Kohtuasi T‑245/11

ClientEarth

ja

The International Chemical Secretariat

versus

Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

Dokumentidega tutvumise õigus – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Euroopa Kemikaaliameti valduses olevad dokumendid – Kolmandalt isikult pärinevad dokumendid – Dokumentidega tutvumise taotlusele vastamiseks ette nähtud tähtaeg – Dokumentidega tutvumise keelamine – Kolmanda isiku ärihuvide kaitset puudutav erand – Otsustamisprotsessi kaitset puudutav erand – Ülekaalukas üldine huvi – Keskkonnateave – Heitmed keskkonda

Kokkuvõte – Üldkohtu (teine koda) 23. septembri 2015. aasta otsus

1.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Advokaadi omakäeline allkiri – Hagiavalduse esitamine kahe hageja nimel – Allkiri, millele eelneb märge üksnes ühe hageja kohta – Vastuvõetavus – Tingimused

(Üldkohtu kodukord (1991), artikli 43 lõike 1 esimene lõik ja artikli 44 lõige 1)

2.      Tühistamishagi – Vastuvõetavuse tingimused – Füüsilised või juriidilised isikud – Mitme hageja poolt sama otsuse peale esitatud hagi – Neist ühe õigus esitada hagi – Hagi kui terviku vastuvõetavus

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

3.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid –Akti tagajärgede hindamine selle sisu põhjal

(ELTL artikkel 263)

4.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumine, kuna see dokument ei ole olemas või kuna seda ei ole asjaomase institutsiooni valduses – Asjaolu, mis ei too endaga kaasa määruse kohaldamatust

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4 ning artikli 8 lõiked 1 ja 3)

5.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Kordustaotluses palutud dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumine – Hõlmamine – Tingimused

(ELTL artikkel 263; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 8 lõige 1)

6.      Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Mõiste – Hagi, mis võib hagejale kasu tuua – Huvi peab säilima kuni kohtuotsuse tegemiseni

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

7.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Põhjendatud huvi – Hagi, mis on esitatud liidu ameti otsuse peale, millega keeldutakse võimaldamast teatava dokumendiga tutvuda – Taotletud teabe menetluse käigus avaldamine ameti veebisaidil – Põhjendatud huvi kadumine

(ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 8 lõige 1)

8.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Teabega tutvumise taotlusele vastamiseks ette nähtud tähtaeg – Ületamine –Vaikimisi tehtud tagasilükkamise otsus – Asjaomasel institutsioonil säiliv pädevus vastata teabega tutvumise taotlusele pärast tähtaja möödumist – Tähtaja pikendamise otsus – Tähtaja ületamise tagajärjed

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 8 lõiked 1 ja 2)

9.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Tõlgendamine ja kohaldamine täht-tähelt

(ELTL artikli 15 lõige 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, põhjendused 4 ja 11 ning artiklid 1 ja 4)

10.    Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – Kemikaalimäärus – Teatava registreeritud aineid puudutava teabe internetis avalikkusele kättesaadavaks tegemine – Registreerijate nimed ja kontaktandmed – Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) võimalus teavet mitte avaldada, kui puudutatud isikud ei ole konfidentsiaalsuse taotlust esitanud – Puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane, ja määrus nr 1907/2006, artikli 10 punkti a alapunkt xi, artikli 118 lõike 2 punkt d ja artikli 119 lõike 2 punkt d)

11.    Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Otsustamisprotsessi kaitse – Tingimused – Selle protsessi konkreetne, reaalne ja oluline kahjustamine – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 3 esimene lõik ja määrus nr 1907/2006, artikli 119 lõige 2)

12.    Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Otsustamisprotsessi kaitse – Ulatus – Dokumentidega tutvumise taotlusega nõutava töökoormuse maht – Väljajätmine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 3)

13.    Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Dokumentidega tutvumise keelamine – Institutsiooni kohustus hinnata dokumente konkreetselt ja individuaalselt – Võimalus tugineda teatud liiki dokumentide kohta kehtivatele üldistele eeldustele – Piirid

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 2)

