EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)
25. jaanuar 2007 (*)
Eelotsusetaotlus – Kaubamärk – Esimese direktiivi 89/104/EMÜ artikli 5 lõike 1 punkt a ning lõige 2 ja artikli 6 lõike 1 punkt b – Kaubamärgi omaniku õigus keelata kolmandal isikul kasutada kaubamärgiga identset või sarnast tähist – Mootorsõidukite ja mänguasjade jaoks registreeritud kaubamärk – Kaubamärgi reprodutseerimine kolmanda isiku poolt asjaomase kaubamärgi vähendatud suurusega sõidukimudelitel
Kohtuasjas C‑48/05,
mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Landgericht Nürnberg-Fürthi (Saksamaa) 28. jaanuari 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 8. veebruaril 2005, menetluses
Adam Opel AG
versus
Autec AG,
menetluses osales:
Deutscher Verband der Spielwaren-Industrie e.V,
EUROOPA KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud K. Schiemann ja M. Ilešič (ettekandja),
kohtujurist: D. Ruiz-Jarabo Colomer,
kohtusekretär: vanemametnik M. V. Ferreira,
arvestades kirjalikus menetluses ja 2. veebruari 2006. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:
– Adam Opel AG, esindajad: Rechtsanwalt S. Völker ja Rechtsanwalt A. Klett,
– Autec AG, esindajad: Rechtsanwalt R. Prager ja Rechtsanwalt T. Nägele ning Patentanwalt D. Tergau,
– Deutscher Verband der Spielwaren-Industrie e.V, esindaja: Rechtsanwalt T. Nägele,
– Prantsuse valitsus, esindajad: G. de Bergues ja A. Bodard‑Hermant,
– Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: M. Bethell, keda abistasid barrister M. Tappin ja barrister S. Malynicz,
– Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: G. Braun, B. Rasmussen ja W. Wils,
olles 7. märtsi 2006. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92; edaspidi „direktiiv”) artikli 5 lõike 1 punkti a ja artikli 6 lõike 1 punkti b tõlgendamist.
Õiguslik raamistik
2 Direktiivi artiklis 5, mille pealkiri on kaubamärgiga antavad õigused, sätestatakse:
„1. Registreeritud kaubamärk annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Omanikul on õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma tema loata:
a) kõiki kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud;
b) kõiki tähiseid, mille identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ja tähisega kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid kaubamärgi ja tähise vahel.
2. Lisaks sellele võib iga liikmesriik sätestada, et omanikul on õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid tema nõusolekuta kasutamast kaubandustegevuse käigus mis tahes tähist, mis on identne või sarnane kaubamärgiga, mis on välja antud kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks kõnealune kaubamärk on registreeritud, ja juhul kui selle tähise põhjuseta kasutamine kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustaks varasema kaubamärgi eristatavust või mainet.
3. Lõigete 1 ja 2 alusel võib muu hulgas keelata järgmised toimingud:
a) tähise kandmine kaupadele või nende pakendile;
b) kõnealuse tähisega kaupade pakkumine, turuleviimine või ladustamine nimetatud otstarbel või kõnealuse tähisega teenuste pakkumine või osutamine;
c) kaupade importimine ja eksportimine kõnealuse tähise all;
d) tähise kasutamine äridokumentidel või reklaamides.
[…]
5. Lõigete 1–4 kohaldamine ei mõjuta ühegi liikmesriigi sätteid, mis käsitlevad kaitset tähise kasutamise vastu muul otstarbel kui kaupade ja teenuste eristamiseks, kui kõnealuse tähise põhjendamatu kasutamine kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustaks kaubamärgi eristatavust või mainet.”
3 Direktiivi artikli 6 pealkirjaga „Kaubamärgi mõju piirangud” lõigus 1 sätestatakse:
„Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus:
a) oma nime ja aadressi;
b) tähiseid, mis näitavad sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;
c) kaubamärki, kui see on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige juhul, kui tegemist on lisaseadme või varuosaga, kui kõnealune isik kasutab neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga.”
