001 – Artikli 19 punkti 2 alapunkt a – Mõiste „paik, kus töötaja tavaliselt töötab“ – Lennundussektor – Lennumeeskond – Määrus (EÜ) nr 3922/91 – Mõiste „põhibaas“
Kokkuvõte – Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (teine koda) 14. septembri 2017. aasta otsus
1. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Selle määruse sätted, mis loetakse võrdväärseteks Brüsseli konventsiooni sätetega – Nimetatud sätete tõlgendamine kookõlas konventsiooni käsitleva Euroopa Kohtu praktikaga – Kohtualluvus töölepingute puhul – Mõiste „paik, kus töötaja tavaliselt töötab“ või „paik, kus asub töötaja tööle võtnud ettevõtja asukoht“ – Autonoomne tõlgendamine – Rooma konventsioonis sisalduvate vastavate sätete arvessevõtmine – Lubatavus
(19. juuni 1980. aasta Rooma konventsioon, preambul; nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 19 punkt 2)
2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Kohtualluvus töölepingute puhul – Mõiste „paik, kus töötaja tavaliselt töötab“ – Lai tõlgendus
(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 19 punkti 2 alapunkt a)
3. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Kohtualluvus töölepingute puhul – Mõiste „paik, kus töötaja tavaliselt töötab“ – Selle paiga kindlaksmääramine juhul, kui tööd tehakse mitme liikmesriigi territooriumil – Töösuhted transpordisektoris – Nimetatud paiga kindlaksmääramise kriteeriumid
(19. juuni 1980. aasta Rooma konventsioon, artikli 5 punkt 1; nõukogu määrus nrº44/2001, artikli 19 punkti 2 alapunkt a)
4. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Kohtualluvus töölepingute puhul – Mõiste „paik, kus töötaja tavaliselt töötab“ – Hagi, mille esitab lennuettevõtja lennumeeskonna liige või selle ettevõtja käsutuses olev töötaja – Mõiste, mida ei saa samastada mõistega „põhibaas“ määruse nr 3922/91 III lisa tähenduses – Mõiste „põhibaas“, mis võib olla oluline tõend nimetatud paiga kindlaksmääramiseks
(Nõukogu määrus nr 3922/91, III lisa, ja määrus nr 44/2001, artikli 19 punkti 2 alapunkt a)
5. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Kohtualluvus töölepingute puhul – Mõiste „paik, kus töötaja tavaliselt töötab“ – Hagi, mille esitab lennuettevõtja lennumeeskonna liige või selle ettevõtja käsutuses olev töötaja – Paik, mida ei saa samastada selle liikmesriigi territooriumiga, mille riikkondsus selle lennuettevõtja lennukitel on
(7. detsembri 1944. aasta Chicago konventsioon, artikkel 17; nõukogu määrus nrº44/2001, artikli 19 punkti 2 alapunkt a)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 45–48, 55 ja 56)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 57)
3. Kui töölepingut täidetakse mitme lepinguosalise riigi territooriumil ja kui puudub töötaja kutsetegevuse tegelik keskus, kust lähtuvalt ta täidab põhiosa oma töökohustustest tööandja ees, siis selles osas on Euroopa Kohus otsustanud, et Brüsseli konventsiooni artikli 5 punkti 1 tuleb – võttes arvesse vajadust nii määrata kindlaks paik, millega vaidlus on kõige tihedamalt seotud, et teha kindlaks kohus, kellel on kõige kergem selle kohta otsust teha, kui ka vajadust tagada töötajale kui nõrgemas positsioonis lepinguosalisele sobiv kaitse ja vältida olukorda, kus on mitu pädevat kohut – tõlgendada nii, et see on paik, kus või kust töötaja täidab faktiliselt põhiosa oma kohustustest tööandja ees. Seega tuleb sarnastel asjaoludel tõlgendada Brüsseli I määruse artikli 19 punkti 2 alapunktis a toodud mõistet „paik, kus töötaja tavaliselt töötab“ nii, et sellega peetakse silmas paika, kus või kust töötaja faktiliselt täidab põhiosa oma töökohustustest tööandja ees.
Käesoleval juhul puudutavad põhikohtuasja vaidlused töötajaid, kes on tööle võetud lennuettevõtja lennumeeskonna liikmena või antud selle ettevõtja käsutusse. Seega peab niisuguseid vaidlusi lahendav liikmesriigi kohus olukorras, kus ta ei saa ühemõtteliselt kindlaks määrata paika, kus töötaja tavaliselt töötab, tegema omaenda pädevuse kontrollimiseks kindlaks „paiga, kust“ see töötaja täidab põhiosa oma töökohustustest oma tööandja ees. Nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 95 meelde tuletab, ilmneb ka Euroopa Kohtu praktikast, et konkreetselt selle paiga kindlaksmääramiseks peab siseriiklik kohus tuginema kaudsete tõendite kogumile.
Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 85 rõhutab seoses töösuhete eripäraga transpordi sektoris, on Euroopa Kohus 15. märtsi 2011. aasta kohtuotsuses Koelzsch (C‑29/10, EU:C:2011:151, punkt 49) ja 15. detsembri 2011. aasta kohtuotsuses Voogsgeerd (C‑384/10, EU:C:2011:842, punktid 38–41) märkinud ära mitu tegurit, mida siseriiklik kohus võib arvesse võtta. Siseriiklik kohus peab eelkõige kindlaks tegema, millises riigis asub koht, kust töötaja täidab oma veoülesandeid, kuhu ta naaseb pärast oma ülesannete täitmist, kus ta saab oma ülesanneteks juhtnööre ja korraldab oma tööd, samuti koht, kus asuvad tema töövahendid. Niisugustel asjaoludel, nagu käsitletakse põhikohtuasjas ja nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 102 rõhutas, tuleb selles osas võtta arvesse ka paika, kus seisavad lennukid, mille pardal tööülesandeid tavaliselt täidetakse.
(vt punktid 58–61, 63 ja 64)
4. Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 19 punkti 2 alapunkti a tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui hagi esitab lennuettevõtja lennumeeskonna liige või selle ettevõtja käsutuses olev töötaja, ning selleks, et teha kindlaks asja menetleva kohtu pädevus, ei saa mõistet „paik, kus töötaja tavaliselt töötab“ selle sätte tähenduses samastada mõistega „põhibaas“ nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1899/2006, III lisa tähenduses.
Mõiste „põhibaas“ on siiski oluline kaudne tõend, et määrata kindlaks „paik, kus töötaja tavaliselt töötab“. Nimelt on see mõiste määratletud määruse nr 3922/91 III lisas normi OPS 1.1095 all kui paik, kus meeskonnaliige alustab ja lõpetab süstemaatiliselt oma tööpäevi, korraldades seal oma igapäevast tööd, ning mille lähedusse on töötaja rajanud ka töölepingu täitmise ajaks oma elukoha, ja ta on lennuettevõtja käsutuses. Ainult juhul, kui iga käesoleva juhtumi faktilisi asjaolusid arvesse võttes oleksid niisugustel nõuetel, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, tugevam side mõne muu paigaga kui „põhibaas“, muutuks viimane asjakohatuks „paiga, kust töötaja tavaliselt töötab“ kindlaksmääramisel (vt selle kohta kohtuotsus, 27.2.2002, Weber, C‑37/00, EU:C:2002:122, punkt 53, ning analoogia alusel kohtuotsus, 12.9.2013, Schlecker, C‑64/12, EU:C:2013:551, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).
(vt punktid 70, 73 ja 77 ning resolutsioon)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 75 ja 76)