27. detsembril 2012 esitatud hagi - NIOC jt versus nõukogu

(kohtuasi T-577/12)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: National Iranian Oil Company PTE Ltd (NIOC) (Singapur, Singapur); National Iranian Oil Company International Affairs Ltd (NIOC International Affairs) (London, Ühendkuningriik); Iran Fuel Conservation Organization (IFCO) (Teheran, Iraan); Karoon Oil & Gas Production Co. (Ahwaz, Iraan); Petroleum Engineering & Development Co. (PEDEC) (Teheran); Khazar Exploration and Production Co. (KEPCO) (Téhéran); National Iranian Drilling Co. (NIDC) (Ahwaz); South Zagros Oil & Gas Production Co. (Shiraz, Iraan); Maroun Oil & Gas Co. (Ahwaz); Masjed-Soleyman Oil & Gas Co. (MOGC) (Khuzestan, Iraan); Gachsaran Oil & Gas Co. (Ahmad, Iraan); Aghajari Oil & Gas Production Co. (AOGPC) (Omidieh, Iraan); Arvandan Oil & Gas Co. (AOGC) (Khoramshar, Iraan); West Oil & Gas Production Co. (Kermanshah, Iraan); East Oil & Gas Production Co. (EOGPC) (Mashhad, Iraan); Iranian Oil Terminals Co. (IOTC) (Teheran); Pars Special Economic Energy Zone (PSEEZ) (Boushehr, Iraan) ja Iran Liquefied Natural Gas Co. (Teheran) (esindaja: advokaat J.-M. Thouvenin)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada hagejaid puudutavas osas nõukogu 15. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 945/2012;

tühistada hagejaid puudutavas osas nõukogu 15. oktoobri 2012. aasta otsus 2012/635/ÜVJP;

tunnistada nende suhtes kohaldamatuks nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 267/2012;

tunnistada nende suhtes kohaldamatuks otsus 2012/635/ÜVJP;

mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad seitse väidet.

Esimene väide, mis käsitleb põhjenduse puudumist, rikkudes ELTL artiklit 296, kuna rakendusmääruses, millega kantakse hagejad karistatavate üksuste loetellu, ei ole sõnaselgelt osutatud selle vastuvõtmise õiguslikule alusele.

Teine väide, mis käsitleb õigusliku aluse puudumist, kuna rakendusmääruse nr 945/2012² õiguslikuks aluseks on määrus nr 267/2012, mis ei ole aga hagejate suhtes kohaldatav, kuna esiteks on see vastu võetud ELTL artikleid 296 ja 215 rikkudes ning teiseks kuna selle artikli 23 lõike 2 punkt d, mis on õiguslik aluse hagejate kandmiseks määruse nr 267/2012 IX lisas esinevasse loetelusse, rikub aluslepinguid ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.

Kolmas, neljas, viies ja kuues väide, mis käsitleb seda, et hagejate kandmine määruse nr 267/2012 IX lisas ja otsuse 2012/635/ÜVJP lisas esinevatesse loeteludesse on kehtetu, tuginedes selle toetuseks i) õigusnormi rikkumisele, ii) faktiveale, iii) asjaolule, et nimetatud loetellu kandmine kahjustab kaitseõigusi, õigust heale haldusele ja tõhusale kohtulikule kaitsele ning iv) asjaolule, et nimetatud loetellu kandmine on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

Seitsmes väide, et otsuse 2012/635/ÜVJP artikli 1 punkt 8, mis kujutab endast õiguslikku alust hagejate kandmiseks neid üksusi puudutavatesse loenditeese, mille suhtes piiravaid meetmeid kohaldatakse, ei ole hagejate suhtes kohaldatav, kuna see säte on vastuolus aluslepingutega, põhiõiguste hartaga ja proportsionaalsuse põhimõttega.

____________

¹ - Nõukogu 15. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 945/2012, millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 282, lk 16).

² - Nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010 (ELT L 88, lk 1).

³ - Nõukogu 15. oktoobri 2012. aasta otsus 2012/635/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 282, lk 58).