ÜLDKOHTU MÄÄRUS (seitsmes koda laiendatud koosseisus)
21. september 2011(*)
Tühistamishagi – REACH – Akrüülamiidi määratlemine väga ohtliku ainena – Hagi esitamise tähtaeg – Vastuvõetamatus
Kohtuasjas T‑268/10,
Polyelectrolyte Producers Group GEIE (PPG), asukoht Brüssel (Belgia),
SNF SAS, asukoht Andrézieux-Bouthéon (Prantsusmaa),
esindajad: advokaadid K. Van Maldegem, R. Cana ja solicitor P. Sellar, hiljem advokaadid K. Van Maldegem ja R. Cana,
hagejad,
versus
Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), esindajad: M. Heikkila ja W. Broere,
kostja,
keda toetavad
Madalmaade Kuningriik, esindajad: M. Noort ja J. Langer,
ning
Euroopa Komisjon, esindajad: P. Oliver ja E. Manhaeve,
menetlusse astujad,
mille ese on nõue tühistada ECHA otsus, mis puudutab akrüülamiidi (CE nr 201‑173‑7) määratlemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, lk 1)) artiklis 57 nimetatud kriteeriumidele vastava ainena ning millega akrüülamiid kantakse niisuguste määratletud ainete loetelusse, mis lõpptulemusena kantakse nimetatud määruse XIV lisasse kooskõlas sama määruse artikliga 59,
ÜLDKOHUS (seitsmes koda laiendatud koosseisus),
koosseisus: koja esimees A. Dittrich (ettekandja), kohtunikud F. Dehousse, I. Wiszniewska-Białecka, M. Prek ja J. Schwarcz,
kohtusekretär: E. Coulon,
on andnud järgmise
määruse
Vaidluse taust
1 Esimene hageja Polyelectrolyte Producers Group GEIE (PPG) on Euroopa majandushuviühing, mille asukoht on Belgias. See esindab polüelektrolüütide, polüakrüülamiidide ja/või muude akrüülamiidi sisaldavate polümeeride tootjate ja/või importijate huve. Esimese hageja liikmeteks olevad äriühingud on samuti akrüülamiidi kasutajad ning akrüülamiidi või polüakrüülamiidi tootjad ja/või importijad. Kõik akrüülamiidi tootjad Euroopa Liidus on esimese hageja liikmed.
2 Teine hageja SNF SAS on esimese hageja liikmeks olev äriühing. Ta tegeleb peamiselt akrüülamiidi ja polüakrüülamiidi tootmisega, müües toodangut otse oma klientidele. Tal on tootmisüksused Prantsusmaal, Ühendriikides, Hiinas ja Lõuna-Koreas.
3 Madalmaade Kuningriik edastas 25. augustil 2009 Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) toimiku, mille ta oli koostanud seoses akrüülamiidi määratlemisega ainena, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, lk 1), mida on hiljem muudetud muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks (ELT 2008, lk L 353, lk 1)) artikli 57 punktides a ja b sätestatud kriteeriumidele, viidates akrüülamiidi klassifitseerimisele 2. kategooria kantserogeeniks ja 2. kategooria mutageeniks määruse nr 1272/2008 VI lisa 3. osas. ECHA avaldas 31. augustil 2009 oma veebilehel teate, milles ta palus huvitatud isikutel esitada oma märkused akrüülamiidi kohta koostatud toimiku suhtes. Samal päeval palus ECHA ka teiste liikmesriikide pädevatel ametiasutustel esitada selle kohta oma märkused.
4 Olles saanud märkused kõnealuse toimiku kohta muu hulgas esimeselt hagejalt ning vastused Madalmaade Kuningriigilt nende märkuste kohta, saatis ECHA toimiku liikmesriikide komiteele, kes jõudis 27. novembril 2009 ühehäälsele kokkuleppele, et akrüülamiid tuleb määratleda väga ohtliku ainena, kuna akrüülamiid vastab määruse nr 1907/2006 artikli 57 punktides a ja b sätestatud kriteeriumidele.
5 ECHA avaldas 7. detsembril 2009 pressiteate, milles ta teatas esiteks, et liikmesriikide komitee jõudis ühehäälsele kokkuleppele, et akrüülamiid ja 15 muud ainet tuleb määratleda väga ohtlike ainetena, kuna need ained vastavad määruse nr 1907/2006 artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele, ning teiseks, et määratletud ainete loetelu ajakohastatakse ametlikult jaanuaris 2010, selleks et need lõpptulemusena kanda määruse nr 1907/2006 XIV lisasse (edaspidi „kandidaatainete loetelu”). ECHA tegevdirektor tegi 22. detsembril 2009 otsuse ED/68/2009, mille jõustumise kuupäevaks oli ette nähtud 13. jaanuar 2010 ja mille kohaselt tuli need 15 ainet kanda 13. jaanuaril 2010 kandidaatainete loetelusse.
