AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

9. detsember 2008

Kohtuasi F‑144/07

Spyridon Efstathopoulos

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Endised ajutised teenistujad – Määrus (EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2689/95 – Toetus teenistusest vabastamisel – Uue töö eest saadava brutotulu tuvastamisel tootlikkushüvitise arvesse võtmine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles S. Efstathopoulos, kes saab toetust vastavalt nõukogu 17. novembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2689/95, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa Ühenduste ajutiste töötajate teenistuse lõpetamiseks Austria, Soome ja Rootsi ühinemise tõttu (EÜT L 280, lk 4), palub sisuliselt esiteks tühistada parlamendi 18. aprilli 2007. aasta otsus, millega ühelt poolt võeti tema puhul eelmainitud määruse tähenduses brutotulu kindlaksmääramisel arvesse tootlikkushüvitist, mida ta sai uuel ametikohal Kreeka arendusministeeriumis, vähendades nii tema kõnealuse määruse alusel saadavat toetust, ning millega teiselt poolt otsustati nõuda tagasi alusetult saadud toetus; teiseks palub ta tühistada 14. septembri 2007. aasta otsus, millega lükati tagasi 9. mail 2007 eespool viidatud 18. aprilli 2007. aasta otsuse peale esitatud kaebus.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Erimeetmed Euroopa Ühenduste ajutiste töötajate teenistuse lõpetamiseks – Määrus nr 2689/95 – Toetus teenistusest vabastamisel

(Nõukogu määrus nr 2689/95, artikli 4 lõiked 1 ja 4)

2.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Ese

(Ametnike personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

3.      Ametnikud – Alusetult saadu tagastamine – Tingimused

(Ametnike personalieeskirjad, artikkel 85)

1.      Ühenduse õiguse sätte tõlgendamisel tuleb esiteks arvesse võtta selle sõnastust ja teiseks konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa see säte on. Mõiste „brutotulu” määruse (EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2689/95, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa Ühenduste ajutiste töötajate teenistuse lõpetamiseks Austria, Soome ja Rootsi ühinemise tõttu, artikli 4 lõike 4 tähenduses hõlmab grammatilise tõlgendamise kohaselt rahalist hüvitist, mida siseriikliku ametiasutuse teenistuses olev isik saab iga kuu just selle teenistuse tõttu. See on nii seda enam, kui see hüvitis on maksustatud „tulumaksuga”.

Ühenduse õiguse sellise mõiste tõlgendamine nagu „brutotulu”, mida teenistusest vabastamise toetuse saajale makstakse tema „uuel tööl” määruse nr 2689/95 tähenduses, ei saa sõltuda sellest, kuidas siseriiklikus õiguskorras on määratletud üks või teine rahaline hüvitis, mida isik saab teenistuse tõttu. Vastupidisel juhul ohustataks nimelt ühenduse õiguse ühetaolisuse põhimõtet ning ametnike võrdse kohtlemise põhimõtet.

(vt punktid 33, 35 ja 37)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 14. detsember 2006, F‑10/06: André vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑183 ja II‑A‑1‑755, punkt 35, ja seal viidatud kohtupraktika)

2.      Kuna ametniku hagi vastuvõetavus sõltub kohtueelse menetluse järgimisest, siis kõik etteheited, mida ei ole esitatud kohtueelses kaebuses ja mida ei saa mingil juhul pidada selliseks, mille aluseks on samad vaidlustamise punktid kui kõnealuses kaebuses esitatud, või selliseks, mis arendavad edasi kaebuses esitatud arutluskäiku, tuleb tunnistada vastuvõetamatuks kaebuse ja hagi vastavuse reegli rikkumise tõttu.

(vt punkt 43)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 4. mai 1999, T‑242/97: Z vs. parlament (EKL AT 1999, lk I‑A‑77 ja II‑401, punkt 58); 22. veebruar 2001, T‑144/00: Tirelli vs. parlament (EKL AT 2001, lk I‑A‑45 ja II‑171, punkt 25)

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. detsember 2007, F‑60/07: Martin Bermejo vs. nõukogu (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 34)

3.      Kuigi alusetult saadu sissenõudmise otsuse õiguspärasuse tingimus on kas nõue, et asjaomane ametnik või teenistuja oli teadlik sellest, et makse on ebaseaduslik, või et ebaseaduslikkus oli ilmne, saab ühenduse kohus siiski kontrollida nende tingimuste täitmist vaid juhul, kui asjaomane isik esitab personalieeskirjade artikli 85 rikkumist käsitleva väite või vähemalt ei piirdu sellega, et vaidlustab nende maksete alusetuse, mille tagasimaksmist institutsioon nõuab, vaid väidab kas seda, et ta ei olnud maksete ebaseaduslikkusest teadlik või et ta ei saanud sellest teadlik olla. Kui asjaomane ametnik või teenistuja vaidlustab pelgalt makse ebaseaduslikkuse ega viita konkreetselt (tegelikule või eeldatavale) teadmisele sellest ebaseaduslikkusest, ei saa seda tõlgendada nii, et see sisaldab kaudset väidet, et asjaomane isik ei olnud ebaseaduslikkusest teadlik või ei saanud sellest teadlik olla, sest niisugune tõlgendamine võib kahjustada personalieeskirjade artikli 85 mõtet ning rikkuda sellega kehtestatud õiguste ja kohustuste tasakaalu institutsiooni ja selle ametnike või teenistujate vahel.

(vt punkt 45)