14.    Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – Kemikaalimäärus – Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) valduses olevate dokumentidega tutvumine – Eeldus, et toodetud või turuleviidud aine täpset kogust puudutav teave ei kuulu avalikustamisele – Kemikaaliameti kohustus tõendada, et avalikustamisega võidakse puudutatud isikute ärihuve kahjustada – Puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4 ja määrus nr 1907/2006, artikli 118 lõike 2 punkt c)

15.    Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Keskkonnainfo saamise taotlus – Määruse nr 1367/2006 kui määruse nr 1049/2001 erinormi kohaldamine – Mõju – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ulatus – Ärihuvide kaitse – Väljajätmine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 1, lõike 2 esimene kuni kolmas taane, lõiked 3 ja 5 ning määrus nr 1367/2006, artikli 6 lõige 1)

16.    Euroopa Liidu institutsioonid – Dokumentidele üldsuse juurdepääsu õigus – Keskkonnainfo saamise taotlus – Määrus nr 1367/2006 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Üldisi huve teeniv dokumentide avalikustamine – Mõiste

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 2 ja määrus nr 1367/2006, artikli 6 lõige 1)

17.    Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Keskkonnainfo saamise taotlus – Määrus nr 1367/2006 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Üldisi huve teeniv dokumentide avalikustamine – Läbipaistvuse põhimõttele tuginemine – Vajadus tugineda käesoleva asja eriomastele asjaoludele

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 2 ja määrus nr 1367/2006, artikli 6 lõige 1)

18.    Euroopa Liidu institutsioonid – Dokumentidele üldsuse juurdepääsu õigus – Keskkonnainfo saamise taotlus – Määrus nr 1367/2006 – Teave, mis puudutab heidete keskkonda viimist – Mõiste – Teave, mis puudutab kemikaalide tootmise või turuleviimise kogust – Väljajätmine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1367/2006, artikli 2 lõike 1 punktid d alapunkt ii ja määrus nr 1907/2006, artikli 3 lõige 15)

19.    Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kolmandatelt isikutelt pärinevad dokumendid – Kohustus asjaomaste kolmandate isikutega eelnevalt konsulteerida – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõiked 1, 2 ja 4)

20.    Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Teatava isiku ärihuvide kaitsmine – Institutsiooni kohustus hinnata dokumente konkreetselt ja individuaalselt – Ulatus – Kohustusest vabastamine – Määruses nr 1907/2006 sätestatud teave, mis puudutab kemikaali tootmise või turuleviimise kogust – Tingimused

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane ja lõige 6 ning määrus nr 1907/2006, artikli 118 lõike 2 punkt c)

21.    Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Tingimused – Esitatud väite täiendamine – Vastuvõetavus – Analoogne lahendus ka väite toetuseks esitatud etteheidete kohta – Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 6 rikkumisele osutava väite toetuseks esitatud proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisel rajanev etteheide – Vastuvõetavus

(Üldkohtu kodukord (1991), artikli 44 lõike 1 punkt c ja artikli 48 lõige 2; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 6)

22.    Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – Kemikaalimäärus – Teatava registreeritud aineid puudutava teabe internetis avalikkusele kättesaadavaks tegemine – Aine koguste vahemik – Kolmanda isiku võimalus kohustada Euroopa Kemikaaliametit (ECHA) avalikustama veel kindlaks määramata koguste vahemiku, esitades määruse nr 1049/2001 alusel dokumentidega tutvumise taotluse – Puudumine

(Århusi konventsioon, artikli 4 lõike 3 punkt a; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 2 lõige 1, artikli 4 lõige 4, määrus nr 1367/2006, artikli 3 esimene lõik 1 ja määrus nr 1907/2006, artikli 118 lõige 1 ning artikli 119 lõike 2 punkt b)

23.    Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Abstraktne äramärkimine – Vastuvõetamatus

(Üldkohtu kodukord (1991), artikli 44 lõike 1 punkt c)

