Livio Missir Mamachi di Lusignano 27. juulil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 12. mai 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F-50/09: Livio Missir Mamachi di Lusignano versus komisjon
(kohtuasi T-401/11 P)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Livio Missir Mamachi di Lusignano (Kerkhove-Avelgem, Belgia) (esindajad: advokaadid F. Di Gianni, R. Antonini, G. Coppo ja A. Scalini)
Teine menetluspool: Euroopa Komisjon
Nõuded
Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:
tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 12. mai 2011. aasta otsus kohtuasjas F-50/09: Livio Missir Mamachi di Lusignano vs. Euroopa Komisjon, millega jäeti rahuldamata Livio Missir Mamachi di Lusignano poolt EÜ artikli 236 ja ametnike personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud hagi, millega ta palus tühistada ametisse nimetava asutuse 3. veebruari 2009. aasta otsus ja mõista komisjonilt välja hüvitis mittevaralise ja varalise kahju eest, mis talle oli tekkinud Alessandro Missir Mamachi di Lusignano ja tema abikaasa mõrva tõttu;
mõista komisjonilt apellandile ja Alessandro Missir Mamachi di Lusignano õigusjärglastele, keda ta esindab, välja rahaline hüvitis nende kantud mittevaralise ja varalise kahju eest ning selle mittevaralise kahju eest, mida ohver enne oma surma kandis;
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kolm väidet.
1. Esimene väide, et Avaliku Teenistuse Kohus otsustas ekslikult, et apellandi, Alessandro Missiri ja tema pärijate kantud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole vastuvõetav
Kõnealuse väite põhjenduseks toob apellant esiteks välja selle, et Avaliku Teenistuse Kohus kohaldas ebaloogiliselt, ebaõigelt ja diskrimineerivalt nn vastavuse reeglit, mille kohaselt peavad kattuma üksnes personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebuse ja personalieeskirjade artikli 91 alusel esitatud hagi alus ja ese, mitte juba artikli 90 lõike 1 kohane taotlus ja artikli 90 lõike 2 kohane kaebus. Teiseks väidab apellant, et see, kuidas Avaliku Teenistuse Kohus vastavuse reeglit tõlgendab, piirab tõhusa kohtuliku kaitse põhiõigust, mis on sätestatud inter alia Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47.
2. Teine väide, et Avaliku Teenistuse Kohus otsustas ebaõigelt, et komisjon vastutab tekitatud kahju eest üksnes 40% ulatuses
Selle väite põhjenduseks toob apellant esile, et Avaliku Teenistuse Kohus hindas ebaõigelt seost komisjoni õigusvastase käitumise ja tema tegevusetuse võimalike tagajärgede vahel, sest asjaomasele ametnikule tekitatud kahju oli selle institutsiooni hooletu käitumise otsene ja etteaimatav tagajärg. Peale selle väidab apellant, et kuigi kahju tekitasid mitu samaväärset põhjust, on komisjon mõrvariga solidaarselt vastutav kahju hüvitamise eest. Seetõttu tuleb apellandi poolt komisjoni vastu esitatud kahju hüvitamise nõue rahuldada 100% ulatuses.
3. Kolmas väide, et Avaliku Teenistuse Kohus otsustas ebaõigelt, et komisjon on Alessandro Missiri pärijatele makstud personalieeskirjade järgsete toetustega täielikult hüvitanud kahju, mille eest ta vastutab
Selle väite toetuseks toob apellant esile, et ühenduse väljakujunenud kohtupraktikast tulenevaid põhimõtteid silmas pidades ei saa kahju hüvitada muude personalieeskirjade järgsete maksetega kui nendega, mis on sätestatud artiklis 73, kuna tegemist on maksetega, mille alus, eeldused ja eesmärk on erinevad üldisest kahju hüvitamisest. Seetõttu, kuna komisjon ei ole täielikult hüvitanud kahju, mille eest ta vastutab, tuleb temalt apellandi kasuks välja mõista piisav hüvitis, et tagada mõrvatud ametniku ja tema õigusjärglaste kantud kahju täielik hüvitamine.
____________