Kohtuasi T‑409/09

Evropaïki Dynamiki – Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE

versus

Euroopa Komisjon

Lepinguväline vastutus – Teenuste hankelepingud – Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine – Otsuse tühistamine Üldkohtu otsusega – Aegumine – Lisatähtajad seoses suurte vahemaadega – Hagi, mis on osaliselt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu

Kohtumääruse kokkuvõte

1.      Kahju hüvitamise nõue – Lepinguväline vastutus – Aegumistähtaeg

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 46; Üldkohtu kodukord, artikli 102 lõige 2)

2.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastase aktiga tekitatud tegelik ja kindel kahju – Mõiste – Võimaluse kaotamine – Hõlmamine – Tingimused

(EÜ artikkel 288)

3.      Kahju hüvitamise nõue – Lepinguväline vastutus – Aegumistähtaeg – Tähtaja algus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 46)

4.      Liidu hanked – Liidu lepinguväline vastutus – Aegumistähtaeg – Tähtaja algus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 46)

1.      Lisatähtaeg seoses suurte vahemaadega puudutab üksnes menetlustähtaegu, mitte aegumistähtaega, mille möödumine toob kaasa lepinguvälise vastutuse menetluse lõpetamise ning seda ei pikendata seoses suurte vahemaadega. Liidu lepinguvälise vastutuse hagisid reguleerivad nõuete aegumist käsitlevad eeskirjad tuginevad üksnes rangelt objektiivsetele kriteeriumidele, sest vastupidisel juhul rikutaks aegumise eeskirjade aluseks olevat õiguskindluse põhimõtet.

Menetlustähtajad, nagu hagi esitamise tähtajad ja liidu lepinguvälise vastutuse hagi viieaastane aegumistähtaeg, on oma olemuselt erinevad tähtajad. Kaebetähtajad põhinevad nimelt avalikul huvil ning need ei ole menetlusosaliste ega kohtu määrata, kuna nende eesmärk on tagada õiguslike olukordade selgus ja kindlus. Seega tuleb liidu kohtul ka omal algatusel kindlaks teha, kas hagi esitati ettenähtud tähtaja jooksul. Seevastu ei saa kohus tõstatada omal algatusel väidet lepinguvälise vastutuse hagi aegumise kohta.

Pealegi katkeb aegumistähtaeg, kui liidu kohtus algatatakse menetlus või kui kannatanud pool esitab eelneva avalduse asjakohasele institutsioonile. Viimasel juhul leiab katkemine aset üksnes siis, kui avalduse järel esitatakse hagiavaldus vastavalt olukorrale kas EÜ artikli 230 või EÜ artikli 232 alusel määratud tähtaja jooksul.

Igal juhul ei tehta aegumistähtaja arvutamise puhul vahet, kas kõnealuse tähtaja katkemise põhjus on hagi esitamine või eelneva avalduse esitamine. Sellega seoses tähtaja pikendamine seoses suurte vahemaadega tooks kaasa selle, et aegumine toimuks erineval ajal, olenevalt sellest, kas kannatanud pool otsustas pöörduda otse liidu kohtusse või pöörduda eelnevalt asjakohase institutsiooni poole. Selline erinevus, mis ei ole ette nähtud Euroopa Kohtu põhikirjas, seaks aegumistähtaja sõltuvusse tegurist, mis ei ole objektiivne, ja mille tagajärjena soodustataks ka vaidluste kohtu korras lahendamist, selle asemel et üritada saavutada kohtuväliseid kokkuleppeid.

(vt punktid 46, 56, 75–78)

2.      Selleks, et liidul tekiks lepinguväline vastutus, peavad olema täidetud teatud hulk tingimusi, nimelt institutsioonidele etteheidetava tegevuse õigusvastasus, kahju tekkimine ja põhjuslik seos väidetava tegevuse ning viidatud kahju vahel.