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
4 Autotootja Adam Opel AG (edaspidi „Adam Opel”) on alljärgneva Saksamaal 10. aprillil 1990 eelkõige mootorsõidukite ja mänguasjade jaoks registreeritud siseriikliku kujutismärgi (edaspidi „logo Opel”) omanik:
5 Autec AG (edaspidi „Autec”) toodab muu hulgas kaugjuhitavaid vähendatud suurusega automudeleid, mida ta turustab kaubamärgi „Cartronic” all.
6 Adam Opel leidis 2004. aasta alguses , et Saksamaal turustatakse mõõtkavas 1:24 vähendatud suurusega Opel Astra V8 kupee kaugjuhitavat mudelit, mille radiaatorivõrele oli algupärase sõiduautoga sarnaselt kinnitatud logo Opel. Seda mänguasja toodab Autec.
7 Kaubamärki „Cartronic” koos sümboliga ® on selgesti näha iga vähendatud suurusega mudelile lisatud kasutusjuhendi esikaanel ning kaugjuhtimispuldi esiküljel. Lisaks on kasutusjuhendi tagakaanel ja teiseks kaugjuhtimispuldi tagaküljel kleepsedelil esitatud märked „AUTEC® AG” ja „AUTEC® AG D 90441 Nürnberg”.
8 Adam Opel palus Landgericht Nürnberg-Fürthile esitatud hagiavalduses kohtul eelkõige kohustada Auteci kaubandustegevuse käigus hoiduma logo Opel vähendatud suurusega sõidukimudelitele kinnitamisest ning seda kaubamärki kandvate vähendatud suurusega sõidukimudelite müügiks pakkumisest, turuleviimisest või ladustamisest nimetatud otstarbel ning nende importimisest või eksportimisest, ähvardades Auteci kogu rikkumise eest 250 000 euro suuruse sunniraha määramisega või teise võimalusena maksimaalselt kuue kuu pikkuse vabadusekaotusega.
9 Adam Opel leiab, et logo Opel kasutamine tema toodetavate ja turustatavate sõidukite vähendatud suurusega mudelitel (mänguasjadel) on selle kaubamärgi rikkumine. Ta väidab, et nimetatud kaubamärki kasutatakse kaupadega, mille jaoks see kaubamärk on registreeritud, identsete kaupade, st mänguasjade puhul. Tegemist on kaubamärgina kasutamisega Euroopa Kohtu praktika tähenduses, sest üldsus eeldab, et teatavat kaubamärki kandvate vähendatud suurusega sõidukimudelite tootja toodab ning turustab neid mudeleid kaubamärgi omanikult saadud litsentsi alusel.
10 Tuginedes erinevatele Saksa kohtute otsustele, vastas Autec, keda toetab Deutscher Verband der Spielwaren-Industrie e.V (Saksa mänguasjatootjate ühendus), et registreeritud kaubamärgi kinnitamine vähendatud suurusega sõidukimudelitele, mis jäljendavad täpselt kõnealust kaubamärki kandvaid sõiduautosid, ei ole kaubamärgi kasutamine kaubamärgina. Käesoleval juhtum ei mõjuta logo Opel päritolu tähistamise ülesannet, sest tänu kaubamärkide „Cartronic” ja AUTEC kasutamisele on üldsusele selge, et asjaomane vähendatud suurusega mudel ei pärine sõidukitootjalt, kelle toodangut jäljendatakse. Samas on üldsus enam kui sada aastat olnud harjunud asjaoluga, et mänguasjatööstus jäljendab tegelikkuses olemasolevaid tooteid tõetruult, st lausa asjaomaseid kaubamärke mänguasjadele kinnitades.
11 Euroopa Kohtu 23. veebruari 1999. aasta otsust kohtuasjas C‑63/97: BMW (EKL 1999, lk I‑905) arvesse võttes leiab Landgericht Nürnberg-Fürth, et logo Opel kasutamist Auteci poolt saab direktiivi artikli 5 lõigu 1 punkti a alusel keelata üksnes juhul, kui tegemist on kasutamisega kaubamärgina.
