Kohtuasi C-673/13 P
Euroopa Komisjon
versus
Stichting Greenpeace NederlandjaPesticide Action Network Europe (PAN Europe)
Apellatsioonkaebus – Õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega –Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Keskkond – Århusi konventsioon – Määrus (EÜ) nr 1367/2006 – Artikli 6 lõige 1 – Füüsilise või juriidilise isiku ärihuvide kahjustamise oht – Väljend „info, mis on seotud heitmetega keskkonda“ – Dokumendid, mis käsitlevad taimekaitsevahendites sisalduva toimeaine loa andmise menetlust – Toimeaine glüfosaat
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 23. november 2016
1. Euroopa Liidu institutsioonid – Dokumentidele üldsuse juurdepääsu õigus – Keskkonnateavet puudutavate dokumentidega tutvumise taotlus – Määrus nr 1367/2006 – Info, mis on seotud heitmetega keskkonda – Mõiste – Lai tõlgendus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artiklid 1 ja 4; määrus nr 1367/2006, põhjendus 15 ja artikli 6 lõige 1)
2. Rahvusvahelised lepingud – Ühenduse lepingud – Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon) – Selle konventsiooni rakendamise käsiraamat – Siduvus – Puudumine
(Århusi konventsioon; nõukogu otsus 2005/370)
3. Euroopa Liidu institutsioonid – Dokumentidele üldsuse juurdepääsu õigus – Keskkonnateavet puudutavate dokumentidega tutvumise taotlus – Määrus nr 1367/2006 – Info, mis on seotud heitmetega keskkonda – Mõiste – Piirang, mis kehtib teatavatest tööstuskäitistest tulenevate heitmete suhtes – Lubamatus
(Århusi konventsioon, artikkel 1 ja artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkt d; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1367/2006, artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkt ii ja artikli 6 lõige 1)
4. Euroopa Liidu institutsioonid – Dokumentidele üldsuse juurdepääsu õigus – Keskkonnateavet puudutavate dokumentidega tutvumise taotlus – Määrus nr 1367/2006 – Info, mis on seotud heitmetega keskkonda – Mõiste – Teave keskkonda sattuvate tegelike või etteaimatavate heitmete kohta – Hõlmamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1367/2006, artikli 6 lõige 1)
5. Euroopa Liidu institutsioonid – Dokumentidele üldsuse juurdepääsu õigus – Keskkonnateavet puudutavate dokumentidega tutvumise taotlus – Määrus nr 1367/2006 – Info, mis on seotud heitmetega keskkonda – Mõiste – Teabe ja keskkonda eraldatud heitmete vahel otsese seose olemasolu piisavus – Lubamatus
(Århusi konventsioon, artikkel 1 ja artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkt d; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1367/2006, põhjendus 2 ja artikli 6 lõige 1)
1. Väljendit „info[, mis] on seotud heitmetega keskkonda“ määruse nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes artikli 6 lõike 1 esimese lause tähenduses ei pea tõlgendama kitsalt. Nimelt on määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele eesmärk nähtuvalt selle põhjendusest 4 ja artiklist 1 anda üldsusele võimalikult laialdane võimalus tutvuda institutsioonide dokumentidega. Määruse nr 1367/2006 eesmärk on samas, nagu on sätestatud artiklis 1, tagada, et üldsusel oleks võimalik süstemaatiliselt ja võimalikult laialdaselt tutvuda liidu institutsioonide või organite keskkonnainfoga ja et seda infot levitatakse üha laiemalt.
