Kohtuasi T-23/07

BORCO-Marken-Import Matthiesen GmbH & Co. KG

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kujutismärgi α taotlus – Absoluutne keeldumispõhjus – Eristusvõime – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärgid, millel puudub eristusvõime

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt b)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Tähised, mis võivad moodustada kaubamärgi

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 4 ja artikli 7 lõike 1 punkt b)

1.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkt b, mille kohaselt ei registreerita „kaubamärke, millel puudub eristusvõime”, paneb Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) registreerimiseks esitatud tähise potentsiaalsete omaduste konkreetse analüüsi läbiviimisel kohustuseks kontrollida, kas tundub olevat välistatud, et see tähis võib asjaomase avalikkuse silmis taotleja kaupu muu päritoluga kaupadest või teenustest eristada, võttes arvesse asjaolu, et kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punktis b sätestatud absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamise takistamiseks piisab minimaalsest eristusvõimest. Sellise hinnangu andmisel peab ühtlustamisamet võtma arvesse kõiki asjaolusid ning asjakohaseid fakte, kusjuures Esimese Astme Kohus võib seda kontrollida.

(vt punktid 39 ja 40)

2.      Põhimõtteline üksikute tähtede määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkt b tähenduses eristusvõime tunnistamisest keeldumine, mille osas ei tehta erandeid ega viida läbi konkreetset eespool punktis 39 nimetatud kontrolli, on vastuolus nimetatud määruse artikli 4 sätetega, mille kohaselt võivad tähed moodustada tähiseid, mida on võimalik graafiliselt esitada ning seega olla kaubamärkideks, kuivõrd selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.

Lisaks ilmneb kohtupraktikast, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b ei tee eri liiki tähiste vahel vahet ning ühest tähest koosnevate kaubamärkide eristusvõime hindamise kriteeriumid on samad mis need, mida kohaldatakse teistele kaubamärgiliikidele.

Selles sättes nõutava minimaalse eristusvõime omamiseks peab taotletav tähis üksnes näima selline, mis a priori võimaldab asjaomasel avalikkusel tuvastada ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluses märgitud kaupade või teenuste kaubandusliku päritolu, võimaldades tal ilma võimaliku segiajamiseta eristada kaupa või teenust nendest, millel on teine päritolu.

(vt punktid 45–47)