ÜLDKOHTU MÄÄRUS (neljas koda)
21. mai 2014(*)
Menetlus – Kohtukulude kindlaksmääramine
Kohtuasjas T‑145/08 DEP,
Atlas Transport GmbH, asukoht Düsseldorf (Saksamaa), esindajad advokaadid U. Hildebrandt, K. Schmidt-Hern, B. Weichhaus ja A. Feutlinske,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused),
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus
Atlas Air, Inc., asukoht Wilmington, Delaware (Ameerika Ühendriigid), esindaja advokaat R. Dissmann,
mille ese on kohtukulude kindlaksmääramise taotlus pärast Üldkohtu 16. mai 2011. aasta otsust kohtuasjas T‑145/08: Atlas Transport vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Atlas Air (ATLAS) (EKL 2011, lk II‑2073),
ÜLDKOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja esimees M. Prek, kohtunikud I. Labucka ja V. Kreuschitz (ettekandja),
kohtusekretär: E. Coulon,
on andnud järgmise
määruse(1)
[…]
Õiguslik käsitlus
Üldkohtu pädevus
10 Ennekõike tuleb otsustada, kas Üldkohus on pädev otsustama menetlusse astuja nõude üle, mis käsitleb viimase kohtukulusid Üldkohtu menetluses, kuivõrd Euroopa Kohus mõistis eespool punktis 3 viidatud kohtumäärusega Atlas Transport vs. Siseturu Ühtlustamise Amet kohtukulud välja hagejalt.
11 Sellega seoses olgu meenutatud, et vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklitele 137 ja 184 ning Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõikele 1 tehakse otsus kohtukulude jaotamise kohta kohtuotsuses või määruses, mis lõpetab menetluse.
12 Käesoleval juhul jättis Euroopa Kohus eespool punktis 3 viidatud kohtumäärusega Atlas Transport vs. Siseturu Ühtlustamise Amet hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõistis temalt välja kohtukulud. Kohtukulude väljamõistmist tuleb käsitada üksnes apellatsioonimenetluse kulusid hõlmavana. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmine tähendab nimelt, et Euroopa Kohus ei tühistanud Üldkohtu otsust kohtukulude kohta. Seega peab Üldkohus hindama hüvitamisele kuuluvate kohtukulude suurust seoses Üldkohtus toimunud menetlusega asjas, milles tehti eespool punktis 3 viidatud kohtuotsus ATLAS ja milles menetlusse astuja menetlusse astus (vt selle kohta Euroopa Kohtu 17. novembri 2005. aasta määrus kohtuasjas C‑3/03 P‑DEP: Matratzen Concord vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 2 ja 12‒14, ning 11. jaanuari 2008. aasta määrus liidetud kohtuasjades C‑105/04 P‑DEP ja C‑113/04 P‑DEP: CEF ja CEF Holdings vs. Nederlandse Federatieve Vereniging voor de Groothandel op Elektrotechnisch Gebied ja Technische Unie, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 22).
13 Seega on Üldkohus pädev lahendama kohtukulude kindlaksmääramise nõuet seoses Üldkohtus toimunud menetlusega asjas, milles tehti eespool punktis 3 viidatud kohtuotsus ATLAS.
Tühistamisosakonna menetluses ja apellatsioonikoja menetluses kantud kulud
14 Menetlusse astuja esitas teda eri menetlustes abistanud isikute tunnitasumäärad ja teatas nende isikute töötundide arvu ning tühistamisosakonna menetluses ja apellatsioonikoja menetluses kantud kõrvalkulud. Kulude kogusumma on menetlusse astuja väitel 83 261,48 eurot. Hageja väitel ei ole need kulud hüvitatavad, kuna need ei ole esitatud piisava täpsusastmega.
15 Kodukorra artikli 92 lõige 1 näeb ette:
„Kui hüvitatavate kulude summa ja olemuse üle tekib vaidlus, lahendab selle Üldkohus huvitatud poole taotlusel ja pärast vastaspoole seisukohtade ärakuulamist põhistatud määrusega.”
16 Kodukorra artikli 136 lõige 2 täpsustab, et hüvitatavate kuludena käsitatakse „[p]oolte vältimatuid kulusid seoses apellatsioonikoja menetlusega ja kulusid seoses artikli 131 lõike 4 teises lõigus ettenähtud avalduste või muude dokumentide tõlgete esitamisega”.
17 Mis puutub menetlusse astuja nõudesse tühistamisosakonna menetluses kantud kulude osas, siis tuleneb kodukorra artikli 136 lõikest 2, et Üldkohus ei ole pädev otsustama Siseturu Ühtlustamise Ameti tühistamisosakonna menetluses kantud kulude üle. Niisiis tuleb menetlusse astuja nõue selles osas tunnistada vastuvõetamatuks (vt selle kohta Üldkohtu 17. juuli 2012. aasta määrus liidetud kohtuasjades T‑60/04 DEP‒T‑64/04 DEP: Budějovický Budvar vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Anheuser-Busch (BUD), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 9 ja seal viidatud kohtupraktika).