1.      Üldkohtu kodukorra artikli 43 lõike 1 esimese lõigu kohaselt peab iga menetlusdokumendi originaalile olema alla kirjutanud poole esindaja või advokaat. Kahe hageja nimel ühe ja sama advokaadi poolt koostatud ja esitatud hagi puhul ei lükka järeldust, et see hagiavaldus vastab nimetatud kodukorra artikli 44 lõike 1 sätetele, ümber asjaolu, et hagiavalduse viimasel leheküljel on kirjas märked „esitanud vastavalt” ja „nimel” viitega ainult ühele asjaomasele hagejale. Esiteks ei nähtu ühestki liidu õiguse normist, et sellised märked on kohustuslikud ning advokaat peab hagiavalduse viimasel leheküljel allkirja panemise järel täpsustama, kes on hagejad. Teiseks ei saa, arvestades asjaolu, et mõlemad hagejad on andnud esindusõiguse nõuetekohaselt advokaadile, kes on hagiavalduse allkirjastanud, mõistlikult väita, et kuna enne ja pärast advokaadi allkirja on nimetatud üksnes üht hagejat, piirdub advokaadi esindusõigus liidu kohtus üksnes nimetatud hageja esindamisega.

(vt punktid 84 ja 88–92)

2.      Ühe ja sama hagi puhul ei tule juhul, kui hagejatest ühel on õigus hagi esitada, teiste hagejate hagi esitamise õigust analüüsida, välja arvatud siis, kui see on põhjendatud menetlusökonoomia kaalutlustel.

(vt punkt 97)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 101–104)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 105 ja 106)

5.      Nagu on määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 8 lõikes 1 ette nähtud, võib põhimõtteliselt kordustaotluse tagasi lükkamise suhtes tühistamishagi esitada. Tõepoolest, iga vastus üldisele teabetaotlusele ei kujuta tingimata endast otsust, mis annab tühistamishagi esitamise võimaluse, kuid see ei kehti juhul, kui taotletud on selgesti määratletud teavet, millele vastates liidu amet ei piirdu pelgalt üldise teabe edastamisega, vaid ta tegi otsuse lükata teabetaotlus tagasi. Sõltumata küsimusest, kas see amet oli või ei olnud eelkõige määruse nr 1049/2001 alusel kohustatud võimaldama asjaomase teabega tutvumist, on siiski selge, et tegemist on keelduva otsusega, mille eesmärk on õiguslike tagajärgede tekitamine ja seega saab selle suhtes esitada hagi.

(vt punktid 107, 109 ja 110)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 114 ja 115)

7.      Mis puutub hagisse, mis on suunatud liidu ameti keeldumise vastu avalikustada teave, millega tutvumist on määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele alusel taotletud, kui pärast hagi esitamist on taotletud teave ameti veebisaidil avalikustatud, siis on vaidluse ese kadunud ning hagejad kaotanud põhjendatud huvi, mistõttu otsuse tegemise vajadus on langenud ära. Seda arvestades võib lugeda, et nimetatud teabe osas on hageja nõue täidetud. Vaidlustatud otsuse tühistamine niivõrd, kuivõrd sellega keelduti asjaomase teabega tutvumise võimaldamist, ei too hagejale seetõttu mingitki kasu.

(vt punktid 119 ja 120)

8.      Institutsioon ei mineta määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artiklis 8 ette nähtud tähtaja ületamise tagajärjena sõnaselge otsuse vastuvõtmise pädevust. Selles osas on seadusandja näinud määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud tähtaegade ületamise suhtes ette tagajärjed, sätestades nimetatud määruse artikli 8 lõikes 3, et tähtaegade eiramine annab õiguse algatada institutsiooni vastu kohtumenetluse. Siiski ei saa vastamistähtaja ületamine muuta kordustaotluse kohta tehtud otsust õigusvastaseks, mis õigustaks selle tühistamist. Sama kehtib olukorras, kus vaidlustatud on tähtaja pikendamise otsuse õiguspärasust või kehtivust. Nimelt annab isegi pikendamise otsuse kehtetus äärmisel juhul alust järeldada, et kordustaotlusele vastamise tähtaega ei ole pikendatud ning seega on vaidlustatud otsus tehtud pärast tähtaja möödumist, mis aga ei mõjuta selle õiguspärasust.

