Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Ráckevei Járásbíróság (Ungari) 8. detsembril 2020 – EP jt versus ERSTE Bank Hungary Zrt.
(kohtuasi C-670/20)
Kohtumenetluse keel: ungari
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Ráckevei Járásbíróság (Ráckeve kohus)
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: EP, TA, FV ja TB
Kostja: ERSTE Bank Hungary Zrt.
Eelotsuse küsimused
Kas vahetuskursi kõikumise ohu kandmist käsitlevat sellist lepingutingimust, mis sisaldab ainult võlgniku avaldust, mille sisu on, et ta „on teadlik tehingu võimalikest riskidest ning eelkõige sellest, et antud valuuta kursi kõikumised Ungari forinti (HUF) suhtes võivad nii suurendada kui ka vähendada laenu forintites tagasimaksmise koormat“, ilma et selles oleks konkreetselt sätestatud, et vahetuskursi kõikumise ohtu kannab üksnes ja täiel määral võlgnik, saab lugeda selgeks ja üheselt mõistetavaks, võttes arvesse direktiivi 93/13/EMÜ1 (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes) artikli 4 lõike 2 kohta kohtuotsuses Andriciuc jt (C-l86/16)2 antud tõlgendust?
Kas eelnimetatud lepingu säte on kooskõlas kohtuotsuses Andriciuc jt (C-l86/16) märgitud nõudega, et tarbija saaks selle alusel hinnata ka vahetuskursi kõikumise ohu kandmise – võimalik, et olulisi – majanduslikke tagajärgi tema finantskohustustele, arvestades, et lepingu sõlmimise ajal tarbijaga alla kirjutatud dokumendis Teabeleht välisvaluutas rahastamise üldriskide kohta on ühte moodi viidatud nii vahetuskursi kõikumise soodsatele kui ka ebasoodsatele mõjudele, millega viidatakse stabiilse vahetuskursi kõrval – ka Ungari Pangaliidu poolt avalikuks tehtud – tendentsile, mille kohaselt need soodsad ja ebasoodsad finantsmõjud tasanduvad pikas perspektiivis?
Kas eelnimetatud lepingu säte on kooskõlas kohtuotsuses Andriciuc jt (C-l86/16) märgitud nõudega, et tarbija saaks selle alusel hinnata ka vahetuskursi kõikumise ohu kandmise – võimalik, et olulisi – majanduslikke tagajärgi tema finantskohustustele, kui ei lepingus ega lepingu sõlmimise ajal alla kirjutatud teabelehel vahetuskursi kõikumise ohu kohta ei ole ei otseselt ega kaudselt märgitud, et osamakseid võidakse tõsta ka oluliselt ja tegelikult isegi ükskõik kui suures summas?
Kas selgeks ja üheselt mõistetavaks direktiivi 93/13/EMÜ (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes) artikli 4 lõike 2 tähenduses, võttes arvesse kohtuotsuses Andriciuc jt (C-l86/16) märgitut, saab lugeda sellist vahetuskursi kõikumise ohu kandmist käsitlevat lepingutingimust, milles ei ole sõnaselgelt sätestatud, et vahetuskursi kõikumise ohtu kannab üksnes ja täies ulatuses tarbija, nii et lepingu tingimustest ei selgu konkreetselt, et osamakseid võidakse tõsta ka oluliselt ja tegelikult isegi ükskõik kui suures summas?
Kas ainuüksi tarbija sellekohasest üldiselt sõnastatud avaldusest, mis on kirja pandud lepingutingimustes, piisab selleks, et teavitamine vahetuskursi kõikumise ohust vastaks kohtuotsuses Andriciuc jt (C-l86/16) sätestatud tingimustele, mille kohaselt teavitamine peab olema selline, et keskmine tarbija saaks selle alusel hinnata ka vahetuskursi kõikumise ohu kandmise – võimalik, et olulisi – majanduslikke tagajärgi tema finantskohustustele, kui seda järeldust ei kinnita ei lepingu ega teabelehe ükski muu säte?
Kas Kúria selline tõlgendus, mille kohaselt „ainuüksi sellest, et kostja teavitas vahetuskursi kõikumise ohust, tuleneb, et hagejal tuli seda ohtu reaalselt arvesse võtta”, on kooskõlas direktiivi 93/13/EMÜ (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes) artikli 4 lõikega 2, võttes arvesse kohtuotsuses Andriciuc jt (C-l86/16) märgitut?
____________
1 Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).
2 ECLI:EU:C:2017:703.