ELT teatis

 

Viz Stal'i ja Duferco Commerciale SpA 11. augusti 2004. aasta hagi Euroopa Liidu Nõukogu vastu

(Kohtuasi T-335/04)

(Kohtumenetluse keel: inglise)

Viz Stal, asukoht Ekaterinburg (Venemaa), ja Duferco Commerciale SpA, asukoht Genova (Itaalia), esitasid 11. augustil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Liidu Nõukogu vastu. Hagejate esindajad on advokaadid R. Luff ja J.-F. Bellis.

Hagejad paluvad esimese astme kohtul:

tühistada nõukogu 17. mai 2004. aasta määrus (EÜ) nr 990/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 151/2003, millega kehtestatakse Venemaalt pärineva teatava suundorienteeritud struktuuriga lehtterase impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, osas, millega lõplik dumpinguvastane tollimaks kehtestatakse nende kõnealuste toodete impordile, mida toodab Viz Stal ning impordib Euroopa Ühendusse Duferco;

määrata, et Viz Stal'i suhtes kohaldatava tollimaksu määra muutmine vaidlustatud määruses jääks ajutiselt kehtima, kuni pädevad asutused on võtnud käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse täitmiseks vajalikke meetmeid;

jätta kohtukulud nõukogu kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Vaidlustatud määrus¹ võeti vastu hageja Viz Stal'i taotluse ning ühe teise Venemaal nimetatud toodet tootva ettevõtja poolt esitatud taotluse alusel algatatud vahepealse läbivaatamise tulemusena. Taotlusi põhjendati sellega, et tootjad vastavad neile turumajanduse seisundi andmiseks vajalikele tingimustele ning et nende dumpingumarginaal on vähenenud.

Vahepealse läbivaatamise käigus, mis piirdus dumpingumarginaali kindlaksmääramisega, arvutati hageja jaoks välja normaalväärtus ja ekspordihind ning selle tulemusena määrati hageja Viz Stal'i jaoks kindlaks dumpinguvastane marginaal. Hagejad leiavad, et normaalväärus ja ekspordihind määrati kindlaks ebaseaduslikult.

Oma hagi toetuseks väidavad hagejad, et komisjon on Viz Stal'i poolt tarnijale makstava hinna tagasilükkamisega rikkunud algmääruse² artikli 2 lõiget 3 ja artikli 2 lõiget 5. Hagejad on seisukohal, et komisjon on teinud eksliku järelduse, et Viz Stal ja tema tarnija Magnitogorsk olid seotud isikud ning küsitud hind ei olnud usaldusväärne. Sellega seoses väidavad hagejad, et rikutud on ka neile algmääruse artikli 18 lõikega 4 ja Maailma kaubandusorganisatsiooni dumpinguvastase kokkuleppe artikli 6 lõikega 2 tagatud kaitseõigusi.

Lisaks väidavad hagejad, et komisjon on rikkunud algmääruse artikli 2 lõiget 5 ja artikli 2 lõiget 6, kui suurendas Viz Stal'i rahastamiskulusid, mis kajastuvad raamatupidamisaruannetes, kohaldades Vetrade'i kui Viz Stal'i valdusettevõtja antud intressivabadele laenude puhul intressimäära. Hagejad leiavad, et Viz Stal ei ole nende laenudega seoses tegelikke kulusid kandnud, ning neid laene ei saa samastada sõltumatute kolmandate isikute poolt antavate laenudega. Hagejad väidavad, et komisjon on intressimäära kohaldanud omavoliliselt.

Hagejad väidavad ka, et komisjon eksis, kui arvas eksporihinnast krediidikulud maha kahel korral. Hagejad leiavad, et esiteks tegi komisjon mahaarvamise algmääruse artikli 2 lõike 9 alusel, käsitledes krediidikulusid müügi-, üld- ja halduskuludena. Teiseks kohandas komisjon algmääruse artikli 2 lõike 10 alusel ekspordihinda seoses krediidikuludega, mis olid seotud Duferco poolt esimesele sõltumatule ostjale tagatud maksetingimustega.

____________

¹ - Nõukogu 17. mai 2004. aasta määrus (EÜ) nr 990/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 151/2003, millega kehtestatakse Venemaalt pärineva teatava suundorienteeritud struktuuriga lehtterase impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 182, lk 5).

² - Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT 1996 L 56, lk 1).