6 Hagejad esitasid 4. jaanuaril 2010 Üldkohtu kantseleile hagiavalduse, milles nad palusid tühistada ECHA otsus, milles akrüülamiid määratleti määruse nr 1907/2006 artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele vastava ainena kooskõlas selle määruse artikliga 59 (kohtuasi T‑1/10).
7 Teine hageja esitas 5. jaanuaril 2010 Üldkohtu kantseleile eraldi dokumendina ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles ta sisuliselt palus Üldkohtu presidendil peatada ECHA selle otsuse kohaldamine, milles akrüülamiid määratleti määruse nr 1907/2006 artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele vastava ainena kooskõlas selle määruse artikliga 59 (kohtuasi T‑1/10 R).
8 Üldkohtu presidendi 11. jaanuari 2010. aasta määrusega peatati ECHA selle otsuse kohaldamine kuni ajutiste meetmete taotluse lahendamiseni määrusega. Selle määruse alusel peatas ECHA akrüülamiidi kandmise kandidaatainete loetelusse.
9 Üldkohtu presidendi 26. märtsi 2010. aasta määrusega kohtuasjas T‑1/10 R: PPG ja SNF vs. ECHA (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) jäeti teise hageja esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata ning määrati, et kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.
10 Selle määruse tulemusel avaldas ECHA 30. märtsil 2010 kandidaatainete loetelu, millesse oli kantud ka akrüülamiid.
Menetlus ja poolte nõuded
11 Hagejad esitasid 10. juunil 2010 Üldkohtu kantseleile hagiavalduse, milles nad palusid tühistada 30. märtsil 2010 avaldatud ECHA otsuse, milles akrüülamiid määratleti määruse nr 1907/2006 artiklis 57 nimetatud kriteeriumidele vastava ainena ning millega akrüülamiid kanti kandidaatainete loetelusse (edaspidi „vaidlustatud otsus”).
12 Üldkohtu kaheksanda koja esimehe 9. juuli 2010. aasta otsusega paluti hagejatel esitada oma märkused hagi esitamise tähtaja järgimise kohta. Hagejad täitsid selle palve dokumendiga, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 30. juulil 2010.
13 Kuna Üldkohtu kodade koosseisu muudeti, kuulub ettekandja-kohtunik nüüd seitsmenda koja koosseisu, mistõttu määrati käesolev kohtuasi sellele kojale.
14 Üldkohtu kodukorra artikli 114 lõike 1 alusel esitas ECHA 5. novembril 2010 eraldi dokumendina Üldkohtu kantseleisse saabunud vastuvõetamatuse vastuväite. Hagejad esitasid oma märkused vastuvõetamatuse vastuväite kohta 21. detsembril 2010.
15 Üldkohtu kantseleis vastavalt 19. ja 25. novembril 2010 registreeritud kirjadega esitasid Madalmaade Kuningriik ja Euroopa Komisjon taotluse menetlusse astumiseks ECHA nõuete toetuseks. Olles ära kuulanud kohtuasja pooled, rahuldati need avaldused Üldkohtu seitsmenda koja esimehe 10. jaanuari 2011. aasta määrusega.
16 ECHA esitas 18. jaanuaril 2011 Üldkohtu kantseleile täiendava menetlusdokumendi vastuvõetamatuse vastuväite kohta. Hagejad esitasid selle dokumendi kohta oma märkused 15. veebruaril 2011.
17 Üldkohtu kantseleisse 22. veebruaril 2011 saabunud dokumendiga loobus Madalmaade Kuningriik vastuvõetavuse kohta menetlusse astuja seisukohtade esitamisest. Komisjon esitas need seisukohad 24. veebruaril 2011.
18 Üldkohus andis 30. märtsi 2011. aasta otsusega vastavalt kodukorra artikli 51 lõikele 1 käesoleva kohtuasja lahendamiseks seitsmendale kojale laiendatud koosseisus.
