Kohtuasi T‑487/11
(avaldamine väljavõtetena)
Banco Privado Português, SA
ja
Massa Insolvente do Banco Privado Português, SA
versus
Euroopa Komisjon
Riigiabi – Finantssektor – Pangalaenuga kaasnev riigigarantii – Abi mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks – ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b – Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks – Suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta – Kooskõla komisjoni teatistega, mis puudutavad finantssektorile antavat abi finantskriisi kontekstis – Õiguspärane ootus – Põhjendamiskohustus
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (neljas koda), 12. detsember 2014
1. Riigiabi – Mõiste – Õiguslik tähendus – Tõlgendamine objektiivsete asjaolude alusel – Kohtulik kontroll – Ulatus
(ELTL artikli 107 lõige 1)
2. Riigiabi – Mõiste – Riigi poolt eelise andmine riigi ressurssidest– Eelised, mis toovad kaasa riigieelarve vähenemise või sellise vähenemise ohu – Riigi antud garantii – Hõlmamine
(ELTL artikli 107 lõige 1)
3. Riigiabi – Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid
(ELTL artikli 107 lõige 1)
4. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks – Abi mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b)
5. Riigiabi – Komisjoni otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks ja antakse korraldus see tagasi nõuda – Liikmesriigi kohustuste kindlaksmääramine – Tagasinõudmise kohustus – Ulatus – Riigi antud garantii – Majandusliku eelise tagastamine
(ELTL artikli 108 lõike 2 esimene lõik; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 14 lõige 1)
6. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Tagasinõutava summa arvutamine – Üksikgarantii vormis antud abi – Abielemendi kindlaksmääramine olukorras, kui garantiid ei antud turuhinnaga – Kohustus arvutada abielement samal viisil nagu sooduslaenu toetusekvivalent
(ELTL artikli 108 lõike 2 esimene lõik; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 14 lõige 1; komisjoni teatis 2008/C 155/02)
7. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Abisaajal tekkida võiv õiguspärane ootus – Kaitse – Tingimused ja piirid
(ELTL artikli 108 lõike 2 esimene lõik)
8. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Võrdne kohtlemine – Objektiivselt põhjendatud erinev kohtlemine – Hindamiskriteeriumid
1. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 46)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 50–52)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 60–62)
4. ELTL artikli 107 lõike 3 punktis b esitatud erandit ja seega mõistet „tõsine häire mõne liikmesriigi majanduses” tuleb kitsendavalt tõlgendada. Komisjonil on selle sätte kohaldamisel ulatuslik kaalutlusõigus, mille kasutamine hõlmab majanduslikke ja sotsiaalseid hinnanguid, mille andmisel tuleb lähtuda ühenduse kontekstist. Liidu kohus ei saa sellise õiguse kasutamise seaduslikkuse kontrollimisel asendada pädeva ametiasutuse hinnangut selles küsimuses omaenda hinnanguga, vaid peab piirduma sellega, et kontrollib, kas pädeva ametiasutuse hinnangus esineb ilmne viga või kas tegemist ei ole võimu kuritarvitamisega.
Komisjonile ei saa ette heita ka seda, et ta tegi ilmse hindamisvea või eiras ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b järgse ulatusliku kaalutlusõiguse piire (mida on täpsustatud teatises „Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega”), või kaldus õigusvastaselt kõrvale eeskirjadest, mille ta endale oli selle kohta kehtestanud, kui ta on nõuetekohaselt järginud selle teatise eeskirju, et tunnistada kõnealune abi siseturuga kokkusobimatuks.
(vt punktid 83 ja 91)
5. ELTL artikli 108 lõike 2 esimest lõiku rakendava määruse nr 659/1999 artikli 14 lõikes 1 on märgitud, et kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada, välja arvatud siis, kui selline tagastamine on vastuolus liidu õiguse üldpõhimõtetega. Ebaseadusliku abi kaotamine selle tagasinõudmise teel on loogiline järeldus avastusele, et abi ei ole seaduslik. Seega liikmesriik, kes on ebaseadusliku abi tagasinõudmist kohustava otsuse adressaat, peab võtma kõik vajalikud meetmed, et kindlustada nimetatud otsuse täitmine. Sellega seoses peab asjaomane riik võlgnetavad summad tegelikult tagasi saama.
Selle tagasinõudmiskohustuse eesmärk on taastada olukord, mis esines turul enne abi andmist. Täpsemalt on siseturuga kokkusobimatu abi tagasinõudmise eesmärk kõrvaldada konkurentsimoonutus, mille on põhjustanud konkurentsieelis, mis on selle abi saajal turul võrreldes tema konkurentidega, ning taastada seega abi maksmisele eelnenud olukord.
Suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (mille üldpõhimõtted on finantsasutuste teatise punkti 10 alusel kohaldatavad) punkt 15 ja punkti 25 alapunktid a ja c ei võta seisukohta tagasinõudmise korralduse eseme, sisulise või ajalise ulatuse ega rakendamiskorra kohta.
