Kohtuasi T‑299/08

Elf Aquitaine SA

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Kartellid – Naatriumkloraadi turg – EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Rikkumise süüks panemine – Kaitseõigused – Põhjendamiskohustus – Karistuste ja sanktsioonide isiklikkuse põhimõte – Karistuste seaduslikkuse põhimõte – Süütuse presumptsioon – Hea halduse põhimõte – Õiguskindluse põhimõte – Võimu kuritarvitamine – Trahvid – Raskendav asjaolu – Hoiatamine – Kergendav asjaolu – Koostöö haldusmenetluses – Oluline lisaväärtus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

2.      Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Kohustuslikud andmed – Kaitseõiguse tagamine – Ulatus

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23 ja artikli 27 lõige 1)

3.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid

(EÜ artikli 81 lõige 1)

4.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

5.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid

(EÜ artikli 81 lõige 1)

6.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Konkurentsieeskirju kohaldav otsus – Mitut adressaati puudutav otsus – Vajadus esitada piisavad põhjendused eriti üksuse osas, kes vastutab rikkumise tagajärgede eest

(EÜ artikli 81 lõige 1 ja EÜ artikkel 253)

7.      Institutsioonide aktid – Õiguspärasuse eeldamine – Komisjoni otsus, millega emaettevõtjale pannakse süüks tema tütarettevõtja poolt toime pandud konkurentsiõigusrikkumine

(EÜ artikkel 249)

8.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Hoiatav mõju

(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 25 ja 30)

9.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Käitumine peab olema lihtsustanud rikkumise tuvastamist komisjoni poolt

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 18 ja artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punktid 20, 21 ja punkti 23 alapunkt b)

10.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus

(EÜ artikkel 229; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

1.      Tütarettevõtja tegevuse võib süüks arvata emaettevõtjale eelkõige siis, kui tütarettevõtja – olgugi et tal on eraldi õigusvõime – ei otsusta oma tegutsemise üle turul sõltumatult, vaid rakendab peamiselt talle emaettevõtja poolt antud juhiseid, arvestades eelkõige majanduslikke, organisatsioonilisi ja õiguslikke sidemeid, mis neid kahte üksust ühendavad. See on nii seetõttu, et sellises olukorras kuuluvad emaettevõtja ja tema tütarettevõtja samasse majandusüksusesse ja moodustavad seega ühe ettevõtja, mis võimaldab komisjonil adresseerida trahve määrava otsuse emaettevõtjale, ilma et oleks vaja tuvastada emaettevõtja isiklikku seotust rikkumisega.

Juhul kui emaettevõtjale kuulub 100% suurune osalus ühenduse konkurentsinorme rikkunud tütarettevõtja aktsia‑ või osakapitalis, võib esiteks see emaettevõtja kõnealuse tütarettevõtja tegevusele otsustavat mõju avaldada ja teiseks esineb ümberlükatav eeldus, et nimetatud emaettevõtja avaldab tegelikult otsustavat mõju oma tütarettevõtja tegevusele.

Neil asjaoludel piisab, kui komisjon tõendab, et emaettevõtjale kuulub kogu osalus tütarettevõtja aktsia‑ või osakapitalis, et järeldada, et emaettevõtja avaldab otsustavat mõju tütarettevõtja kaubanduspoliitikale. Seega võib komisjon lugeda tütarettevõtjale määratud trahvi maksmise eest solidaarselt vastutavaks emaettevõtja, välja arvatud juhul, kui emaettevõtja, kel lasub kohustus see eeldus ümber lükata, esitab piisavaid tõendeid, mis kinnitavad, et tema tütarettevõtja tegutseb turul iseseisvalt.

Komisjon ei pea seda otsustava mõju teostamise eeldust toetama lisaandmetega. Isegi kui komisjoni otsuste tegemise praktika seisnes selle eelduse toetamises lisaandmetega, ei mõjuta selline tõdemus siiski järeldust, mille kohaselt on komisjonil õigus tugineda üksnes asjaolule, et emaettevõtjale kuulus peaaegu kogu osalus tema tütarettevõtja aktsia‑ või osakapitalis, selleks et eeldada, et tal oli viimase üle otsustav mõju.

