Kohtuasi T‑552/13

Oil Turbo Compressor Co. (Private Joint Stock)

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Tühistamishagi – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani suhtes võetud piiravad meetmed, mille eesmärk on tõkestada tuumarelvade levikut – Rahaliste vahendite külmutamine – Hagi esitamise tähtaeg – Hilinemine – Vastuvõetamatus – Kahju hüvitamise nõue – Vastuvõetamatus

Kokkuvõte – Üldkohtu (teine koda) 23. oktoobri 2015. aasta otsus

1.      Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Isiku või üksuse jaoks piiravaid meetmeid kaasa toov õigusakt – Avaldatud ja adressaatidele teatavaks tehtud akt – Õigusakti teatavaks tegemise kuupäev – Huvitatud isikule teada andmine Euroopa Liidu Teatajas avaldamise teel – Lubatavus – Üldine kohustus teavitada õigusakti adressaati võimalikest õiguskaitsevahenditest ja tähtaegadest – Puudumine

(ELTL artikli 263 neljas ja kuues lõik ning ELTL artikli 275 teine lõik; Üldkohtu kodukord (1991), artikkel 102; nõukogu määrus nr 267/2012, artikli 46 lõige 3)

2.      Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Isiku või üksuse jaoks piiravaid meetmeid kaasa toov õigusakt – Avaldatud ja adressaatidele teatavaks tehtud akt – Õigusakti teatavaks tegemise kuupäev – Huvitatud isikule teada andmine Euroopa Liidu Teatajas avaldamise teel – Lubatavus – Tingimused – Nõukogu võimaluse puudumine aktist teada anda – Nõukogu hoolsus – Ulatus

(ELTL artikli 263 kuues lõik ning ELTL artikli 275 teine lõik; Üldkohtu kodukord (1991), artikkel 102; nõukogu määrused nr 1245/2011 ja nr 267/2012)

3.      Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Teatis – Mõiste – Hageja esindajale teatamine – Tingimus

(ELTL artikli 263 kuues lõik)

4.      Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Isiku või üksuse jaoks piiravaid meetmeid kaasa toov õigusakt – Avaldamata akt, mida ei ole tehtud hagejale teatavaks – Kuupäev, mil meetmest teada saadi

(ELTL artikli 263 kuues lõik ning ELTL artikli 275 teine lõik; Üldkohtu kodukord (1991), artikkel 102; nõukogu määrused nr 1245/2011 ja nr 267/2012)

5.      Tühistamishagi – Tühistamisotsus – Rakendusmeetmed – Keeldumine niisuguste meetmete võtmisest, mis lähevad tühistatud akti asendamisest kaugemale – Täitmise kohustuse ulatuse vaidlustamine – Menetluslik võimalus – Tegevusetushagi

(ELTL artiklid 263, 265 ja 266)

6.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluseseme määratlemine – Esimest korda repliigis sõnastatud kahju hüvitamise nõue – Vastuvõetamatus

(Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c ja artikli 48 lõige 2)

1.      Mis puudutab Iraani suhtes võetud piiravaid meetmeid, siis ei ole nõukogul õigust oma äranägemisel valida, mil viisil ta oma otsustest huvitatud isikutele teada annab. Ainult juhul, kui asjaomasele isikule on võimatu otse edastada õigusakti, millega tema suhtes on võetud või jäetud kehtima piiravad meetmed, algab sellise õigusakti peale hagi esitamise tähtaeg kulgema teatise avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

Asjaolu, et selline teatis ei sisalda ühtegi viidet nende isikute ja üksuste, kelle suhtes piiravaid meetmeid kohaldatakse, võimalusele esitada Üldkohtule hagi vastavalt ELTL artikli 275 teisele lõigule ning ELTL artikli 263 neljandale ja kuuendale lõigule, ei saa kahtluse alla seada järeldust, et see avaldamine võimaldas huvitatud isikul teada saada nende põhjenduste sisu, miks ta kanti nende isikute ja üksuste loetellu, kellele kohaldatakse Iraani suhtes võetud piiravaid meetmeid.

Nimelt ei saa liidu õiguse sõnaselge sätte puudumisel möönda, et liidu institutsioonidel oleks üldine kohustus teavitada õigussubjekte võimalikest õiguskaitsevahenditest ja tingimustest, millistel nad võivad neid kasutada.

Samas ei sisalda määrus nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 961/2010, ühtegi sätet, mis paneks nõukogule kohustuse viidata Euroopa Liidu Teatajas teatise avaldamisega teatavakstegemisel võimalikele õiguskaitsevahenditele ja tingimustele, millistel neid võib kasutada. Eelkõige ei sisalda selle määruse artikli 46 lõige 3, mis käsitleb puudutatud isikute ja üksuste teavitamist piiravate meetmete võtmise põhjendustest, ühtegi sellesisulist kohustust.

(vt punktid 43 ja 67–69)

2.      Mis puudutab Iraani suhtes võetud piiravaid meetmeid, siis võib nõukogul olla võimatu otse edastada füüsilisele või juriidilisele isikule või üksusele akti, mis sisaldab teda puudutavaid piiravaid meetmeid, juhul kui selle isiku või üksuse aadress ei ole avalik ega ole nõukogule teada antud, või kui saatmine nõukogule teada olevale aadressile ebaõnnestub, hoolimata nõukogu pingutustest, mis ta on nõutava hoolsusega teinud, et akti edastada.

Analoogselt olukorraga, milles nõukogu oleks olnud siis, kui hageja aadress ei oleks olnud teada, on nõukogul võimatu edastada teadet otse, kui ta saatis väljastusteatega tähtkirja üksusele, et teavitada viimati nimetatut tema kandmisest nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, kuid mis tagastati nõukogule Iraani postiteenistuse märkega „asukoht muutunud”. See järeldus kehtib ka siis, kui üksuse aadress oleks õige.

Nimelt on ühelt poolt selline posti teel kirja saatmine teada neile postiteenistustele, kes tegelevad postisaadetiste jaotamisega Iraanis. Teiselt poolt on see sobiv otse edastamise viis, kuna kohtupraktika kohaselt võimaldab allkirjastatud kättesaamistõendiga väljastusteatega tähtkirjaga teavitamine kindlalt kindlaks määrata päeva, mil hakkab kulgema hagi esitamise tähtaeg.

Seega tõendas nõukogu – kellel on Iraanis ainult piiratud ressursid, et leida kõikide nende isikute ja üksuste, keda piiravate meetmete süsteem puudutab, era‑aadresse –, et ta toimis nõutava hoolsusega, täites oma kohustust teavitada puudutatud üksust tema suhtes võetud piiravatest meetmetest.

Sellest järeldub, et nõukogu võis õiguspäraselt usaldada Iraani postiteenistuse märget, mille kohaselt oli asjaomase üksuse asukoht muutunud, ilma et nõukogul oleks olnud kohustust korrata teavitamist uue posti teel edastamise katsega või muul viisil.

(vt punktid 44 ja 47–51)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 62)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 72–76)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 81)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 86, 91 ja 92)