19 Üldkohtu kantseleisse 19. ja 21. aprillil 2011 saabunud dokumentidega esitasid kohtuasja pooled oma märkused komisjoni menetlusse astuja seisukohtade kohta, milles piirduti vastuvõetavuse küsimuse käsitlemisega.
20 Hagejad paluvad oma hagiavalduses Üldkohtul:
– tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja ECHA–lt;
– võtta kõik muud vajalikuks peetavad meetmed.
21 ECHA palub oma vastuvõetamatuse vastuväites Üldkohtul:
– tunnistada hagi vastuvõetamatuks;
– mõista kohtukulud välja hagejatelt.
22 Oma märkustes vastuvõetamatuse vastuväite kohta paluvad hagejad Üldkohtul lükata vastuvõetamatuse vastuväide tagasi.
23 Komisjon palub Üldkohtul jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbivaatamata.
Õiguslik käsitlus
24 Kodukorra artikli 114 lõigete 1 ja 4 alusel võib Üldkohus, kui pool seda taotleb, lahendada vastuvõetamatuse küsimuse ilma asja sisuliselt arutamata. Sama artikli lõike 3 kohaselt jätkub menetlus suuliselt, kui Üldkohus ei otsusta teisiti. Üldkohus leiab, et käesolevas asjas piisab kohtutoimiku dokumentidest ning suulise menetluse alustamine ei ole vajalik.
25 Oma nõuete põhjendamiseks viitab ECHA kolmele asja läbivaatamist takistavale asjaolule, mis puudutavad esimese võimalusena hagi esitamise tähtaja järgimata jätmist, teise võimalusena seda, et akt ei puuduta hagejaid otse, ning seda, et vaidlustatud otsus, mis ei ole üldkohaldatav akt ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses, ei puuduta hagejaid isiklikult.
26 Komisjon toetab ECHA argumente osas, mis puudutab hagi esitamise tähtaja järgimata jätmist. Ta väidab samuti, et hagiavaldus on samasisulise poolelioleva kohtuasja tõttu vastuvõetamatu.
27 Kõigepealt tuleb analüüsida esimese võimalusena viidatud asja läbivaatamist takistavat asjaolu, mis puudutab hagi esitamise tähtaja järgimata jätmist.
28 Selles osas väidavad ECHA ja komisjon sisuliselt, et hagiavaldus esitati pärast tähtaja möödumist. Nad leiavad, et vaidlustatud otsus avaldati 30. märtsil 2010 ning ELTL artikli 263 kuuendas lõigus hagiavalduse esitamiseks ette nähtud tähtaeg kulges seega 31. märtsist 2010 kuni 30. maini 2010. Viimati nimetatud kuupäevale tuleb lisada kodukorra artikli 102 lõike 2 alusel seoses suurte vahemaadega antav 10 päeva pikkune lisatähtaeg, mille tulemusel möödus hagiavalduse esitamise lõpptähtaeg 9. juunil 2010. Järelikult oli 10. juunil 2010 esitatud hagiavaldus esitatud hilinenult.
29 Hagejad leiavad sisuliselt, et kodukorra artikli 102 lõike 1 kohaselt hakkab hagi esitamise tähtaeg kulgema alates ajast, mil on möödunud 14 päeva vaidlustatud otsuse avaldamise kuupäevast. Seda sätet kohaldatakse mitte üksnes Euroopa Liidu Teatajas avaldamise, vaid kõigi avaldamisviiside suhtes, sealhulgas sellise otsuse veebis avaldamise suhtes, nagu on ette nähtud määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõikes 10. Kodukorra artikli 102 lõikest 1 teistsugune tõlgendus tooks kaasa hagejate diskrimineerimise ning suvalise kohtlemise. Selle sätte kohaldamist arvestades järgiti hagi esitamise tähtaega.
30 ELTL artikli 263 kuuenda lõigu kohaselt tuleb selles artiklis ette nähtud hagid esitada kahe kuu jooksul vastavalt kas meetme avaldamisest või teatavakstegemisest hagejale või nende puudumisel kahe kuu jooksul pärast päeva, mil hageja sellest teada sai.
31 Käesoleval juhul avaldas ECHA vaidlustatud otsuse ELTL artikli 263 kuuenda lõigu tähenduses 30. märtsil 2010. Tulevalt tal määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõike 10 alusel lasuvast kohustusest avaldas ECHA 30. märtsil 2010 oma veebilehel loetelu kandidaatainetest, mille hulka kuulus akrüülamiid.