12 Landgericht Nürnberg-Fürth kaldub arvama, et Autec kasutab seda logo kaubamärgina, sest nimetatud logo viitab algupärase mudeli tootjale. Ta küsib lisaks, kas sellist kasutamist, mis tundub samaaegselt olevat kirjeldaval eesmärgil kasutamine direktiivi artikli 6 lõike 1 tähenduses, võib selle sätte alusel lubada, kui kõnealune kaubamärk on registreeritud samuti mänguasjade jaoks.
13 Kuna Landgericht Nürnberg-Fürth leidis, et pooleliolevas kohtuvaidluses on vaja direktiivi tõlgendada, otsustas ta menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas ka „mänguasju” tähistava registreeritud kaubamärgi kasutamine on kaubamärgina kasutamine direktiivi […] artikli 5 lõike 1 punkti a tähenduses, kui sõiduauto vähendatud suurusega mängumudeli tootja jäljendab ja toob turule olemasoleva sõiduki mudeli, millele on kinnitatud asjaomase kaubamärgi omaniku poolt registreeritud kaubamärk?
2. Juhul kui vastus esimesele küsimusele on jaatav:
kas esimeses küsimuses kirjeldatud kaubamärgi kasutus näitab vähendatud suurusega sõiduki sorti ja kvaliteeti direktiivi […] artikli 6 lõike 1 punkti a mõttes?
3. Juhul kui vastus teisele küsimusele on jaatav:
milliste kriteeriumide järgi saab eelnimetatuga sarnastel juhtudel hinnata, millal on kaubamärgi kasutamine kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga?
Kas see on nii juhul, kui sõiduauto vähendatud suurusega sõidukimudeli tootja kinnitab pakendile ning vähendatud suurusega mudeli kasutamiseks vajalikule lisaosale turul käibel oleva, tema enda kaubamärgina äratuntava märgi ning oma ärinime koos ettevõtte asukohaga?”
Eelotsuse küsimused
Esimene küsimus
Direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti a tõlgendamine
14 Oma esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas juhul, kui kaubamärk on registreeritud nii sõiduautode kui mänguasjade jaoks, on see, kui kolmandad isikud kinnitavad nende sõidukite täpseks jäljendamiseks selle kaubamärgiga identse tähise selle kaubamärgi vähendatud suurusega sõidukimudelitele ilma kaubamärgi omaniku loata ning neid vähendatud suurusega sõidukimudeleid turustavad, kaubamärgi kasutamine direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti a tähenduses, mida kaubamärgi omanikul on õigus takistada.
15 Direktiivi artiklis 5 määratletakse „[k]aubamärgiga antavad õigused” ning selle direktiivi artiklis 6 on sätestatud „[k]aubamärgi mõju piirangud”.
16 Direktiivi artikli 5 lõike 1 esimese lause kohaselt annab registreeritud kaubamärk omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Sama lõigu punkti a kohaselt annab see ainuõigus omanikule õiguse takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma tema loata kõiki kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud. Direktiivi artikli 5 lõikes 3 on – küll mitte ammendavalt – loetletud kasutusviisid, mida kaubamärgi omanikul on selle artikli lõike 1 alusel õigus takistada. Direktiivi teised sätted, nagu näiteks artikkel 6, määratlevad kaubamärgi mõju teatavaid piiranguid (Euroopa Kohtu 12. novembri 2002. aasta otsus C‑206/01: Arsenal Football Club, EKL 2002, lk I‑10273, punkt 38).
17 Selleks et kaubamärgi omaniku kaitse riigiti ei erineks, on Euroopa Kohtul pädevus anda ühtne tõlgendus direktiivi artikli 5 lõikele 1, eriti selles kasutatud mõistele „kasutamine” (eespool viidatud kohtuotsus Arsenal Football Club, punkt 45).
18 Põhikohtuasjas ei ole vaidlust selle üle, et asjaomase kaubamärgiga identse tähise kasutamine toimub kaubandustegevuses, kuna seda kasutatakse äritegevuses majandusliku kasu teenimise eesmärgil, mitte erasfääris (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Arsenal Football Club, punkt 40).