(vt punktid 130–132 ja 136)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 145, 146 ja 202)

10.    Mis puutub taotlusesse tutvuda Euroopa Kemikaaliametis (ECHA) registreeritud kemikaalide tootjate ja importijate nimede ja kontaktandmetega, siis ei saa nimetatud amet tugineda taotletud teabega tutvumise võimaldamisest keeldumisel määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 2 esimesele taandele koostoimes määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist ja autoriseerimist artikli 118 lõike 2 punktiga d, kuna need nimed ja kontaktandmed kuuluvad teabe hulka, mis kuuluvad määruse nr 1907/2006 artikli 119 lõike 2 punkti d kohaldamisalasse. Nimetatud artikli 119 lõike 2 kohaselt aga tuleb teha avalikkusele kättesaadavaks kogu ohutuskaardil sisalduv teave, kui ei ole esitatud määruse nr 1907/2006 artikli 10 punkti a alapunkti xi alusel konfidentsiaalsuse taotlust.

Kui ka eeldada esiteks, et määruse nr 1907/2006 artiklis 119 ette nähtud internetis avalikustamise kord on ammendav, ei ole määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimene taane koostoimes määruse nr 1907/2006 artikli 118 lõike 2 punktiga d kohaldatav teabele, mis on hõlmatud selle määruse artikliga 119, ning seetõttu ei õigusta see registreerijate nimesid ja andmeid puudutava teabega tutvumise võimaldamisest keeldumist. Kui eeldada teiseks, et määruse nr 1907/2006 artiklis 119 ette nähtud kord ei välista tegelikult täielikult määruse nr 1907/2006 artiklis 118 ja määrusega nr 1049/2001 ette nähtud dokumentidega tutvumise korda, näeb määruse nr 1907/2006 artikli 119 lõike 2 punkt d siiski ette, et registreerijate nimesid ja andmeid puudutav teave peab olema internetis avalikustatud, välja arvatud siis, kui Euroopa Kemikaaliamet rahuldab konfidentsiaalsuse taotluse. Seetõttu ei saa kemikaaliamet nimetatud taotluse puudumise korral põhjendada taotletud teabe mis tahes määral avalikustamisest keeldumist määruse nr 1907/2006 artikli 118 lõike 2 punktis d sätestatud õigusliku eeldusega, leides, et avalikustamine kahjustab puudutatud isiku ärihuve. Määruse nr 1907/2006 artiklis 118 esitatud õiguslik eeldus ei saa õigustada asjaolu, et teave ei ole põhimõtteliselt avalikustatud, kui erinorm, nimelt määruse nr 1907/2006 artikli 119 lõike 2 punkt d nõuab, et see teave oleks põhimõtteliselt avalikustatud.

(vt punktid 151–153)

11.    Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõikes 3 ette nähtud dokumentidega tutvumise õigusest tehtavale erandile tuginemiseks peab olema tõendatud, et taotletud dokumentidega tutvumine võib erandiga kaitstavat huvi konkreetselt kahjustada ning see kahjustamise oht on mõistlikult ettenähtav ning ei ole ainult oletuslik. Peale selle peab nimetatud määruse artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud erandile tuginemiseks olema otsustamisprotsessi kahjustamine tõsine. See on nii muu hulgas siis, kui dokumentide avalikustamisel on otsustamisprotsessile oluline mõju. Kahjustamise tõsisuse hindamine aga sõltub käesoleva asja kõikidest asjaoludest, eelkõige institutsiooni poolt asjaomaste dokumentide avalikustamise osas välja toodud negatiivsest mõjust otsustamisprotsessile.

Mis puutub taotlusesse tutvuda Euroopa Kemikaaliametis (ECHA) registreeritud kemikaalide tootjate ja importijate nimede ja kontaktandmetega, siis ei kujuta registreerijate nimed endast teavet kemikaaliameti selle otsustamisprotsessi enda kohta, vaid tegemist on pigem teabega, mida selle protsessi tulemusel tehtav otsus puudutab. Taotletava teabega tutvumine ei takista kemikaaliametit otsuse tegemisel selle kohta, milliseid meetmeid tuleb rakendada teabe internetis avalikustamise kohustuse täitmiseks, mis tuleneb määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist ja autoriseerimist artikli 119 lõikest 2. Samuti ei puuduta väidetav sellest määruses nr 1907/2006 ette nähtud menetluskorrast mööda hiilimine otsustamisprotsessi, vaid pigem taotletud teabe võimaliku avalikustamise tagajärgi. Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus ette nähtud keeldumispõhjus aga puudutab üksnes osutamisprotsessi.