32 Tuleb märkida, et ELTL artikli 263 kuuendas lõigus ei ole antud mingit teavet selles sättes ette nähtud avaldamise viisi kohta ning kõnealuses lõigus ei piirata avaldamist nimetatud sätte tähenduses teatavate avaldamise viisidega. Avaldamine nimetatud sätte tähenduses ei saa seega olla vaid avaldamine Euroopa Liidu Teatajas.
33 Vastupidi hagejate väidetule ei hakka hagi esitamise tähtaeg kulgema alates ajast, mil on möödunud 14 päeva vaidlustatud otsuse avaldamise kuupäevast. Kodukorra artikli 102 lõige 1, milles on selline norm ette nähtud, on oma sõnastuse kohaselt kohaldatav vaid Euroopa Liidu Teatajas avaldatud aktidele. Käesoleval juhul on määruses nr 1907/2006 üldiselt ECHA aktidega seoses ette nähtud vaid veebis avaldamine. Nii on sellega kehtestatud erinorm selle ameti aktide avaldamiseks. Täpsemalt on määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõike 10 alusel ette nähtud kandidaatainete loetelu avaldamine ECHA veebilehel ning selle määruse üheski muus normis ei ole sätestatud mingit muud avaldamise vormi.
34 Kodukorra artikli 102 lõiget 1 ei saa selle sõnastuse raamidest väljudes kohaldada muul viisil avaldatud aktidele, nagu käesoleval juhul ainult veebis avaldatud aktidele.
35 Esiteks on kodukorra artikli 102 lõikega 1 kehtestatud vaid erinorm Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks. Avaldamine ainult veebis erineb Euroopa Liidu Teatajas avaldamisest, kuna see leiab aset elektrooniliselt, mistõttu on veebis avaldatud aktid avalikkusele kogu liidus kättesaadavad samal ajal. Mis puudutab asjaolu, et Euroopa Liidu Teataja elektrooniline versioon on samuti veebis kättesaadav, siis tuleb märkida, et üksnes Euroopa Liidu Teataja trükitud versioon on autentne (Euroopa Kohtu 11. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑161/06: Skoma-Lux, EKL 2007, lk I‑10841, punkt 50).
36 Teiseks tuleb märkida, et menetlustähtaegu puudutavate liidu õigusnormide range kohaldamine vastab õiguskindluse nõudele ning vajadusele vältida õigusemõistmisel mis tahes diskrimineerimist või suvalist kohtlemist (vt Üldkohtu 2. oktoobri 2009. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑300/05 ja T‑316/05: Küpros vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 235 ja seal viidatud kohtupraktika).
37 Kolmandaks ei saa vastupidi hagejate väidetule käesolevale kohtuasjale üle kanda riigiabialaste otsuste avaldamist puudutavat kohtupraktikat. Tõsi on see, et riigiabialastes kohtuasjades teeb kodukorra artikli 102 lõike 1 kohaldamise võimalikuks asjaolu, et komisjon annab kolmandatele isikutele oma veebilehel täieliku juurdepääsu otsuse tekstile ning avaldab Euroopa Liidu Teatajas selle kokkuvõtte, mis võimaldab huvitatud isikutel kõnealuse otsuse tuvastada ja informeerib neid veebipõhise juurdepääsu võimalusest (Üldkohtu 19. septembri 2005. aasta määrus kohtuasjas T‑321/04: Air Bourbon vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑3469, punktid 34 ja 42, ning Üldkohtu 11. märtsi 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑354/05: TF1 vs. komisjon, EKL 2009, lk II‑471, punktid 35 ja 48). Samas on sellist liiki juhtudel Euroopa Liidu Teatajas avaldamine sõnaselgelt ette nähtud nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL] artikli [108] kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339)) artiklis 26. Käesoleval juhul ei ole üheski sättes nõutud, et vaidlustatud otsus tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas kokkuvõttena või terviktekstina. Vastupidi, määrusest nr 1907/2006 ilmneb, et kaasajastatud kandidaatainete loetelu avaldatakse ainult veebis.