(vt punktid 49–52, 59)

2.      Kaitseõiguste järgimine nõuab, et konkurentsinormide rikkumises süüdistatud ettevõtjal võimaldatakse komisjoni algatatud haldusmenetluse käigus esitada tõhusalt oma seisukoht nende väidetavate faktiliste asjaolude ja dokumentide tõelevastavuse ning asjakohasuse kohta, millele komisjon viitab, et toetada oma väidet asutamislepingu rikkumise olemasolu kohta.

Määruse nr 1/2003 artikli 27 lõikes 1 on sätestatud, et pooltele saadetakse vastuväiteteatis, milles peavad selgelt olema esitatud kõik olulised asjaolud, millele komisjon tugines menetluse selles staadiumis, et huvitatud isikud saaksid tõepoolest teada, millist tegevust komisjon neile ette heidab, ning kaitsta end tõhusalt enne, kui komisjon teeb lõppotsuse.

Selline vastuväiteteatis kujutab endast menetluslikku tagatist, millega kohaldatakse ühenduse õiguse aluspõhimõtet, mis nõuab kaitseõiguste järgimist kogu menetluses. See põhimõte nõuab muu hulgas, et vastuväiteteatis, mille komisjon saadab ettevõtjale, kellele ta kavatseb määrata karistuse konkurentsieeskirjade rikkumise eest, sisaldaks tema vastu kasutatavaid peamisi asjaolusid, nagu ette heidetavad faktid, nendele antav kvalifikatsioon ja tõendid, millele komisjon tugineb, selleks et nimetatud ettevõtjal oleks võimalik tema suhtes algatatud haldusmenetluses oma argumente tulemuslikult esitada.

Eelkõige tuleb vastuväiteteatises üheselt täpsustada juriidiline isik, kellele võidakse trahvid määrata, vastuväiteteatis tuleb edastada viimati nimetatule ning selles teatises peab olema märgitud, milline on selle isiku seisund, kellele väidetavaid asjaolusid ette heidetakse. Eeskätt vastuväiteteatisega teavitatakse asjaomast ettevõtjat kõikidest olulistest asjaoludest, millele komisjon selles menetlusstaadiumis tugineb. Järelikult saab asjaomane ettevõtja oma kaitseõigusi täielikult kasutada alles pärast vastuväiteteatise saatmist.

Seega kui komisjon teavitas emaettevõtjat vastuväiteteatises, et otsustava mõju teostamise eelduse alusel kavatseb ta panna talle süüks tema tütarettevõtja rikkumise, ei riku asjaolu, et komisjon ei võtnud enne vastuväiteteatise sellele ettevõtjale teatavaks tegemist tema suhtes ühtegi uurimismeedet, selle ettevõtja kaitseõigusi. Selles osas oli kõnealusel äriühingul haldusmenetluses võimalus teha oma seisukoht komisjoni vastuväiteteatises toodud faktide ja asjaolude tegelikkuse ja asjakohasuse kohta tõhusalt teatavaks nii oma märkustes vastusena sellele teatisele kui ka ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(vt punktid 134–140)

3.      Karistuste ja sanktsioonide isiklikkuse põhimõtte kohaselt karistatakse füüsilist või juriidilist isikut üksnes asjaolude eest, mida heidetakse sellele isikule individuaalselt ette. Seda põhimõtet kohaldatakse kõigis haldusmenetlustes, mis võivad lõppeda konkurentsinormide alusel sanktsioonidega.

Siiski peab see põhimõte arvestama ettevõtja mõistega EÜ artikli 81 tähenduses. Seega kui majandusüksus rikub konkurentsinorme, peab ta isikliku vastutuse põhimõtte kohaselt vastutama selle rikkumise eest.