(vt punktid 156, 157, 160 ja 162)

12.    Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõikes 3 ette nähtud dokumentidega tutvumise õigusest tehtav erand kaitseb üksnes otsustamisprotsessi ning selle eesmärk ei ole vältida asjaomaste institutsioonide suurt töökoormust.

(vt punkt 161)

13.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 168–172 ja 231)

14.    Määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist ja autoriseerimist artikli 118 lõike 2 punkt c sisaldab üldist eeldust, mille kohaselt teave täpse koguse kohta tavaliselt kahjustab asjaomase isiku ärihuve. Kui määruse nr 1907/2006 artikli 118 lõike 2 punktis c nimetatud eeldus on kohaldatav, võib vastav ametiasutus leida, et avalikustamine kahjustab asjaomase isiku ärihuve, ilma et tal oleks kohustust iga taotletud dokumendi sisu konkreetselt hinnata. Nimetatud õigusliku eelduse tõttu ning konkreetsete asjaolude puudumisel, mis seda kummutaks, ei ole Euroopa Kemikaaliamet kohustatud tõendama, kuidas kahjustaks täpse koguse avalikustamine asjaomaste isikute ärihuve.

Seda järeldust ei lükka ümber asjaolu, et dokumentidega tutvumise taotluse läbivaatamine peab põhimõtteliselt olema konkreetne ja individuaalne. Selle põhimõtte suhtes kehtib erandeid, muu hulgas õigusliku eelduse olemasolul, et asjaomase dokumendi avalikustamine kahjustab määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artiklis 4 ette nähtud erandiga kaitstud huvi. Nii on see seda enam, kui vastav eeldus on sõnaselgelt ette nähtud õigusnormis, nimelt määruse nr 1907/2006 artikli 118 lõike 2 punktis c.

(vt punktid 174, 176 ja 177)

15.    Määruse nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) artikli 6 lõike 1 esimene lause kehtestab normi, mis puudutab määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes toodud erandeid. Sellesama lõike 1 teine lause ei nimeta lihtsalt muid erandeid, vaid määruse nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud muid erandeid. Selles sättes peetakse seega silmas kõnealuse artikli 4 lõikes 1, lõike 2 teises taandes ning lõigetes 3 ja 5 toodud erandeid. Kuna ärihuvide kaitset reguleerib määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimene taane, millele viidatakse määruse nr 1367/2006 artikli 6 lõike 1 esimeses lauses, siis ei ole see artikli 6 lõike 1 teises lauses esitatud muude erandite määratlusega hõlmatud.

(vt punkt 187)

16.    Määruse nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) artikli 6 lõike 1 teine lause viitab üksnes avalikustamise üldisele huvile, mitte aga ülekaalukale üldisele huvile määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 2 lõpuosa tähenduses. Seega ei tulene määruse nr 1367/2006 artikli 6 lõike 1 teisest lausest, et keskkonnateabe avalikustamine teenib alati ülekaalukat üldist huvi.

(vt punkt 189)

17.    Kuigi peab paika, et ülekaalukas üldine huvi, mida dokumendi avalikustamine võib teenida, ei pea tingimata erinema põhimõtetest, mis on määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele lähtekohaks, nähtub kohtupraktikast, et ainuüksi üldist laadi kaalutlustest lähtudes ei saa kindlaks teha, et läbipaistvuse põhimõttel on eriline tähtsus, mis võib kaaluda üles kõnealuste dokumentide avalikustamisest keeldumist õigustavad põhjused, ning taotlejal lasub kohustus esitada konkreetsed asjaolud selle kohta, millel rajaneb ülekaalukas üldine huvi, mida asjaomaste dokumentide avalikustamine teenib.

