Kohtuasi T‑113/17
(avaldatud väljavõtetena)
Crédit agricole SA
ja
Crédit agricole Corporate and Investment Bank
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (kümnes koda laiendatud koosseisus) 20. detsembri 2023. aasta otsus
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Euro intressimäära tuletisinstrumentide sektor – Otsus, millega tuvastatakse ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumine – EURIBORi pankadevaheliste viiteintressimääradega manipuleerimine – Konfidentsiaalse teabe vahetamine – Eesmärgilt konkurentsipiirang – Üks ja vältav rikkumine – Ajaliselt mitmes etapis toimuv „hübriidmenetlus“ – Süütuse presumptsioon – Erapooletus – Trahvid – Põhisumma – Müügiväärtus – Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõiked 2 ja 3 – Põhjendamiskohustus – Põhjendust täiendav muutmisotsus – Võrdne kohtlemine – Täielik pädevus
1. Konkurents – Haldusmenetlus – Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 kohaldamatus – Liidu õiguse üldpõhimõtete kohaldatavus – Hea halduse põhimõte – Võistlevuse põhimõte – Süütuse presumptsiooni põhimõte – Rikkumine – Puudumine
(ELTL artikli 101 lõige 1; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 41 ja 48)
(vt punktid 42–51 ja 65–71)
2. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Ettevõtjate ärakuulamine – Komisjoni keeldumine vastata küsimustele, mille asjaomased ettevõtjad esitasid ärakuulamisel – Lubatavus
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 27; komisjoni määrus nr 773/2004, artikkel 14)
(vt punktid 54–60)
3. Konkurents – Haldusmenetlus – Kokkuleppemenetlus – Menetlus, milles ei osale kõik keelatud kokkuleppe osalised – Kokkuleppeotsuse ja tavapärase menetluse tulemusel tehtud otsuse ajaliselt nihkes tegemine – Lubatavus – Tingimused – Erapooletuse kohustuse ja süütuse presumptsiooni järgimine – Kaitseõiguste tagamine – Ulatus
(ELTL artikkel 101; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 41 ja 48; nõukogu määrus nr 773/2004, artikkel 10a)
(vt punktid 75–107 ja 137–139)
4. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus, millega tuvastatakse rikkumine – Komisjoni kohustus uurida hoolikalt ja erapooletult juhtumi kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid – Komisjoni konkurentsivoliniku avalikud avaldused haldusmenetluses – Avaldused, mis võivad kinnitada subjektiivse erapooletuse puudumist – Asjas komisjoni erapooletule hinnangule mõju puudumine
(ELTL artikli 101 lõige 1)
(vt punktid 111–121)
5. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Õigus tutvuda toimikuga – Ese – Vastuväiteteatisele esitatud vastuste edastamine – Tingimused – Nõue eristada süüstavaid dokumente õigustavatest dokumentidest
(ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2)
(vt punktid 146–170)
6. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Õigus tutvuda toimikuga – Kohustus võimaldada tutvuda kogu toimikuga – Piirid – Toimik, mis sisaldab teistelt menetlusosalistelt saadud konfidentsiaalset teavet – Kaitseõiguste ühitamine konfidentsiaalsuse kaitsega – Konfidentsiaalse teabega tutvumine eriruumi menetluses – Lubatavus
(ELTL artiklid 101 ja 339; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2; komisjoni määrus nr 773/2004, artikkel 15)
(vt punktid 171–183)
7. Keelatud kokkulepped – Ettevõtjatevahelised kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Osalemine konkurentsivastase eesmärgiga kohtumistel – Hõlmamine – Tingimus – Vastuvõetud otsustest distantseerumata jätmine – Täidetud tingimus
(ELTL artikli 101 lõige 1)
(vt punktid 213–228)
8. Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Koordineerimine ja koostöö, mis on vastuolus iga ettevõtja kohustusega otsustada sõltumatult, millisel viisil ta turul tegutseb – Teabe vahetamine konkurentide vahel – Konfidentsiaalse teabe vahetamine finantsasutuste kauplejate vahel – Teabe vahetamine EURIBORi pankadevaheliste viiteintressimääradega manipuleerimise katsete kohta – Teabe vahetamine kauplemispositsioonide ja hinnastrateegiate kohta EURIBORi või EONIAga indekseeritud toodete sektoris – Kindlate, asjakohaste, kokkuleppele omaste ja piisavalt oluliste konkurentsi soodustavate tagajärgede puudumine – Teabe niisugune vahetamine, mis kahjustab konkurentsi piisavalt, et see kvalifitseerida eesmärgil põhinevaks piiranguks
(ELTL artikli 101 lõige 1)
(vt punktid 238–254 ja 260–335)
9. Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Ettevõtjale tema töötajate tegevuse süüks panemine – Tingimused – Töötajad, kes täidavad oma ülesandeid tööandjale ja tööandja juhtimisel
(ELTL artikkel 101)
(vt punktid 338–350)
10. Keelatud kokkulepped – Keeld – Rikkumised – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Vastutuse omistamine ettevõtjale kogu rikkumise eest – Tingimused – Rikkuv tegevus ja toimingud, mis kuuluvad tervikplaani – Hindamine – Kriteeriumid – Tegutsemine ühisel õigusrikkumise eesmärgil – Keelatud kokkuleppe tervikplaanist ja selle põhielementidest teadmine või nende ootuspärasus
