Kohtuasi T‑401/11 P

Livio Missir Mamachi di Lusignano

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Lepinguväline vastutus – Surnud ametniku lähedaste isiklik kahju – Ametnikule enne tema surma tekkinud kahju – Üldkohtu ja Avaliku Teenistuse Kohtu vastav pädevus – Kahju hüvitamise nõude ja selle nõude rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud kaebuse vastavuse põhimõte

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (apellatsioonikoda), 10. juuli 2014

1.      Kohtumenetlus – Liidu erinevate kohtute pädevuse jaotus – Avaliku Teenistuse Kohtule esitatud hagi, mis käsitleb surnud ametniku lähedastele nii õigusjärglastena kui ka omaenda nimel ja iure proprio tekitatud kahju – Avaliku Teenistuse Kohtul pädevuse puudumine isikliku kahju hüvitamise nõude lahendamiseks – Üldkohtu pädevus – Hagejate õigus esitada Üldkohtule üksainus hagi tekitatud kahju kõikide liikide hüvitamise nõudes

(ELTL artiklid 257, 268, 270 ja 340; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 8 lõike 3 teine lõik; personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Eseme ja aluse samasus – Väited ja argumendid, mida kaebuses ei esitatud, kuid mis on viimasega tihedalt seotud – Vastuvõetavus – Viivitusintressi nõue, mis on esimest korda esitatud Üldkohtus juhuks, kui vaidlustatud otsus tühistatakse – Vastuvõetavus – Hagi, mis käsitleb puhtalt kahju hüvitamist – Mõju puudumine

(personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

1.      Üldkohtu ja Avaliku Teenistuse Kohtu pädevuse piiritlemisel kuulub kehtiva liidu õiguse kohaselt vaidlus, mis on tekkinud ametniku ja selle institutsiooni vahel, kus ta teenistuses on või oli, juhul, kui vaidlus tekkis asjaomast ametnikku ja institutsiooni siduvast või sidunud töösuhtest, ELTL artikli 270 ning personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 kohaldamisalasse ega kuulu järelikult ELTL artiklite 268 ja 340 kohaldamisalasse, mis reguleerivad liidu lepinguvälise vastutuse üldist korda.

Mis puudutab sellega seoses vaidlust, mille pooled on surnud ametniku õigusjärglased ja institutsioon, kus asjaomane ametnik teenistuses oli, siis kui õigusjärglased tegutsevad eesmärgiga saada hüvitist oma isikliku kahju eest – olgu see siis varaline või mittevaraline –, puudub isiklik subjektiivne tingimus, mis on seotud õiguste omaja kui ametniku staatusega, ning Avaliku Teenistuse Kohtul puudub seega üldjuhul isikuline pädevus vaidlust ELTL artikli 270 ning personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 alusel lahendada. Niisugustel asjaoludel, kui õigusjärglased nõuavad hüvitist mitmesuguse kahju eest, mis on tekitatud sama teoga, on nad tingimata kohustatud esitama kaks hagi – ühe Avaliku Teenistuse Kohtule ja teise Üldkohtule olenevalt sellest, kas nad on asjaomase ametniku õigused üle võtnud või nõuavad neile isiklikult tekkinud varalise või mittevaralise kahju hüvitamist, kuna nende kahe kahju hüvitamise nõude suhtes kehtivad erinevad sisulised tingimused.

Õiguskindluse, hea õigusemõistmise, menetlusökonoomia ja vastuoluliste kohtuotsuste ärahoidmisega seotud ülekaalukate põhjenduste esinemise tõttu on õigusjärglastel siiski lubatud oma nõuded liita ühte hagisse. Selline hagi tuleb esitada Üldkohtule, mis on mitte ainult üldpädevusega kohus või üldkohus, millel on seetõttu täielik pädevus erinevalt Avaliku Teenistuse Kohtust, mis on eripädevusega kohus, vaid ka kõrgema astme kohus, mille juurde on moodustatud Avaliku Teenistuse Kohus, nagu nähtub ELTL artiklist 257. Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 8 lõike 3 teise lõigu kohaselt peab Avaliku Teenistuse Kohus viivitamata oma pädevusest loobuma, et selliste kohtuasjade suhtes saaks otsuse teha Üldkohus.

(vt punktid 47, 51, 65, 66 ja 73–75)

2.      Personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 ette nähtud õiguskaitsevahendite süsteemis on esimest korda Üldkohtus esitatud kahju hüvitamise nõue vastuvõetav, kuigi eelnevas halduskaebuses üksnes paluti väidetavalt kahjustav otsus tühistada, kuna tühistamisnõudega võib kaasneda tekitatud kahju hüvitamise nõue. Samuti ei pea vaidlustatud otsuse tühistamise korral viivitusintressi nõuet selleks, et see oleks Üldkohtus vastuvõetav, olema eelnevas halduskaebuses sõnaselgelt mainitud. Need lahendused kehtivad mitte ainult kohtuasjade suhtes, milles nõutakse akti tühistamist, vaid ka kohtuasjade suhtes, mis käsitlevad puhtalt kahju hüvitamist.

(vt punktid 92–94)