19 Samuti ei ole vaidlust selle üle, et selline kasutamine toimus ilma asjaomase kaubamärgi omaniku nõusolekuta.
20 Kuna logo Opel on registreeritud mänguasjade jaoks, on lisaks tegemist direktiivi artikli 5 lõike 1 punktis a käsitletud juhuga, kus asjaomase kaubamärgiga identseid tähiseid kasutatakse kaupade – mänguasjade – puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud. Selles osas tuleb eelkõige märkida, et põhikohtuasjas käsitletav kasutamine toimub direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti a tähenduses „kaupade puhul”, kuna asjaomase kaubamärgiga identne tähis on kinnitatud kaupadele ning neid kaupu on müügiks pakutud, turule viidud või nimetatud otstarbel ladustatud direktiivi artikli 5 lõike 3 punktide a ja b tähenduses (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Arsenal Football Club, punktid 40 ja 41).
21 Siiski tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on direktiivi 89/104 artikli 5 lõikes 1 sätestatud ainuõiguse eesmärk anda selle omanikule võimalus kaitsta oma erihuvisid kaubamärgi omanikuna, st tagada, et kaubamärk saaks täita oma ülesannet, seega tuleks seda ainuõigust kasutada ainult juhul, kui märgi kasutamine kolmanda isiku poolt mõjutab kahjulikult või võiks mõjutada kahjulikult kaubamärgi ülesannet ja eriti selle peamist ülesannet, milleks on tarbijatele kauba päritolu tagamine (eespool viidatud kohtuotsus Arsenal Football Club, punkt 51, ja Euroopa Kohtu 16. novembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑245/02: Anheuser-Busch, EKL 2004, lk I‑10989, punkt 59).
22 Seetõttu on kaubamärgi omanikul direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti a alusel õigus takistada kolmandaid isikuid kinnitamast mänguasjade jaoks registreeritud kaubamärgiga identset tähist vähendatud suurusega sõidukimudelile üksnes siis, kui selline kasutamine mõjutab kahjulikult või võib mõjutada kahjulikult kaubamärgi ülesandeid.
23 Põhikohtuasjas, mida iseloomustab asjaolu, et asjaomane kaubamärk on registreeritud nii sõiduautode kui ka mänguasjade jaoks, on eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitanud, et Saksamaal on mänguasjatööstuse kaupade keskmine tarbija, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, harjunud sellega, et vähendatud suurusega mudelid jäljendavad tegelikke tooteid, ning nad pööravad pealegi suurt tähelepanu algupära tõetruule jäljendamisele – sellest tulenevalt saab nimetatud tarbija aru, et Auteci kaupadel kujutatud logo Opel näitab, et tegemist on Opeli kaubamärgiga sõiduauto vähendatud suuruses jäljendiga.
24 Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus soovis oma selgitustega rõhutada, et asjaomane üldsus ei taju, et Auteci poolt turustatavatel vähendatud suurusega mudelitel esitatud logoga Opel identne tähis näitaks, et see kaup pärineb Adam Opelilt või temaga majanduslikult seotud ettevõtjalt, siis tuleb sellel kohtul järeldada, et põhikohtuasjas käsitletav kasutamine ei mõjuta kahjulikult logo Opel kui mänguasjade jaoks registreeritud kaubamärgi peamist ülesannet.
25 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb Saksa keskmist mänguasjatarbijat aluseks võttes kindlaks teha, kas põhikohtuasjas käsitletav kasutus mõjutab kahjulikult logo Opel kui mänguasjade jaoks registreeritud kaubamärgi ülesandeid. Samas ei tundu, et Adam Opel oleks väitnud, et see kasutamine mõjutab kahjulikult teisi ülesandeid peale selle peamise ülesande.
26 Lisaks küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, tuginedes eespool viidatud kohtuotsusele BMW, kas Autec kasutab logo Opel sõiduautode jaoks registreeritud kaubamärgina.