Nii ei saa teatavate toodetud või turule viidud ohtlike ainete täpset kogust puudutava keskkonnainfo taotleja tugineda üldisel viisil üksnes määruse nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) lähtekohaks olevatele põhimõtetele koostoimes määrusega nr 1049/2001, tuginemata ühelegi argumendile, mis võiks ainete täpset kogust puudutavas osas osutada asjaolule, et üldsuse osalemist keskkonnaasjade otsustamises parandaval läbipaistvuse põhimõttel on konkreetsel juhul eriline tähtsus.

(vt punktid 193, 194 ja 196)

18.    Kuigi määruses nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) ei ole väljendit heitmed keskkonda sõnaselgelt määratletud, on nimetatud määruse artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkti ii sõnastust arvestades alust järeldada, et heitmeteks saavad olla üksnes sellised jäätmete keskkonda sattumise juhud, mis mõjutavad või võivad mõjutada keskkonnaelemente. Ainuüksi aine tootmist või turuleviimist ei saa lugeda aine juhtimiseks keskkonda, mistõttu teave toodetud või turuleviidud koguse kohta ei saa igal juhul olla teave, mis on seotud heitmetega keskkonda.

Seda järeldust ei sea kahtluse alla argumendid, mille kohaselt turule viidud aine paratamatult mõjutab keskkonda ja inimesi, mistõttu juba turuleviimine on juhtimine keskkonda. Kõigepealt tuleb märkida, et inimeste tervise ja ohutuse mõjutamisest ei piisa, et tuvastada heitmete sattumist keskkonda, vaid see eeldab heitmete juhtimist keskkonda, mis mõjutab või võib mõjutada keskkonnaelemente. Kuigi aine abstraktne keskkonda sattumise risk tekib selle tootmisel ning tõepoolest ei saa välistada, et see risk aine turuleviimisega suureneb, ei õigusta juba risk, et aine võib keskkonda sattuda, toodetud või turuleviidud aine koguse määratlemist teabena heitmete kohta keskkonda.

On aineid, nimelt määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist artikli 3 lõike 15 tähenduses vaheained, mida juhul, kui neid kasutatakse viisil, mis vastab nende eesmärgile, ei juhita keskkonda. Kui ka kõiki aineid, välja arvatud vaheaineid, on nende eksistentsi jooksul võimalik juhtida keskkonda, ei tähenda see veel, et nende ainete toodetud või turuleviidud kogus on teave, mis on seotud heitmete juhtimisega keskkonda, mis mõjutab või võib mõjutada keskkonnaelemente.

(vt punktid 205, 206 ja 208–213)

19.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 222 ja 223)

20.    Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 6 sõnastusest nähtub, et kui dokumentidega tutvumise õigusest tehtud üks või mitu erandit hõlmab ainult osa taotletud dokumendist, avalikustatakse dokumendi ülejäänud osad. Samas nõuab proportsionaalsuse põhimõte, et erandid ei läheks kaugemale sellest, mis on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik. Nimetatud määruse artikli 4 lõige 6 eeldab iga dokumendi sisu konkreetset ja individuaalset hindamist. Ainult iga dokumendi hindamise tulemusena on institutsioonil võimalik hinnata taotlejale osalise tutvumise õiguse andmise võimalust. Ebapiisav on dokumentide selline hindamine, mis on läbi viidud pigem dokumendiliikide kui nendes dokumentides sisalduva konkreetse teabe põhjal, kuna hindamine, mida institutsioon on kohustatud läbi viima, peab võimaldama tal konkreetselt hinnata, kas osutatud erand on tõepoolest kohaldatav kogu nendes dokumentides sisalduvale teabele.