Nimelt ei anna komisjonile õigust adresseerida trahve määrav otsus äriühingute kontserni emaettevõtjale mitte rikkumisele ässitav side emaettevõtja ja tema tütarettevõtja vahel ega ka seda enam emaettevõtja seotus nimetatud rikkumisega, vaid asjaolu, et nad moodustavad EÜ artikli 81 tähenduses üheainsa ettevõtja.

Seega ei riku komisjon karistuste ja sanktsioonide isiklikkuse põhimõtet, kui ta karistab emaettevõtjat rikkumise eest, mille toimepanijaks loeti ta ise majanduslike ja õiguslike seoste tõttu, mis teda ühendasid tema tütarettevõtjaga ning mis võimaldasid tal määrata viimase tegevuse turul.

(vt punktid 178–181)

4.      Karistuste seaduslikkuse põhimõte nõuab, et seadus määratleks selgelt rikkumised ja nende eest määratavad karistused. See tingimus on täidetud, kui puudutatud isik saab asjaomase sätte sõnastusest ja vajaduse korral kohtute poolt sellele antud tõlgendusest aru, millised teod või tegevusetused toovad kaasa kriminaalvastutuse.

Määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 alusel võib komisjon otsusega määrata trahvid ettevõtjatele, kes rikuvad nimelt EÜ artiklit 81. Kuna emaettevõtja ja tema tütarettevõtja loeti selle artikli tähenduses üheks ettevõtjaks, võib komisjon karistuste seaduslikkuse põhimõtet rikkumata määrata trahvi juriidilistele isikutele, kes on osa sellest ettevõtjast.

(vt punktid 187–189)

5.      Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud.

Komisjoni otsuse puhul, millega määratakse trahv emaettevõtjale tema tütarettevõtja toime pandud konkurentsieeskirjade rikkumise eest, kohaldades sellise emaettevõtja otsustava mõju eeldust, kellele kuulub peaaegu täielikult osalus tema tütarettevõtja aktsia‑ või osakapitalis, on komisjonil kaalutlusruum, mis võimaldab tal otsustada, kas vastutus rikkumise eest tuleb omistada emaettevõtjale.

Seega kuna komisjonil on õigus, mitte aga kohustus panna rikkumise eest vastutus emaettevõtjale, kui sellise omistamise tingimused on täidetud, siis pelk asjaolu, et komisjon ei teinud seda nii mõnel muul juhul, ei tähenda, et ta oleks vaidlustatud otsuses kohustatud andma sama hinnangu. Siiski kuulub selline omistamine liidu kohtute kontrolli alla, kes peavad kontrollima, kas vastutuse niisuguse omistamise tingimused on täidetud.

(vt punktid 196–198)

6.      EÜ artiklis 253 nõutav põhjendus peab olema kohandatud kõnealuse õigusakti olemusega ja peab näitama selgelt ja ühemõtteliselt õigusakti koostanud institutsiooni arutluskäiku, et huvitatud isik saaks teada vastuvõetud meetme põhjenduse ja pädev kohus võiks oma järelevalvet teostada. Põhjendus ei pea täpsustama kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna küsimust õigusakti põhjenduse kooskõlast EÜ artikliga 253 tuleb hinnata mitte üksnes akti sõnastuse alusel, vaid ka selle konteksti ja kõiki antud asjasse puutuvaid õigusnorme arvestades.

Juhul kui EÜ artikli 81 kohaldamise otsus puudutab mitut adressaati ja tekitab probleemi rikkumise süükspanemise seisukohalt, peab see olema piisavalt põhjendatud iga adressaadi osas, eriti nende osas, kes vastavalt sellele otsusele vastutavad selle rikkumise tagajärgede eest. Nii peab komisjoni otsus, selleks et see oleks rikkumise toime pannud tütarettevõtjate emaettevõtjate osas piisavalt põhjendatud, sisaldama üksikasjalikku ülevaadet põhjendustest, mis toetavad rikkumise nendele äriühingutele süükspanemist.