27 Selles osas on õige, et eespool viidatud kohtuotsus BMW käsitles identse tähise kasutamist teenuste puhul, mis ei olnud identsed nendega, mille jaoks see kaubamärk oli registreeritud, sest põhikohtuasjas käsitletud kaubamärk BMW oli registreeritud sõidukite, kuid mitte sõidukite remonditeenuse jaoks. Siiski olid kaubamärgi omaniku poolt BMW kaubamärgi all turustatavad sõidukid ka kolmandate isikute poolt osutatava teenuse – sõidukite remondi – objektiks ning sellest tulenevalt oli möödapääsmatu määratleda kaubamärki BMW kandvate sõidukite kui nende teenuste objektide päritolu. Selle eriomase ja lahutamatu seose tõttu asjaomast kaubamärki kandvate kaupade ja kolmandate isikute osutatavate teenuste vahel leidis Euroopa Kohus eespool viidatud kohtuasja BMW eriomaste asjaolude tingimustes, et kui kolmas isik kasutab tähist, mis on identne kaubamärgiga, mis on registreeritud mitte kõnealuse kolmanda isiku, vaid kaubamärgi omaniku poolt turustatavate kaupade jaoks, kuulub selline kasutamine direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti a reguleerimisalasse.
28 Välja arvates sellel eriomasel kasutusjuhul, mil kaubamärki kasutav kolmas isik osutab teenuseid, mille objektiks on selle kaubamärgiga kaitstud kaubad, tuleb direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti a tõlgendada nii, et sellega reguleeritakse kaubamärgiga identse tähise kasutamist selliste kaupade turustamisel või teenuste osutamisel kolmanda isiku poolt, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud.
29 Esiteks tuleneb tõlgendus, mille on kohaselt direktiivi artikli 5 lõike 1 punktis a käsitletud kaubad ja teenused kolmandate isikute poolt turustatud kaubad või osutatud teenused, selle sätte sõnastusest, eriti sõnadest „kasutam[ine …] kaupade või teenuste puhul”. Teiseks jõutaks vastupidise tõlgendusega välja selleni, et direktiivi artikli 5 lõike 1 punktis a kasutatud sõnad „kaubad” ja „teenused” tähistavad vastaval juhul asjaomase kaubamärgi omaniku kaupu ja teenuseid, olgugi et direktiivi artikli 6 lõike 1 punktides b ja c sätestatud sõnad „kaup” ja „teenus” viitavad ilmtingimata kolmandate isikute poolt turustatud kaupadele ja osutatavatele teenustele, jõudes direktiivi ülesehitusega vastuollu sattudes niimoodi välja artiklis 5 ja artiklis 6 esinevate samade sõnade erineva tõlgendamiseni.
30 Kuna Autec ei müü sõidukeid, siis ei kasuta Autec põhikohtuasjas logo Opel sõiduautode jaoks registreeritud kaubamärgina direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti a tähenduses.
Direktiivi artikli 5 lõike 2 tõlgendamine
31 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on Euroopa Kohtu ülesanne esitada siseriiklikule kohtule kõik ühenduse õiguse tõlgendamise juhtnöörid, mida saab kasutada siseriikliku kohtu menetluses oleva kohtuasja lahendamisel, olenemata sellest, kas siseriiklik kohus neile oma küsimustes viitas või mitte (vt selle kohta 7. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑456/02: Trojani, EKL 2004, lk I‑7573, punkt 38, ja 15. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑258/04: Ioannidis, EKL 2005, lk I‑8275, punkt 20).
32 Arvestades põhikohtuasja asjaolusid, tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtule esitada ka direktiivi artikli 5 lõike 2 tõlgendus.
33 On tõsi, et vastupidiselt direktiivi artikli 5 lõikele 1 ei nähta direktiivi artikli 5 lõikes 2 ette, et liikmesriigid peaksid võtma oma siseriiklikku õigusesse üle selles sättes määratletud kaitse, vaid piirdutakse neile sellise kaitse siseriiklikku õigusesse ülevõtmise võimaluse andmisega (9. jaanuari 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑292/00: Davidoff, EKL 2003, lk I‑389, punkt 18). Eeldusel, et eelotsusetaotluse esitanud kohus seda veel kontrollib, tundub Bundesgerichtshofi (Saksamaa) poolt eespool viidatud kohtuasjas Davidoff Euroopa Kohtule esitatud ja kohtu analüüsitud küsimustest siiski tulenevat, et Saksa seadusandja on direktiivi artikli 5 lõike 2 sätteid rakendanud.