Kuivõrd need erandid teevad erandi üldsuse võimalikult laiaulatuslikust õigusest dokumentidega tutvuda, mis on eelkõige sätestatud määruse nr 1049/2001 artiklis 4, ja piiravad seda õigust, tuleb neid Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika järgi tõlgendada ja kohaldada täht-tähelt. Niisuguse kitsa tõlgenduse vajalikkust on kinnitatud ka määruse nr 1367/2006 põhjenduses 15. Seevastu kehtestades eeldust, mille kohaselt eeldatakse – välja arvatud uurimise puhul – info, mis on seotud heitmetega keskkonda, avalikustamiseks ülekaalukat üldist huvi võrreldes konkreetse füüsilise või juriidilise isiku ärihuvide kaitsmisega, mistõttu ärihuvide kaitsele tuginedes ei saa esitada vastuväidet niisuguse teabe avalikustamisele, on määruse nr 1367/2006 artikli 6 lõike 1 esimeses lauses kindlasti sätestatud erand määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 sisalduvast huvide kaalumise reeglist. Artikli 6 lõike 1 esimene lause võimaldab siiski ka õigust võimalikult laiaulatuslikult tutvuda liidu institutsioonide või organite infoga rakendada konkreetselt nii, et selle sätte kitsas tõlgendamine ei ole põhjendatud.
(vt punktid 51–54)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 59)
3. Määruses nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) ei leidu midagi, mis annaks alust seisukohaks, et väljendit „heitmed keskkonda“ määruse artikli 6 lõike 1 esimese lause tähenduses peaks piirama nii, et see hõlmab vaid heitmeid, mis pärinevad niisugustest tööstuskäitistest nagu tehased ja elektrijaamad. Samuti ei anna niisuguseks piiranguks alust Århusi konventsioon, mida tuleb määruse nr 1367/2006 tõlgendamisel arvestada, sest nagu määruse artiklis 1 on sätestatud, on määruse eesmärk aidata kaasa Århusi konventsioonist tulenevate kohustuste rakendamisele, kehtestades eeskirjad konventsiooni sätete kohaldamiseks liidu institutsioonide ja organite suhtes. Peale selle oleks väljendi „info[, mis] on seotud heitmetega keskkonda“ määruse nr 1367/2006 artikli 6 lõike 1 esimese lause tähenduses piiramine nii, et see hõlmaks ainult niisugustest tööstuskäitistest tulenevaid heitmeid nagu tehased ja elektrijaamad, vastuolus kõnealuses direktiivis taotletava eesmärgiga avalikustada keskkonnainfot võimalikult laiaulatuslikult.
Viimaks tuleb rõhutada, et piiramiseks puudub alus ka määruse nr 1367/2006 artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkti ii arvestades. Tõepoolest näib esmapilgul, et selles sättes, milles on loetletud mõiste „keskkonnainfo“ alla kuuluvad tegurid, eristatakse mõistet „heitmed“ „eraldistest“ ja „muudest ainete keskkonda sattumise juhtudest“. Siiski on nende mõistete vahel vahetegemine esiteks Århusi konventsioonile võõras; konventsiooni artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktis d on üksnes sätestatud, et ärihuvide kaitsele tuginedes ei saa esitada vastuväidet keskkonna kaitseks heitmete kohta olulise teabe avalikustamisele. Teiseks ei ole niisugusel eristusel tähtsust, arvestades määrusega nr 1367/2006 taotletavat eesmärki avalikustada keskkonnateave, ning see oleks kunstlik. Peale selle kattuvad need mõisted suures osas, millest annab tunnistust väljend „muude eraldiste keskkonda sattumise juhud“ määruse artikli 2 lõike 1 punkti d alapunktis ii, millest järeldub, et „heitmed“ ja „eraldised“ on samuti ainete keskkonda sattumise juhud.
(vt punktid 60, 61, 63, 65–68)
4. Väljendit „info[, mis] on seotud heitmetega keskkonda“ määruse nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes artikli 6 lõike 1 esimese lause tähenduses ei saa siiski piirata nii, et sellega oleks hõlmatud üksnes teave taimekaitsevahendi või kõnealuse toimeaine taimedel või pinnases kasutamise käigus tegelikult keskkonda eraldatud heitmete kohta; need heitmed sõltuvad eelkõige põllumajandustootja poolt tegelikult kasutatud toote kogustest ning turustatud lõpptoote täpsest koostisest.
