Kohtuasi T‑470/11

Total SA

ja

Elf Aquitaine SA

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Metakrülaatide turg – Trahvid – Emaettevõtjate ja nende tütarettevõtja solidaarvastutus rikkumise eest, mille pani toime kõnealune tütarettevõtja – Trahvi viivitamatu ja terves ulatuses tasumine tütarettevõtja poolt – Tütarettevõtja trahvisumma vähendamine peale Üldkohtu otsuse tegemist – Komisjoni kirjad, milles nõutakse, et emaettevõtjad tasuksid tütarettevõtjale komisjoni poolt hüvitatud summa koos viivitusintressiga – Tühistamishagi – Vaidlustatav akt – Vastuvõetavus – Viivitusintress

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (neljas koda), 29. aprill 2015

1.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Hageja õiguslikku olukorda muutvad aktid – Komisjoni kiri, milles nõutakse, et tasutaks mitmetele äriühingutele solidaarselt määratud trahv pärast trahvi osalist hüvitamist ühele solidaarselt vastutavale äriühingule, kes tasus kogu esialgse trahvi – Hagi vastuvõetamatus trahvi põhisumma suhtes ja vastuvõetavus viivitusintresside maksmise kohustuse suhtes

(ELTL artikkel 263)

2.      Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Väide, mis esitati esimest korda märkustes vastuvõetamatuse vastuväite kohta – Vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21 ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

3.      Konkurents – Trahvid – Komisjoni kaalutlusõigus – Ulatus – Trahvide maksmise üksikasjalike eeskirjade kindlaksmääramise pädevus – Viivitusintresside määramine – Ulatus – Trahv, mis määrati solidaarselt mitmele äriühingule ja mille terves ulatuses tasus üks nendest äriühingutest kõikide nimel – Viivitusintressi kohaldamine teiste solidaarselt vastutavate äriühingute suhtes pärast seda, kui trahvi vähendati ja osaliselt hüvitati esialgu maksnud äriühingu suhtes – Välistamine

(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

1.      Aktid, mille suhtes saab esitada tühistamishagi ELTL artikli 263 tähenduses, on ainult siduvaid õiguslikke tagajärgi tekitavad meetmed, mis puudutavad hageja huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis, välja arvatud vahemeetmed, mis valmistavad ette lõplikku otsust. Tegemaks kindlaks, kas meetme peale, mille tühistamist taotletakse, saab esitada tühistamishagi, tuleb vaadelda selle meetme sisu, kuna vormil, milles meede on võetud, ei ole selles suhtes põhimõtteliselt tähtsust.

Komisjoni kirjad, milles nõutakse, et emaettevõtjad tasuksid trahvid, mis neile tütarettevõtjatega konkurentsieeskirjade rikkumise eest solidaarselt määrati, pärast trahvide vähendamist ja osalist hüvitamist filiaali suhtes, kes need esialgu tasus, tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi, kuna nad kinnitavad lõplikult komisjoni seisukohta ja neid on võimalik sundtäita.

Siiski on selliste kirjade peale esitatud tühistamishagi vastuvõetamatu, kuna see on suunatud trahvide põhisumma peale, mistõttu emaettevõtjate õiguslik seisund sellega seoses ei muutu. Samas osas, milles nende kirjadega nõutakse viivitusintresside tasumist, muudavad need õiguslikku seisundit emaettevõtjatel, kes varem ei olnud kohustatud mingit viisist tasuma, kuna nende tütarettevõtja oli esialgse solidaarselt määratud trahvi terves ulatuses viivitamata ära maksnud. Seoses sellega saab nende kirjade peale seega tühistamishagi esitada.

(vt punktid 73, 74, 82, 83, 95, 96, 99 ja 101)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 107)

3.      Komisjonile antud pädevus määrata konkurentsieeskirjade rikkumise eest trahve sisaldab õigust kindlaks määrata, millal trahvid maksmisele kuuluvad, millal hakkab viivitusintress jooksma ja milline on intressimäär ning kehtestada oma otsuse rakendussätted, nõudes vajaduse korral pangagarantii esitamist, mis kataks määratud trahvi põhisumma ning intressid, kuna sellise pädevuse puudumisel nõrgestaks kasu, mida ettevõtjad võiksid trahvide maksmisega viivitamisest saada, komisjonile antud ülesande raames kontrollida konkurentsieeskirjade kohaldamisest kinnipidamist määratavaid sanktsioone.

Viivitusintresside kohaldamine trahvidele on õigustatud, et vältida aluslepingu kasuliku mõju kadumist määratud trahvide maksmisega viivitavate ettevõtjate ühepoolse tegevuse tõttu. Sellest järeldub, et üldiselt on viivise üks ja ainus ülesanne heastada võlausaldajale viivitus tema rahalise nõude tasumisel, sest rahasummast ilmajäämine tekitab alati kahju.

Seda ülesannet arvestades ei saa komisjon õiguspäraselt viivist nõuda mitmele äriühingule solidaarselt määratud trahvi alusel, kui trahvi tasus viivitamata terves ulatuses üks äriühingutest kõikide nimel ning seda trahvi pidi osaliselt hüvitama pärast seda, kui maksnud äriühingu suhtes seda trahvi vähendati. Sellistel asjaoludel ei ole ka tuvastatud mingisugust maksmisega viivitamist vastutavate äriühingute poolt.

Sel juhul piisab, et esialgse trahvi maksnud äriühing märgib selgelt, et ta maksab teiste solidaarselt vastutavate äriühingute nimel, ilma et oleks vaja esitada ühise makse avaldust, mida komisjon nõuab.

(vt punktid 109–113, 115 ja 116)