38 Neljandaks ei kujuta vastupidi hagejate väidetule endast nende diskrimineerimist või suvalist kohtlemist asjaolu, et kodukorra artikli 102 lõiget 1 ei kohaldata aktide avaldamise suhtes, mis liidu õiguse kohaselt toimub üksnes veebis. Nimelt ei ole faktiline ja õiguslik olukord, milles asub isik pärast akti avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, võrreldav olukorraga, milles on see isik pärast akti avaldamist ainult veebis (vt eespool punkt 35). Lisaks tagab see, kui võtta vaidlustatud otsuse ECHA veebilehel avaldamise kuupäeva arvesse kui avaldamise kuupäeva ELTL artikli 263 kuuenda lõigu tähenduses, kõigi huvitatud isikute võrdse kohtlemise, tagades, et selle otsuse peale hagiavalduse esitamise tähtaeg arvutatakse kõigi puhul samal viisil (vt selle kohta eespool punktis 37 viidatud määrus kohtuasjas Air Bourbon vs. komisjon, punkt 44). Hagi esitamise tähtaja arvutamist puudutavad erinevused Euroopa Liidu Teatajas ning veebis avaldamise vahel on igal juhul samuti põhjendatud veebis avaldamise eripära tõttu (vt eespool punkt 35).
39 Seega, kuna vaidlustatud otsus avaldati 30. märtsil 2010, hakkas hagi esitamise tähtaeg kodukorra artikli 101 lõike 1 punkti a alusel kulgema alates 31. märtsist 2010. Kahe kuu pikkune tähtaeg lõppes 30. mail 2010, kuna tulenevalt kodukorra artikli 101 lõike 1 punktist b lõpeb kuudes väljendatud tähtaeg tähtaja viimase kuu päeval, mis kannab sama kuupäeva kui päev, mil toimus sündmus või tehti toiming, millest alates tähtaega arvutatakse (vt selle kohta Euroopa Kohtu 17. mai 2002. aasta määrus kohtuasjas C‑406/01: Saksamaa vs. parlament ja nõukogu, EKL 2002, lk I‑4561, punkt 17). Arvestades seoses suurte vahemaadega antavat kümnepäevast tähtaega, mis tuleb kodukorra artikli 102 lõike 2 alusel menetlustähtaegadele lisada, lõppes hagi esitamise tähtaeg 9. juunil 2010.
40 Seega on käesolev hagiavaldus, mis esitati 10. juunil 2010, esitatud hilinenult.
41 Niivõrd kui hagejad – viidates ECHA otsuste peale esitatud hagiavalduste uudsusele ning selliste veebis avaldatud otsuste peale esitatud hagi esitamise tähtaja arvutamist käsitleva kohtupraktika puudumisele – kavatsesid tugineda asjaolule, et viga, mille nad tegid käesoleval juhul kohaldatavate kodukorra sätete tõlgendamisel, kujutas endast vabandatavat eksimust, tuleb tõdeda, et toimikust ilmneb, et hagejate hinnangul kujutas vaidlustatud otsuse avaldamine ECHA veebilehel endast avaldamist ELTL artikli 263 kuuenda lõigu tähenduses. Hagejate viga põhineb seega kas kodukorra artikli 102 lõike 2 või artikli 101 lõike 1 valel tõlgendamisel seoses hagi esitamise tähtaja arvutamisega. Kuna nende sätete tõlgendamine ei tekita erilisi probleeme, ei saa nõustuda hagejate vabandatava eksimusega, millega oleks põhjendatud nende normide kohaldamisest kõrvalekaldumine (vt selle kohta eespool punktis 39 viidatud määrus kohtuasjas Saksamaa vs. parlament ja nõukogu, punkt 21).
42 Lisaks ei ole hagejad tõendanud ega isegi mitte viidanud ettenägematule asjaolule või vääramatule jõule, mis võimaldaks liidu kohtul Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 45 teise lõigu alusel kõrvale kalduda kõnealusest tähtajast.
43 Eespool esitatut arvestades tuleb hagiavaldus jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, ilma et oleks vaja kontrollida ECHA ja komisjoni muid väiteid asja läbivaatamist takistavate asjaolude kohta.
Kohtukulud
44 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama artikli lõike 4 alusel kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud.
45 Kuna kohtuotsus tehti hagejate kahjuks, tuleb vastavalt ECHA sellekohasele nõudele jätta hagejate kohtukulud nende endi kanda ning mõista komisjoni kohtukulud välja hagejatelt. Madalmaade Kuningriik ja komisjon kannavad oma kohtukulud ise.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (seitsmes koda laiendatud koosseisus)
määrab:
1. Jätta hagiavaldus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
2. Jätta Polyelectrolyte Producers Group GEIE (PPG) ja SNF SAS‑i kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kohtukulud.
3. Jätta Madalmaade Kuningriigi ja Euroopa Komisjoni kohtukulud nende endi kanda.
Luxembourg, 21. september 2011
Kohtusekretär | | Koja esimees |