(vt punktid 216 ja 217)

7.      Komisjoni otsuse puhul eeldatakse selle kehtivust ning nimetatud otsusel on õiguslikud tagajärjed seni, kuni see ei ole tühistatud või kehtetuks tunnistatud. Peale selle ei ole komisjon kohustatud peatama äriühingu suhtes konkurentsieeskirjade rikkumise tõttu algatatud menetluse seni, kuni liidu kohus lahendab hagiavalduse, mille on sama äriühing esitanud mõne teise otsuse peale, millega teda karistatakse konkurentsieeskirjade mõne muu rikkumise eest. Mitte ükski õigusnorm ei kohusta komisjoni peatama otsuste tegemist kohtuasjades, mis puudutavad erinevaid asjaolusid.

(vt punkt 241)

8.      Mis puudutab komisjoni pädevust määrata trahv ettevõtjale, kes on rikkunud EÜ artiklit 81, siis vastutab üldiselt rikkumise eest füüsiline või juriidiline isik, kes juhib asjaomast ettevõtjat rikkumise toimepanemise ajal, isegi kui rikkumise tuvastanud otsuse vastuvõtmise kuupäeval oli selle ettevõtte käitamise vastutus üle antud teisele isikule. EÜ artikli 81 alusel tehtud otsuse rakendamiseks ja täitmiseks tuleb see aga adresseerida üksusele, millel on õigusvõime. Seega kui komisjon teeb otsuse EÜ artikli 81 lõike 1 alusel, on ta kohustatud identifitseerima füüsilise või juriidilise isiku või isikud, kellele saab omistada vastutuse kõnealuse ettevõtja tegevuse eest ja keda saab selle eest karistada ning kellele see otsus adresseeritakse.

Suunised, mille komisjon võttis vastu trahvide summa arvutamiseks, tagavad ettevõtjate õiguskindluse, arvestades et suunised määravad metodoloogia, mille kehtestas enda jaoks komisjon trahvide summa määramiseks. Ametiasutus ei või konkreetsel juhul nendest kõrvale kalduda, kui ta ei esita võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaid põhjendusi.

Mis puudutab kahte ettevõtjat, nimelt emaettevõtjat ja tema tütarettevõtjat, kes moodustasid rikkumise toimepanemise ajal ettevõtja EÜ artikli 81 tähenduses, kuid keda selles vormis enam neile trahvi määramise otsuse vastuvõtmise ajal ei olnud olemas, siis on komisjonil õigus esiteks määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 alusel määrata trahv solidaarselt nendele kahele ettevõtjale, kes peavad toime pandud rikkumise eest vastutama, ning teiseks suurendada suuniste (määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta) punkti 30 alusel trahvi põhisummat üksnes emaettevõtja puhul, kuna tema eriti suur käive, võrreldes teiste karistatud üksustega vaidlustatud otsuse tegemise ajal, võimaldas tal kergemini leida vajalikud rahalised vahendid trahvi tasumiseks.

Sellega seoses ei saa ebaõiglane olla asjaolu, et üksnes emaettevõtjale hoiatamise tagamiseks määratud trahv arvutatakse solidaarselt kahele äriühingule määratud trahvi põhisumma alusel, kui seda trahvi on juba eraldi suurendatud hoiatamise tagamiseks.

Solidaarselt kahele äriühingule määratud trahv vastab trahvi põhisummale, mis kooskõlas suuniste punktiga 25 sisaldab tütarettevõtja müügiväärtuse teatud määra alusel arvutatud lisasummat „eesmärgiga hoida ära ettevõtjate igasugust soovi osaleda hindade määramise, turu jagamise ja tootmise piiramise horisontaalkokkulepetes”.

Seevastu üksnes emaettevõtjale määratud trahv, mille põhisummat on oluliselt suurendatud, puudutab vastavalt suuniste punktile 30 seda, et ettevõtjate puhul, kellel on lisaks rikkumisega seotud kaupade ja teenuste müügile ka erakordselt suur käive, „oleks tagatud trahvide piisavalt hoiatav mõju”.