34 Põhikohtuasja puhul on esiteks logo Opel registreeritud ka sõiduautode jaoks, teiseks – eeldusel, et eelotsusetaotluse esitanud kohus seda veel kontrollib – on tegemist Saksamaal seda liiki kaupade osas tuntud kaubamärgiga ning lõpuks ei ole sõiduauto ning selle sõiduki vähendatud suurusega mudel sarnased kaubad. Seetõttu võib põhikohtuasjas käsitletavat kasutamist direktiivi artikli 5 lõike 2 alusel takistada ka juhul, kui selle tähise põhjuseta kasutamine kasutab ebaõiglaselt ära või kahjustab varasema kaubamärgi kui sõiduautode jaoks registreeritud kaubamärgi eristatavust või mainet või võib seda teha.
35 Adam Opel väitis Euroopa Kohtus toimunud istungil, et tema huvides on, et kaubamärgi Opel vähendatud suurusega sõidukimudelite kvaliteet oleks hea ning et need mudelid oleksid täiesti ajakohastatud, sest vastupidisel juhul võiksid nad mõjutada selle sõiduautode jaoks registreeritud kaubamärgi mainet.
36 Igal juhul on tegemist faktiliste asjaolude hindamisega. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb käesoleval juhul kindlaks teha, kas põhikohtuasjas käsitletav kasutamine kasutab ebaõiglaselt ära või kahjustab varasema kaubamärgi kui registreeritud kaubamärgi eristatavust või mainet või võib seda teha.
37 Seega tuleb esimesele küsimusele vastata, et juhul kui kaubamärk on registreeritud nii sõiduautode – millest tuleneb kaubamärgi maine – kui ka mänguasjade jaoks, on kolmandate isikute poolt nende sõidukite täpseks jäljendamiseks selle kaubamärgiga identse tähise kinnitamine selle kaubamärgi vähendatud suurusega sõidukimudelite ilma kaubamärgi omaniku loata ning nende vähendatud suurusega sõidukimudelite turustamine:
– kaubamärgi kasutamine direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti a tähenduses, mida kaubamärgiomanikul on õigus takistada, kui see kasutamine mõjutab kahjulikult või võib mõjutada kahjulikult kaubamärgi kui mänguasjade jaoks registreeritud kaubamärgi ülesandeid;
– kaubamärgi kasutamine direktiivi artikli 5 lõike 2 tähenduses, mida kaubamärgiomanikul on õigus takistada juhul, kui selles sättes määratletud kaitse on üle võetud siseriiklikku õigusesse ja kui selle tähise põhjuseta kasutamine kasutab ebaõiglaselt ära või kahjustab varasema kaubamärgi kui sõiduautode jaoks registreeritud kaubamärgi eristatavust või mainet või võib seda teha.
Teine küsimus
38 Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus taotleb teises küsimuses formaalselt direktiivi artikli 6 lõike 1 punkti a tõlgendamist, tuleneb eelotsusetaotluse otsusest selgesti, et ta soovib tegelikult selle lõike punkti b tõlgendamist.
39 Esmalt tuleb märkida, et põhikohtuasjas käsitletavat logo Opel kasutust ei saa lubada direktiivi artikli 6 lõike 1 punkti c alusel. Asjaomase kaubamärgi kinnitamine Auteci toodetavatele vähendatud suurusega mudelitele ei toimu nende mänguasjade otstarbe näitamiseks.
40 Direktiivi artikli 6 lõike 1 punkti b kohaselt ei anna kaubamärk selle omanikule õigust takistada kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus tähiseid, mis näitavad sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi.
41 Adam Opel ja Prantsuse valitsus väidavad, et selle sätte eesmärk on eelkõige takistada seda, et kaubamärgi omanik keelaks kolmandatel isikutel kaubandustegevuse käigus kirjeldavalt näidata kauba või teenuse omadusi. Käesoleval juhul ei näita aga logo Opel vähendatud suurusega mudelite kvaliteeti või muid omadusi. Euroopa Ühenduste Komisjon jagab sama arvamust põhikohtuasjas käsitletava kasutamise kohta, kuid ei välista, et teistsuguste asjaolude korral, kui asjaomased vähendatud suurusega mudelid oleksid mõeldud kollektsionääridele, võiks asjaomase algupärase sõiduki iga detaili identne jäljendamine olla selle kaubaliigi peamine omadus, millest tulenevalt direktiivi artikli 6 lõike 1 punkt b võiks hõlmata ka kaubamärgi tõetruud koopiat.