Mis puutub taotlusesse tutvuda teatavate toodetud või turuleviidud kemikaalide täpset kogust puudutava teabega, siis ei ole Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) kohustatud kontrollima igat üksikjuhtumit, kuna määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist artikli 118 lõike 2 punktis c ette nähtud õiguslik eeldus, mille kohaselt kahjustab täpse koguse avalikustamine asjaomaste isikute ärihuvide kaitset, hõlmab kõiki asjaomaseid aineid. Lisaks ei ole hageja esitanud kõigi nende ainete kohta tervikuna ega konkreetsete ainete kohta asjaolusid, mis võiks seda õiguslikku eeldust ümber lükata ning hageja ei ole ka tõendanud ülekaaluka üldise huvi olemasolu, mis õigustaks vähemalt ainete teatava osaga seoses taotletud teabe avalikustamist. Seetõttu võis kemikaaliamet leida, et teave kõigi käesolevas asjas käsitletavate ainete täpse koguse kohta kuulub määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ette nähtud erandi alla. Pealegi ei ületa nimetatud artikli 118 lõike 2 punkt c piire, mis on taotletava eesmärgi, nimelt ärihuvide kaitse saavutamiseks sobilikud ja vajalikud.

(vt punktid 229, 230, 232 ja 239)

21.    Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktist c koosmõjus artikli 48 lõikega 2 nähtuvalt peab hagiavalduses olema märgitud hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest ning menetluse käigus ei või esitada uusi väiteid, kui need ei tugine faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus. Siiski tuleb tunnistada vastuvõetavaks väide, millega täiendatakse otseselt või kaudselt varem menetluse aluseks olevas hagiavalduses esitatud väidet ja millel on varem esitatud väitega otsene seos. Analoogne lahendus kehtib ka väite toetuseks esitatud etteheite kohta.

Seega on dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumise suhtes esitatud kaebuse raames vastuvõetav määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 6 rikkumisele osutava väite toetuseks esitatud proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisel rajanev etteheide. Selle sätte eesmärk on nimetatud põhimõtte järgimisele kaasa aidata, lubades osalist avalikustamist, kui tutvumise õigusest tehtud erand puudutab taotletud dokumendi vaid ühte osa, et ei ületataks piire, mis on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik. Selles kontekstis ei ole hagejate viide proportsionaalsuse põhimõttele uus väide, vaid tegemist on etteheitega, mis täpsustab määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 6 rikkumisele osutavat väidet.

(vt punktid 235–237)

22.    Mis puutub Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kohustusse avalikustada määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist lõike 2 punkti b kohaselt teatava registreeritud aine koguste vahemikku, siis ei seo see määrus seda kohustust dokumentidega tutvumise õigusega, mis on ette nähtud artikli 118 lõikes 1 koostoimes määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 2 lõikega 1. Seega ei ole internetis avalikkusele kättesaadavaks tegemise kohustuse järgimist võimalik nõuda dokumentidega tutvumise taotlusega. Seda arvestades ei saa dokumentidega tutvumise taotlusega kohustada Euroopa Kemikaaliametit looma teatavaid andmeid, mida ei ole olemas, isegi kui määruse nr 1907/2006 artiklis 119 on nende avalikkusele kättesaadavaks tegemine ette nähtud. Seetõttu on Euroopa Kemikaaliametil õigus lükata teatavate ainete koguste vahemikku puudutava teabe taotlus tagasi põhjusel, et taotletud teavet tema valduses ei ole. Kuna kemikaaliamet ei ole kohustatud kolmandate isikutega tema valduses mitteoleva teabe osas konsulteerima, ei saa Euroopa Kemikaaliametile ette heita, et ta on rikkunud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 4.

Peale selle tuleb märkida, et Århusi konventsiooni artikli 4 lõike 3 punkt a näeb sõnaselgelt ette, et keskkonnateabe taotluse võib tagasi lükata, kui taotluse saanud avaliku võimu organil ei ole soovitud keskkonnateavet. Määruse nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) artikli 3 esimeses lõigus on sätestatud, et määrust nr 1049/2001 kohaldatakse kõikide taotluste suhtes, mis on esitatud ühenduse institutsioonide ja organite valduses oleva keskkonnainfo kättesaamiseks, mis annab alust järeldada, et see viide puudutab üksnes olemasolevaid ja asjaomase institutsiooni valduses olevaid dokumente. Seetõttu, isegi kui eeldada, et koguste vahemik on keskkonnateave, ei lükka see asjaolu ümber teabetaotluse tagasilükkamise õiguspärasust.

(vt punktid 252, 253 ja 259)

23.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 256)