Language of document : ECLI:EU:T:2011:252

Kohtuasi T‑471/08

Ciarán Toland

versus

Euroopa Parlament

Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Parlamendiliikmete assistentide hüvitisi käsitlev auditiaruanne – Juurdepääsu keelamine – Kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärke aitseev erand – Otsustamisprotsessi kaitsega seotud erand

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitse – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 kolmas taane)

2.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Otsustamisprotsessi kaitse – Tingimused

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 3)

1.      Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 2 kolmandat taanet tuleb tõlgendada nii, et see säte, mille eesmärk on kaitsta kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki, on kohaldatav vaid siis, kui kõnealuste dokumentide avalikustamine võib kahjustada nende toimingute läbiviimist.

Kahtlemata võib erinevatele uurimise või kontrollimise käigus koostatud aktidele kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli kaitsest tulenevat erandit kohaldada seni, kuni uurimine või kontrollimine kestab, ja seda isegi siis, kui konkreetne uurimine või kontroll, mille tulemusena koostatud aruandele juurdepääsu taotletakse, on lõpetatud.

Sellegipoolest tähendaks möönmine, et kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolliga seotud erinevatele dokumentidele laieneb määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes sätestatud erand seni, kuni ei ole tehtud otsust nende menetluste alusel võetavate meetmete kohta, seda, et juurdepääs nimetatud dokumentidele sõltuks juhuslikust, tulevasest ja võib-olla ajaliselt kaugest sündmusest, mis sõltub erinevate ametiasutuste kiirusest ja hoolsusest. Selline lahendus oleks vastuolus eesmärgiga, mis seisneb avalikkusele juurdepääsu tagamises finantshuvide haldamisel toime pandud eeskirjade eiramistega seonduvatele dokumentidele, et anda kodanikele võimalus kontrollida tõhusamalt avaliku võimu teostamise seaduslikkust.

Erandi üldsuse õigusest dokumentidega tutvuda, mis on ette nähtud kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli kaitseks, võib tunnistada kohaldatavaks sellise auditiaruande suhtes nagu Euroopa Parlamendi siseauditi teenistuse aruanne parlamendiliikmete assistentide hüvitiste kohta, mille avalikustamine kahjustaks selle sisu alusel mõistliku tähtaja jooksul jätkuvaid kontrollimisi või uurimisi. Sellegipoolest ei ole tegemist niisuguse juhtumiga, kui erandit kohaldavas otsuses ei ole mainitud ühtki konkreetset kontrollimist või uurimist või muud halduskontrolli menetlust, mis oleks olnud otsuse tegemise ajal pooleli ja mille käigus oleks läbi viidud aruandes soovitatud koheseid toiminguid, ja kui aruandega tutvumise taotluse tagasilükkamist käsitlevas osas piirdub otsus abstraktse viitega vajadusele anda juhtkonnale mõistlik tähtaeg vaidlusaluses aruandes sisalduvate ettepanekute koheseks rakendamiseks ja mainib erinevaid algatusi, mida on ette võetud asjassepuutuva normatiivse raamistiku regulatiivseks ja/või seadusandlikuks reformiks.

(vt punktid 43–45, 47, 51 ja 52)

2.      Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõikes 3 ette nähtud otsustamisprotsessi kaitsva erandi kohaldamine eeldab, et on tõendatud, et juurdepääs dokumendile, mille institutsioon on koostanud oma sisekasutuseks, võib konkreetselt ja reaalselt kahjustada institutsiooni otsustamisprotsessi ning et see kahjustamise oht on mõistlikult ettenähtav ega ole ainult oletuslik.

Pealegi selleks, et tõstatada seda erandit, peab otsustamisprotsessi kahjustamine olema raske. Nii on see nimelt siis, kui asjaomase dokumendi avalikustamisel on otsustamisprotsessile oluline mõju. Kahjustamise raskuse hindamine sõltub juhtumi kõikidest asjaoludest, eelkõige institutsiooni poolt avalikustamise osas välja toodud negatiivsest mõjust otsustamisprotsessile.

Parlamendiliikmete assistentide hüvitisi käsitlev auditiaruanne, mis on koostatud parlamendi siseauditi teenistuse poolt finantsmääruse artikli 86 täitmiseks, on dokument, mille institutsioon on koostanud oma sisekasutuseks. Otsustamisprotsessi kaitsva erandi kohaldamine aruande suhtes ei ole siiski põhjendatud, kui sellele juurdepääsu keelav otsus ei sisalda ühtki mõjuvat asjaolu, mis lubaks järeldada, et otsustamisprotsessi kahjustamise oht oli otsuse vastuvõtmise päeval mõistlikult ettenähtav ega olnud ainult oletuslik ning kui otsuses ei ole nimelt mainitud, et selle päeva seisuga oleks esinenud poolelioleva otsustamisprotsessi kahjustamist või kahjustamiskatseid, ei ole mainitud ka objektiivseid põhjusi, mis lubaks mõistlikult ette näha, et aruande avalikustamise korral kahjustamine toimub. Asjaolu, et Euroopa Parlamendi liikmete käsutusse antavate hüvitiste kasutamine parlamendiliikmete poolt on tundlik teema, mida ajakirjandus suure huviga jälgib, ei saa iseenesest olla piisav objektiivne põhjus karta otsustamisprotsessi rasket kahjustamist, välja arvatud juhul, kui seada kahtluse alla EÜ asutamislepinguga taotletav läbipaistvuse põhimõte ise. Samuti ei anna otsustamisprotsessi väidetav keerukus iseenesest erilist põhjust karta, et vaidlusaluse aruande avalikustamine seda protsessi raskelt kahjustab.

(vt punktid 70–72, 78–81)