Siiski, piirates võimaluse lubada päästmisabi, mis on antud „laenugarantiide või laenudena”, sellise abiga, mis on laadilt „ajutine ja tagastatav”, tuginevad päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktid 15 ja 25 üldisele eeldusele, et mis tahes eelis, mis on mis tahes vormis päästmisabina ajutiselt antud, tuleb tagastada, kui selle ajutise andmise lubamise tingimused ei ole täidetud või ei ole enam täidetud. See tõlgendus vastab päästmisabi tagastatavale laadile ja olemusele, milleks on lubada raskustes oleval ettevõtjal ületada lühike kriisiperiood, mille lõppedes ta kas suudab end ise jalule ajada (mis tähendab tema kohustust abi tagasi maksta) või esitab ümberkorraldus- või likvideerimiskava. Riigigarantii korral nõuab see põhimõte tingimata majandusliku eelise tagastamist, mille abisaaja sai selle garantii kestuse ajal, kuna selle pelk kehtetuks tunnistamine ex nunc mõjuga ei ole selleks piisav ja lisaks on see vastuolus tagastamise mõistega.
(vt punktid 97, 98, 101 ja 102)
6. Riigiabi valdkonnas tuleneb komisjoni teatise EÜ artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes punktist 4.2, et kui komisjon järeldab, et kõnealust garantiid ei antud turuhinnaga, peab ta arvutama abielemendi „samal viisil nagu sooduslaenu toetusekvivalen[di]”, ilma et ta saaks oma kaalutlusõigust ise piirates sellest kohustusest või arvutamise meetodist kõrvale kalduda.
(vt punkt 109)
7. Arvestades, et riigiabi tagasinõudmise valdkonnas on komisjoni poolt riigiabi suhtes läbiviidav kontroll kohustuslikku laadi, võivad abi saanud ettevõtjad abi seaduslikkuse suhtes õiguspärasele ootusele tugineda põhimõtteliselt vaid siis, kui abi andmisel on järgitud ELTL artiklis 108 ette nähtud menetlust, ja hoolas ettevõtja peab suutma üldjuhul kindlaks teha, kas seda menetlust järgiti. Eriti juhul, kui abi antakse komisjonile eelnevalt teatamata, mistõttu see on ELTL artikli 108 lõike 3 kohaselt ebaseaduslik, ei saa abisaajal sel momendil olla õiguspärast ootust, et abi andmine on nõuetekohane.
Sellega seoses ei saa pelk asjaolu, et maksejõuetu finantsasutuse tegevuse jätkamise tagamiseks võetud erakorralist päästmismeedet lubav otsus ei mainitud otsesõnu võimalust, et abi tunnistatakse hiljem kokkusobimatuks, mis võib kaasa tuua antud eelise ex tunc tagasinõudmise, piisav selliste õiguspäraste ootuste tekitamiseks, kuna komisjoni hilisem lähenemine järgis asjassepuutuvaid eeskirju päästmisabi ajutise ja tagastatava laadi kohta ja kuna ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses märgiti ühemõtteliselt, et kui maksejõuetu finantsasutus ei esita ümberkorralduskava, ei pruugi komisjon haldusmenetluse lõppedes tehtava otsusega kinnitada või kehtima jätta abi esialgset lubamist, mis oli tehtud maksejõuetu finantsasutuse tegevuse jätkamise tagamiseks võetud erakorralist päästmismeedet lubavas otsuses.
Lisaks ei saa nõustuda abisaaja argumendiga, mille kohaselt ümberkorralduskava esitamata jätmine on tervikuna liikmesriigi süü. Nimelt, isegi kui olukord oleks selline ja sõltumata sellest, miks sellist kava komisjonile ei esitatud, ei saa seda tegemata jätmist komisjonile süüks arvata ega sellest saa tuletada mis tahes õiguspärast ootust selles kontekstis; seda eriti siis, kui komisjon võttis kõik sobivad meetmed, et ärgitada liikmesriiki talle kiiremas korras esitama ümberkorralduskava.
Samuti on tulemusetu ja igal juhul õiguslikult põhjendamata argument, et tagasinõudmise korraldus on abisaaja suhtes „karistus” ja kahjustab tõsiselt tema investorite ja võlausaldajate huve. Nimelt ei kujuta õigusvastase abi tagasinõudmise korraldus endast kitsas tähenduses karistust, vaid selle eesmärk on üksnes abi andmisele eelnenud olukorra taastamine.
Lisaks ei saa abisaajal põhimõtteliselt tekkida õiguspärast ootust, et abi on seaduslik, kui see anti riigigarantii korduva pikendamise teel, mis käesoleval juhul rikkus kohustust komisjoni eelnevalt teavitada ning keeldu seda abi rakendada vastavalt ELTL artikli 108 lõikele 3, ning oli seetõttu õigusvastane.
Lõpuks, liikmesriikide kohustust nõuda tagasi õigusvastane ja siseturuga kokkusobimatu abi ei ole piiratud või kahtluse alla seatud asjaoluga, et abisaaja on maksejõuetu.
(vt punktid 125, 129, 130 ja 132–134)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 139)