17. novembril 2011 esitatud hagi - Oppenheim versus komisjon

(kohtuasi T-586/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Sal. Oppenheim jr. & Cie. AG & Co. KGaA (Köln, Saksamaa) (esindajad: advokaadid W. Deselaers, J. Brückner ja M. Haisch)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta otsus K (2011) 275, milles käsitletakse Saksamaa antud riigiabi C 7/10 "Ettevõtte tulumaksu seadus, saneerimisklausel", parandatud 15. aprilli 2011. aasta otsusega K (2011) 2608;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimene väide: aprioorse valikulisuse puudumine / võrdlusraamistiku valesti kindlaksmääramine

Hageja on seisukohal, et puudub aprioorne valikulisus ELTL artikli 107 lõike 1 mõttes. Ta lisab, et komisjon on määranud võrdlussüsteemi kindlaks valesti ning oluline võrdlussüsteem ehk kasutamata kahjumi säilitamine ettevõtte tasandil, hoolimata osaluse omandamisest, on siseriikliku maksuõiguse üldreegliks. Veel väidab ta, et sellest erandist moodustab omakorda erandi saneerimisklausel, mis viib tagasi võrdlussüsteemi juurde ning on seetõttu süsteemiga kooskõlas.

Teine väide: saneerimisklausel kui üldine meede

Hageja väidab, et saneerimisklausel on üldine meede, mistõttu ei ole tegemist riigiabiga ELTL artikli 107 lõike 1 mõttes. Ta märgib, et kõik ettevõtted, keda maksustatakse Saksamaal tulumaksuga, võivad tugineda saneerimisklauslile, mis ei ole avalikult ega varjatult seotud piirkonda, suurust või tootmisharu puudutavate tunnustega.

Kolmas väide: õigustatus maksusüsteemi laadi ja ülesehituse alusel

Kolmanda väite raames väidab hageja, et saneerimisklausel on Saksa maksusüsteemi laadi ja ülesehituse tõttu õigustatud, kuna see kui süsteemiga kooskõlas olev erand Saksamaa ettevõtte tulumaksu seaduse (KStG) § 8c lõike 1 kohast kahjumi kaotamist puudutavast erandist viib tagasi võrdlussüsteemi juurde.

Neljas väide: riigieelarvet ei koormata

Hageja väidab, et saneerimisklausel ei saa viia riigiabisse puutuva riigieelarve koormamiseni ning juba seetõttu ei saa olla tegemist riigiabiga ELTL artikli 107 lõike 1 mõttes. Ta lisab, et ettevõtte saneerimise korral, kui tegemist ei ole maksejõuetusmenetlusega, on asjassepuutuval ettevõttel võimalik pankrotti vältida vaid saneerimisega, ning et saneerimisklausel võimaldab ettevõtte päästmist, mis võimaldab saada sellelt ettevõttelt maksutulu tulevikus.

Viies väide: liidu õiguses ettenähtud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumine

Viienda väite raames väidab hageja, et komisjon on oma praktikaga ning seetõttu, et ta ei ole esitanud vastuväiteid enne KStG § 8c kehtinud regulatsioonile ega teiste liikmesriikide samalaadsele regulatsioonile, tekitanud hagejas ootuse, mida oleks tulnud kaitsta ka siduva teabe ja võimatuse tõttu näha ette saneerimisklausli kvalifitseerimist riigiabiks.

____________