18 Mis puutub menetlusse astuja nõudesse apellatsioonikoja menetluses kantud kulude osas, siis tuleb meenutada, et vastavalt nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) artikli 81 lõikele 1 (nüüd nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 85 lõige 1 (ELT L 78, lk 1)) kannab pool, kelle kahjuks on lõppenud kehtetuks tunnistamise menetlus, menetluse teise poole kulud ning kõik menetlusega seotud kulud, sealhulgas sõidu- ja elamiskulud ning esindaja, nõustaja või advokaadi tasud rakendusmääruses sätestatud tingimustel igale kulukategooriale kehtestatud astmestiku piires.
19 Määruse nr 40/94 artikli 81 lõige 6 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 85 lõige 6) näeb ette:
„[…] apellatsiooni[koda] määrab kindlaks [eelmiste lõigete kohaselt] tasutavad kulud, kui [need piirduvad] [ühtlustamis]ametile tasutavate lõivude ja esindamiskuludega. Muudel juhtudel määrab apellatsiooni[koja] kantselei […] kindlaks taotluse korral hüvitatavate kulude summa. Taotlus võetakse vastu ainult kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil kulude kindlaksmääramise [taotluse esemeks olev] […] otsus muutub lõplikuks. Seda kindlaksmääratud summat võib muuta […] apellatsiooni[koja] otsusega, kui ettenähtud tähtaja jooksul esitatakse sellekohane taotlus.” [täpsustatud tõlge]
20 Käesoleva juhtumi puhul jättis apellatsioonikoda hageja kaebuse rahuldamata, ilma et oleks teinud otsust menetluskulude hüvitamise kohta. Eespool viidatud sätete alusel peab menetlusse astuja esitama apellatsioonikoja kantseleile taotluse määrata kindlaks apellatsioonikoja menetluses kantud hüvitatavate kulude summa.
21 Seda hinnangut ei mõjuta Üldkohtule esitatud hagi ega Euroopa Kohtule esitatud apellatsioonkaebus, kuna ei Üldkohtu otsus ega Euroopa Kohtu määrus ei seadnud kahtluse alla apellatsioonikoja otsuse õiguspärasust. Need kohtumenetlused lihtsalt lükkasid edasi kulude kindlaksmääramise taotluse esemeks oleva apellatsioonikoja otsuse lõplikuks muutumise kuupäeva.
22 Seega, analoogiliselt juhuga, mil siis, kui apellatsioonikoda teeb otsuse kulude kohta ja apellatsioonikoja otsus jääb jõusse pärast seda, kui Üldkohus jätab hageja esitatud hagi rahuldamata, ei tee Üldkohus otsust apellatsioonikojas kantud kulude kohta (vt selle kohta Üldkohtu 6. märtsi 2013. aasta määrus kohtuasjas T‑332/10 DEP: Polsko-Amerykański dom inwestycyjny vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pfizer (VIAGUARA), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 61 ja 62 ning seal viidatud kohtupraktika), ei pea Üldkohus käesoleval juhul tegema otsust apellatsioonikoja menetluses kantud kulude kohta. Tegelikult pidi menetlusse astuja vastavalt määruse nr 207/2009 artikli 85 lõikele 6 taotlema apellatsioonikoja kantseleilt apellatsioonikoja menetluse hüvitatavate kulude kindlaksmääramist kahe kuu jooksul pärast apellatsioonikoja otsuse lõplikuks muutnud, eespool punktis 8 viidatud määruse Atlas Air vs. Atlas kättetoimetamist.
23 Lisaks märgib Üldkohus, et eespool punktis 3 viidatud kohtuotsusega ATLAS päädinud Üldkohtu menetluses esitatud menetlusse astuja seisukohtades palus menetlusse astuja vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 2 mõista hagejalt välja „menetluskulud, s.h [menetlusse astuja kulud]”. Kuna tegemist oli Üldkohtu menetlusega, sai viimane hagejalt välja mõista üksnes Üldkohtu menetluses kantud kulud. Samal põhjusel tuleb rahuldamata jätta menetlusse astuja nõue mõista hagejalt välja apellatsioonikoja menetluses kantud kulud.
[…]
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda)
määrab:
Määrata Atlas Transport GmbH‑lt Atlas Air, Inc. kasuks väljamõistetava summa suuruseks 9000 eurot.
Kuulutatud 21. mail 2014 Luxembourgis.