42 Kuigi selle sätte eesmärk on eelkõige keelata kaubamärgi omanikel takistada konkurentidel kasutada üht või mitut kirjeldavat sõna, mis kuuluvad tema kaubamärgi hulka, eesmärgiga näidata oma kaupade teatavaid omadusi (vt eelkõige 4. mai 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑108/97 ja C‑109/97: Windsurfing Chiemsee, EKL 1999, lk I‑2779, punkt 28), ei piirdu selle sõnastus ainult sellise olukorraga.
43 Seega ei saa a priori välistada, et kõnealuse sättega antakse kolmandale isikule luba kaubamärki kasutada, kui selle kasutamisega näidatakse sarnaselt käesoleva juhuga kolmandate isikute turustatavate kaupade sorti, kvaliteeti või muid omadusi, eeldusel, et kõnealune kasutus toimub kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga.
44 Siiski ei soovita sõiduautode jaoks registreeritud kaubamärgiga identse tähise kinnitamisega selle kaubamärgi vähendatud suurusega mudelitele – nende sõidukite täpseks jäljendamiseks – näidata nende vähendatud suurusega mudelite omadusi, vaid see on algupäraste sõidukite täpse jäljendamise üks koostisosa.
45 Seega tuleb teisele küsimusele vastata, et juhul kui kaubamärk on registreeritud sõiduautode jaoks, ei ole kolmandate isikute poolt nende sõidukite täpseks jäljendamiseks selle kaubamärgiga identse tähise kinnitamine selle kaubamärgiga vähendatud suurusega sõidukimudelitele ilma kaubamärgi omaniku loata ning nende vähendatud suurusega sõidukimudelite turustamine nende vähendatud suurusega mudelite omaduste näitamine direktiivi artikli 6 lõike 1 punkti b tähenduses.
Kolmas küsimus
46 Arvestades teisele küsimusele antud vastust, ei ole kolmandale eelotsuse küsimusele vaja vastata.
Kohtukulud
47 Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:
1. Juhul kui kaubamärk on registreeritud nii sõiduautode – millest tuleneb kaubamärgi maine – kui ka mänguasjade jaoks, on kolmandate isikute poolt nende sõidukite täpseks jäljendamiseks selle kaubamärgiga identse tähise kinnitamine selle kaubamärgi vähendatud suurusega sõidukimudelitele ilma kaubamärgi omaniku loata ning nende vähendatud suurusega sõidukimudelite turustamine:
– kaubamärgi kasutamine nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 5 lõike 1 punkti a tähenduses, mida kaubamärgi omanikul on õigus takistada, kui see kasutamine mõjutab kahjulikult või võib mõjutada kahjulikult kaubamärgi kui mänguasjade jaoks registreeritud kaubamärgi ülesandeid;
– kaubamärgi kasutamine sama direktiivi artikli 5 lõike 2 tähenduses, mida kaubamärgi omanikul on õigus takistada juhul, kui selles sättes määratletud kaitse on üle võetud siseriiklikku õigusesse ja kui selle tähise põhjuseta kasutamine kasutab ebaõiglaselt ära või kahjustab varasema kaubamärgi kui sõiduautode jaoks registreeritud kaubamärgi eristatavust või mainet või võib seda teha.
2. Juhul kui kaubamärk on registreeritud sõiduautode jaoks, ei ole kolmandate isikute poolt nende sõidukite täpseks jäljendamiseks selle kaubamärgiga identse tähise kinnitamine selle kaubamärgiga vähendatud suurusega sõidukimudelitele ilma kaubamärgi omaniku loata ning nende vähendatud suurusega sõidukimudelite turustamine nende vähendatud suurusega mudelite omaduste näitamine direktiivi 89/104/EMÜ artikli 6 lõike 1 punkti b tähenduses.
Allkirjad