Kohtuasi T‑127/09 RENV
Abdulbasit Abdulrahim
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
ja
Euroopa Komisjon
Kohtuasja uueks arutamiseks tagasisaatmine pärast lahendi tühistamist – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) – Teatavate Osama bin Ladeni, Al‑Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud piirangud – Määrus (EÜ) nr 881/2002 – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organi koostatud loetellu kantud isiku rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine – Selle isiku nime kandmine määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisasse – Tühistamishagi – Vastuvõetavus – Hagi esitamise tähtaeg – Ületamine – Vabandatav eksimus – Põhiõigused – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Õigus omandi kaitsele – Õigus era- ja perekonnaelu austamisele
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kolmas koda), 14. jaanuar 2015
1. Kohtumenetlus – Hagi esitamise tähtaeg – Õiguse lõppemine – Ettenägematud asjaolud või vääramatu jõud – Mõiste – Viivitus posti kohaletoimetamisel
(ELTL artikli 263 kuues lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 45 teine lõik)
2. Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Määrus, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud – Kontrolli ulatus
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu määrus nr 881/2002, I lisa)
1. Euroopa Kohtu põhikirja artikkel 45 on kohaldatav tavatute raskuste korral, mis ei sõltu isiku tahtest ja näivad vältimatud, kuigi on rakendatud kogu võimalikku hoolsust. Huvitatud isiku kohustus on tõendada ühelt poolt, et tavapäratute, ettenägematute ja temast sõltumatute asjaolude tõttu ei olnud tal võimalik järgida ELTL artikli 263 kuuendas lõigus sätestatud hagi esitamise tähtaega, ning teiselt poolt, et tal ei olnud võimalik kaitsta end nende asjaolude tagajärgede eest, võttes tarvitusele asjakohased meetmed ülemäärast kahju kandmata. Eeskätt tuleb huvitatud isikul tähelepanelikult järgida algatatud menetluse kulgu ning muu hulgas hoolsalt kinni pidada ette nähtud tähtaegadest.
Kui hageja advokaadid on ilmutanud nõutavat hoolsust, andes hagiavalduse allkirjastatud originaali üle Ühendkuningriigi ajaloolise postiettevõtjaga kes on seotud usaldusväärsele postiteenuse osutajale hagiavalduse ärakirja faksi teel saatmisega samal päeval, siis saavad nad mõistlikult oodata, et allkirjastatud originaal jõuab kohtukantseleisse vähem kui kümnepäevase ajavahemiku jooksul, mis nende selle jaoks on. Sellega seoses ei saa nõuda, et hageja, ja eriti hageja, kes saab tasuta õigusabi, valib postiettevõtja pakutavatest rahvusvahelistest postiteenustest kõige kallima, kui sama postiettevõtja pakutav odavam teenus tundub põhimõtteliselt samuti sobivat hagiavalduse allkirjastatud originaali saatmiseks Üldkohtu kantseleisse selleks ette nähtud tähtaja jooksul.
(vt punktid 45–47 ja 49)
2. Juhul kui isik vaidlustab otsuse kanda või jätta tema nimi määruse nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist, I lisas olevasse loetellu seaduslikkuse, peab liidu kohus selle otsuse tegemise põhjenduste seaduslikkuse kohtliku kontrolli kaudu tagama, et see otsus põhineks arvestataval faktilisel alusel. See hõlmab selle otsuse tegemise põhjendustes väidetud asjaolude kontrollimist, nii et kohtulik kontroll ei ole piiratud esitatud põhjenduste abstraktse tõepärasuse hindamisega, vaid see käsitleb küsimust, kas need põhjendused või vähemalt üks neist, mida on peetud iseenesest selle otsuse argumenteerimiseks piisavaks, on tõendatud. Selleks peab liidu kohus kontrolli läbi viies vajaduse korral nõudma liidu pädevalt asutuselt selle kontrolli jaoks asjakohaste konfidentsiaalsete või mittekonfidentsiaalsete andmete või tõendite esitamist.
Kui liidu pädeval asutusel ei ole võimalik täita liidu kohtu palvet, peab kohus võtma aluseks ainult need tõendid, mis talle on edastatud. Kui need andmed ei võimalda tuvastada konkreetse põhjenduse põhjendatust, ei võta liidu kohus seda loetellu kande tegemise või asjassepuutuva kande säilitamise otsuse põhjendusena arvesse. Seevastu kui liidu pädev asutus esitab asjakohase teabe või tõendid, peab liidu kohus seda teavet või neid tõendeid silmas pidades kontrollima väidetud faktide sisulist täpsust ja hindama selle teabe või nende tõendite tõenduslikku jõudu konkreetse asja asjaolude põhjal, võttes arvesse eelkõige puudutatud isiku sellekohaseid märkusi, kui ta neid on esitanud, rakendades vajaduse korral vahendeid, mis võimaldavad tasakaalustada ühelt poolt legitiimseid julgeolekukaalutlusi seoses asjaomase õigusakti vastuvõtmisel arvesse võetud teabe olemuse ja allikatega ning teiselt poolt vajadust tagada õigussubjektile piisavas ulatuses tema menetlusõiguste kaitse.
Kui liidu kohus leiab vaidlustatud otsuse seaduslikkuse kontrollimise käigus, et vähemalt üks sanktsioonide komitee esitatud põhjenduste ülevaates märgitud põhjendustest on piisavalt täpne ja konkreetne, nii et see on põhjendatud ja kujutab juba iseenesest piisavat alust selle otsuse põhjendamiseks, siis ei saa asjaolu, et need teised põhjused seda ei ole, vaidlusaluste piiravate meetmete ennetavat olemust arvestades õigustada nimetatud otsuse tühistamist. Vastasel juhul tühistab ta vaidlustatud akti.
Seevastu asjaolu, et liidu pädev asutus ei loo puudutatud isikule ning hiljem liidu kohtule võimalust tutvuda teabe või tõenditega, mis on ainult sanktsioonide komitee või asjassepuutuva Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikme valduses, kuid mis on seotud asjaomase otsuse aluseks oleva põhjenduste ülevaatega, ei saa iseenesest olla nende õiguste rikkumise tuvastamise aluseks. Liidu kohtul, kes peab kontrollima sanktsioonide komitee esitatud põhjenduste ülevaates sisalduvate põhjenduste tegelikku põhjendatust, võttes arvesse puudutatud isiku märkusi ja õigustavaid asjaolusid, kui ta on neid esitanud, ning liidu pädeva asutuse vastust neile märkustele, ei ole aga niisuguses olukorras täiendavaid andmeid või tõendeid. Järelikult, kui liidu kohtul ei ole võimalik nende põhjenduste põhjendatust tuvastada, ei saa need põhjendused olla vaidlustatud kande tegemise või säilitamise otsuse aluseks.
(vt punktid 62, 63, 66, 68 ja 71)