5. septembril 2011 esitatud hagi - Éditions Jacob versus komisjon

(Kohtuasi T-471/11)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Éditions Odile Jacob SAS (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid O. Fréget, M. Struys ja L. Eskenazi)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 13. mail 2001. aasta otsus nr SG-Greffe(2011) D/C(2011)3503, mis tehti asjas COMP/M.2978 Lagardère/Natexis/VUP pärast Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsust kohtuasjas T-452/04: Éditions Odile Jacob vs. komisjon ning millega komisjon andis Wendelile uuesti nõusoleku omandada varad, mis võõrandati kooskõlas kohustustega, mis olid lisatud komisjoni 7. jaanuari 2004. aasta otsusele koondumise Lagardère/Natexis/VUP lubamise kohta;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja 6 väidet.

1.    Esimene väide puudutab komisjoni ilmset võimatust teha kinnitav otsus, mis ex post ning lisaks tagasiulatuvalt annaks Wendelile loa 2004. aastal omandada Editise varad. Hageja väidab järgmist:

kuna komisjon ei ole teinud kõiki järeldusi sellest, et Üldkohus tuvastas, et kõnealuse võõrandamise üle järelevalvet teostava isiku sõltumatuse puudumine on õigusvastane, on komisjon rikkunud ELTL artiklit 266;

määrates vaidlustatud otsuse jõustumise kuupäeva 30. juulile 2004, on komisjon rikkunud tagasiulatuva jõu keelu põhimõtet, arvestamata Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt on tagasiulatuv jõud lubatud erandkorras üksnes siis, kui täidetud on kaks tingimust, nimelt kui seda nõuab vaieldamatu üldine huvi ning kohaselt on järgitud huvitatud isiku õiguspärast ootust. Need kaks tingimust ei ole käesoleval juhul täidetud.

2.    Teine väide puudutab vaidlustatud otsuse õigusliku aluse puudumist, kuna komisjoni 7. jaanuari 2004. aasta otsus koondumise heakskiitmise kohta ei kuulu kohaldamisele, sest Üldkohus tuvastas, et Lagardère jättis teatud kohustused täitmata.

3.    Kolmas ja neljas väide puudutavad õigusnormi rikkumisi ja ilmseid hindamisvigu, mille komisjon tegi Wendeli kandidatuuri hindamise käigus nii 2004. aastal kui ka uues loa andmise otsuses, samuti vigu, mis puudutavad esiteks vaidlustatud otsuse tegemisel pärast 30. juulit 2004 olevate andmete arvesse võtmist ning teiseks nende hilisemate andmete valikulist ja osalist arvesse võtmist.

4.    Viies väide puudutab võimu kuritarvitamist eeskätt seeläbi, et tehes ex post otsuse õigusvastase võõrandamise tagasiulatuva heakskiitmise kohta ning kinnitades uue järelevalveisiku, kelle ainus ülesanne on koostada uus aruanne, mis kinnitas Wendeli kui võõrandatud varade omandaja omadusi, moonutas komisjon ELTL artikli 266 ning määruse nr 4064/89¹ eesmärki, milles oli muu hulgas ette nähtud võimalus tühistada loa andmise otsus ning karistada rikkumise toime pannud pooli.

5.    Kuues väide puudutab põhjendamisviga, kuna vaidlustatud otsus on ebapiisavalt ja vastuoluliselt põhjendatud.

____________

¹ - Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜT L 395, lk 1; täistekst peale parandusi EÜT 1990, L 257, lk 13; ELT eriväljaanne 08/01, lk 31).