Üks nendest tingimustest ei ole täidetud, kui ei ole võimalik tuvastada mingit põhjuslikku seost esimeses hankemenetluses pakkuja esitatud pakkumuse õigusvastase tagasilükkamise ja kahju vahel, mida pakkuja väidetavalt kandis esimese hankega seotud menetluse raames teiste lepingute sõlmimise võimaluse kaotamise tõttu.

Igal juhul saab järgmise lepingu sõlmimise võimaluse kaotamist pidada tegelikuks ja kindlaks kahjuks üksnes siis, kui juhul, kui komisjon ei oleks tegutsenud õigusvastaselt, ei oleks kahtlust, et esimene leping oleks sõlmitud asjaomase ettevõtjaga. Avalikus hankemenetluses on aga hankijal hankelepingu sõlmimise otsuse tegemisel ulatuslik kaalutlusõigus.

(vt punktid 47, 83–87)

3.      Aegumistähtaeg hakkab kulgema siis, kui on täidetud kõik hüvitamiskohustuse eelduseks olevad tingimused ja eriti kui hüvitamisele kuuluv kahju on muutunud konkreetseks. Eelkõige kohtuvaidluste puhul, mis tekivad üksikaktidest, hakkab aegumistähtaeg kulgema siis, kui need aktid on avaldanud mõju isikutele, kellele need on suunatud.

Kas kannatanu tunneb täpselt ja üksikasjalikult kohtuasja asjaolusid, ei oma mitte mingit tähtsust, sest asjaolude tundmine ei ole nende tingimuste hulgas, mis peavad olema täidetud aegumistähtaja kulgema hakkamiseks.

Kui see oleks teisiti, siis loodaks segadus aegumistähtaja algust puudutava menetlusliku kriteeriumi ja vastutuse eelduste olemasolu tuvastamise vahel, kusjuures lõplikult saab nende eelduste olemasolu üle otsustada üksnes kohus, kes annab vaidluse põhiküsimusele lõpliku hinnangu. Liidu lepinguvälise vastutuse hagi aegumistähtaja kulgemise takistamine kuni hetkeni, kui väidetavalt kahju kannatanud isik on isiklikult veendunud, et talle on kahju tekkinud, muudab selle hagi aegumise hetke sõltuvaks sellest, milline võib olla iga poole isiklik arusaam tegelikust kahjust; see on aga vastuolus õiguskindluse nõudega, mis on vajalik aegumistähtaegade kohaldamiseks.

(vt punktid 48, 50, 62, 64)

4.      Kindla kahju olemasolu tingimus on täidetud siis, kui kahju on vahetu ja piisava kindlusega ettenähtav, isegi kui selle suurust ei saa veel täpselt välja arvutada, ning aegumistähtaeg saab hakata kulgema vaid alates tegeliku varalise kahju tekkimise hetkest. Aegumistähtaja kulgema hakkamise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, et liidu õigusvastane tegevus tuvastati kohtuotsusega.

Hankemenetluses on kahju, mida edutu pakkuja kannab hankelepingu sõlmimata jätmise ja hankelepingu sõlmimise võimaluse kadumise tõttu, otseselt ja vahetult tingitud tema pakkumuse tagasilükkamise otsusest, sõltumata tulevasest erilepingu sõlmimisest ühenduse institutsiooni ja eduka kandidaadi vahel ning selle tagasilükkamise põhjustest.

Hankemenetluse valdkonnas on vastutuse tuvastamise hagi aluseks olev asjaolu, mis tekitab edutu pakkuja poolt väidetava kantud kahju, pakkumuse tagasilükkamine. Seega hakkab aegumistähtaeg kulgema alates päevast, mil edutule pakkujale teatatakse isiklikult tema pakkumuse tagasilükkamisest. Euroopa Liidu Teatajas hankelepingu sõlmimise teate avaldamise kuupäev on selles osas tähtsusetu.

(vt punktid 52, 61, 66, 68, 70)