Kõnealuse mõistega on samuti hõlmatud teave taimekaitsevahendist või kõnealusest toimeainest keskkonda eraldatavate, etteaimatavate heitmete kohta selle toote või aine tavalise või realistliku kasutamise korral, mis vastab neile tingimustele, millest lähtudes on antud turuleviimise luba, ja mis on valitsevad tingimused piirkonnas, kus toode või aine on kasutamiseks ette nähtud. Kuigi üldiselt ei ole toote või aine turuleviimine piisav selleks, et asuda seisukohale, et see toode või aine eraldub tingimata keskkonda ja et toodet või ainet puudutav teave on seotud heitmetega keskkonda, on see teisiti niisuguse toote puhul nagu taimekaitsevahend, ja niisuguses tootes sisalduvad ained on määratud tavakasutuse käigus eralduma keskkonda juba ainete otstarbe tõttu. Kõnealuse toote või selles tootes sisalduvate ainete tavalise või realistliku kasutamise korral ei ole heitmete etteaimatav eraldumine keskkonda hüpoteetiline ja see on hõlmatud mõistega „heitmed keskkonda“ määruse nr 1367/2006 artikli 6 lõike 1 esimese lause tähenduses.
(vt punktid 73–75)
5. Määruse nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes artikli 6 lõike 1 esimese lause alla kuulumiseks ei piisa sellest, kui teave on piisavalt otseselt seotud heitmetega keskkonda. Kõnealuse sätte sõnastusest nähtub, et selles on silmas peetud teavet, mis on seotud heitmetega keskkonda, see tähendab, milles on niisuguseid heitmeid käsitletud või mis neid heitmeid puudutab, mitte aga teavet, millel on otsene või kaudne seos keskkonda eraldatud heitmetega. Niisugust tõlgendust kinnitab Århusi konventsiooni artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkt d, milles on osutatud infole heidete kohta.
Pidades silmas määruse nr 1367/2006 artikli 6 lõike 1 esimese lause eesmärki, mis on tagada põhimõtteline õigus tutvuda infoga, mis on seotud heitmetega keskkonda, tuleb kõnealusest väljendist aru saada nii, et see sisaldab eelkõige niisuguseid andmeid, mis võimaldavad üldsusel teada, mida tegelikult keskkonda on eraldatud, või ka teavet, mis selle toote või aine tavalise või realistliku kasutamise korral etteaimatavalt keskkonda satuks, nende tingimuste kohaselt, millest lähtudes on tootele või ainele antud turuleviimise luba ja mis on valitsevad tingimused piirkonnas, kus toode või aine on kasutamiseks ette nähtud. Seega tuleb kõnealust väljendit tõlgendada nii, et sellega on hõlmatud andmed toote või aine liigi, koostise, koguse, tegeliku või etteaimatava heitmete eraldamise kuupäeva ja koha ning eraldamise tingimuste kohta.
Väljendiga „info[, mis] on seotud heitmetega keskkonda“ peavad olema hõlmatud ka teave, mis võimaldab üldsusel kontrollida, kas tegelikele või etteaimatavatele heitmetele on antud õige hinnang, mille alusel pädev asutus andis toote või aine turuleviimise loa, ja samuti andmed nende heitmete keskkonnamõju kohta. Määruse nr 1367/2006 põhjendusest 2 ilmneb sisuliselt, et kõnealuse direktiiviga tagatud õiguse tutvuda keskkonnainfoga eesmärk on eelkõige pakkuda üldsusele tõhusaid võimalusi keskkonnaasjade otsustamises osalemiseks, aidates sellega tõsta pädevate asutuste otsustamisprotsessi vastutustundlikkust ja läbipaistvust ning suurendades üldsuse teadlikkust ja toetust vastuvõetud otsustele. Et oleks aga võimalik tagada, et pädevate asutuste keskkonnaasjades tehtud otsused oleksid põhjendatud ja et üldsus saaks tõhusamalt osaleda keskkonnaasjade otsustamises, peab üldsusel olema õigus tutvuda teabega, mis võimaldab tal kontrollida, kas heitmeid on õigesti hinnatud, ja üldsusel peab olema võimalik mõistlikult saada aru sellest, kuidas need heitmed võivad mõjutada keskkonda.
(vt punktid 78–80, 82)