Ühelt poolt lisasumma, mida võetakse suuniste punkti 25 kohaselt arvesse, ning teiselt poolt nende suuniste punkti 30 alusel emaettevõtja trahvi eraldi suurendamine vastavad seega hoiatamise tagamise kahele eraldiseisvale eesmärgile, mida komisjon võib trahvi kindlaksmääramisel õigesti arvesse võtta.

(vt punktid 250–253, 255, 256, 288 ja 289)

9.      Komisjonil on trahvide arvutamise meetodi küsimustes ulatuslik kaalutlusõigus ning ta võib sellega seoses võtta arvesse mitut asjaolu, mille hulgas on asjaomaste ettevõtjate koostöö komisjoni talituste läbi viidava uurimise ajal. Selles raamistikus peab komisjon andma keerulisi faktilisi hinnanguid, näiteks selliseid, mis puudutavad iga ettevõtja koostööd. Kartelliosaliste tehtud koostöö hindamise raames saab vaidluse aluseks olla üksnes komisjoni ilmselge hindamisviga, kuna komisjonil on ulatuslik kaalutlusruum ettevõtja koostöö kvaliteedi ja kasulikkuse hindamisel, eeskätt võrreldes teiste ettevõtjate panusega.

Kuigi komisjon on kohustatud põhjendama, miks tema hinnangul on ettevõtjate poolt teatise alusel, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, esitatud tõendid sellise väärtusega, et need kas õigustavad määratud trahvi vähendamist või mitte, on seevastu ettevõtjad, kes soovivad komisjoni otsust vaidlustada, kohustatud tõendama, et ilma teabeta, mille need ettevõtjad komisjonile vabatahtlikult edastasid, ei oleks viimane suutnud rikkumist olulises osas tõendada ja seega trahve määravat otsust vastu võtta.

Konkurentsiõiguse rikkumises osalenud ettevõtjate trahvide vähendamine koostöö korral lähtub kaalutlusest, et selline koostöö hõlbustab komisjoni tööd rikkumise tuvastamisel ja vajaduse korral sellele lõpu tegemisel. Vähendamise põhjust silmas pidades ei või komisjon jätta arvestamata esitatud informatsiooni kasulikkust, mis sõltub tingimata juba komisjoni valduses olevatest tõenditest.

Juhul, kui ettevõtja koostööna üksnes kinnitab vähem täpsel ja otsesel viisil teavet, mida teine ettevõtja on koostöö käigus juba andnud, ei saa selle ettevõtja koostööd – kuigi see ei pruugi olla komisjoni jaoks täiesti kasutu – pidada võrreldavaks koostööga, mida tegi esimesena kõnealuse teabe esitanud ettevõtja. Avaldus, mis piirdub juba komisjoni valduses oleva avalduse teatavas ulatuses kinnitamisega, ei hõlbusta tegelikult komisjoni ülesande täitmist märkimisväärselt. Seega ei ole see piisav, et õigustada trahvisumma vähendamist koostöö alusel. Lisaks ei anna uurimise käigus ettevõtja tehtud koostöö õigust mingisugusele trahvi vähendamisele, kui see koostöö ei olnud midagi enamat kui määruse nr 1/2003 artiklist 18 tulenevate kohustuste täitmine.

(vt punktid 340–344)

10.    Mis puudutab liidu kohtu kontrolli konkurentsiasjades komisjoni tehtavate otsuste üle, siis on lisaks lihtsalt õiguspärasuse kontrollile, mis võimaldab üksnes tühistamishagi rahuldamata jätta või vaidlustatud akti tühistada, Üldkohtul vastavalt EÜ artiklile 229 määruse nr 1/2003 artikliga 31 antud täieliku pädevuse teostamisel õigus vaidlustatud akti muuta ka seda tühistamata, selleks et kõigi faktiliste asjaoludega arvestades muuta näiteks trahvi suurust.

(vt punkt 379)