(ELTL artikli 101 lõige 1)
(vt punktid 353–364 ja 375–432)
11. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus, millega tuvastati rikkumine – Komisjoni kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus – Vältav rikkumine
(ELTL artikkel 101)
(vt punktid 438–449)
12. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus – Ulatus – Määratud trahvi suuruse kindlaksmääramine – Hindamiskriteeriumid
(ELTL artikli 101 lõige 1 ja artikkel 261; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3 ja artikkel 31)
(vt punktid 459, 460 ja 656–683)
13. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Müügiväärtuse kindlaksmääramine – Suunistes ette nähtud meetodi kohaldamine – Asendusväärtus, mis määratakse kindlaks vähendusteguri kohaldamisega diskonteeritud rahalaekumiste alusel – Puudulikud põhjendused vähendusteguri kindlaksmääramise kohta
(ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 13 ja 37)
(vt punktid 474–488 ja 496–512)
14. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Otsus, millega kohaldatakse konkurentsieeskirju – Puuduliku põhjendamise korrigeerimine kohtumenetluses muutmisotsuse vastuvõtmise teel – Lubamatus
(ELTL artikli 101 lõige 1 ja artikli 296 teine lõik)
(vt punktid 519–526)
15. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Müügiväärtuse kindlaksmääramine – Suunistes ette nähtud meetodi kohaldamine – Asendusväärtus, mis määratakse kindlaks vähendusteguri kohaldamisega diskonteeritud rahalaekumiste alusel – Sama rikkumisega seotud ettevõtjate rahalaekumiste arvutamine heterogeensete meetodite abil – Väheoluline mõju aluseks võetud väärtustele – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine
(ELTL artikli 101 lõige 1)
(vt punktid 532–556 ja 571–587)
16. Konkurents – Haldusmenetlus – Teabenõue – Komisjoni kohustus kontrollida kogu saadud teavet – Puudumine – Piisavad kaudsed tõendid, et kahelda esitatud teabe õigsuses – Komisjoni kohustus võtta täiendavad uurimismeetmed
(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 18)
(vt punktid 559–569)
17. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Rikkumise raskus – Lisasumma – Arvesse võetavad tegurid
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/K 210/02, punkt 25)
(vt punktid 617–624)
18. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Kergendavad asjaolud – Rikkumises osalemise väike intensiivsus võrreldes rikkumise põhiosalistega – Põhisumma vähendamine 10 protsenti – Proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise või karistuste individualiseerimise põhimõtte rikkumine – Puudumine
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 29)
(vt punktid 628–652)
Kokkuvõte
Panganduskontsern Barclays esitas 2011. aastal Euroopa Komisjonile leebema kohtlemise taotluse, teavitades komisjoni keelatud kokkuleppest euro intressimäära tuletisinstrumentide (Euro Interest Rate Derivatives, edaspidi „euro intressimäära tuletisinstrumendid“) sektoris.
Need euro intressimäära tuletisinstrumendid on indekseeritud EURIBORiga (Euro Interbank Offered Rate), mis on hulk viiteintressimäärasid, mille eesmärk on kajastada pankadevaheliste eurodes nomineeritud laenude kulu, või EONIAga (Euro OverNight Index Average), mis täitis EURIBORiga samaväärset funktsiooni igapäevaste intressimäärade puhul. EURIBORi intressimäär põhineb individuaalsel noteeringul, millest teatasid 47 finantsasutusest koosnevasse paneeli kuuluvad pangad (edaspidi „ EURIBORi paneel“).
Pärast seda, kui komisjon oli alustanud rikkumismenetlust, otsustasid finantsasutused Barclays, Deutsche Bank, Royal Bank of Scotland ja Société générale osaleda määruse (EÜ) nr 773/2004(1) artikli 10 kohases kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetluse tulemusel tegi komisjon 4. detsembril 2013 otsuse(2), milles tuvastas, et need finantsasutused osalesid ühes ja vältavas rikkumises, mille eesmärk oli moonutada euro intressimäära tuletisinstrumentide sektoris hinnastamiskomponentide tavapärast kujunemist.
Kuna finantsasutused Crédit agricole SA ja Crédit agricole Corporate and Investment Bank (edaspidi koos „Crédit agricole“), JP Morgan ja HSBC ei esitanud kokkuleppemenetluse ettepanekut, jätkas komisjon nendega seoses uurimist.
Komisjon tuvastas 7. detsembri 2016. aasta otsuses(3), et Crédit agricole on rikkunud ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, kuna ta osales 16. oktoobrist 2006 kuni 19. märtsini 2007 ühes ja vältavas rikkumises, mille eesmärk oli moonutada euro intressimäära tuletisinstrumentide sektoris hinnastamiskomponentide tavapärast kujunemist, ning määras talle trahvi summas 114 654 000 eurot.
Komisjoni hinnangul seisnes Crédit agricole’i rikkumine tema kauplejate ja ühe teise EURIBORi paneeli kuuluva finantsasutuse kaupleja vahelises teabevahetuses, mis sisuliselt puudutas nende pankade poolt EURIBORi arvutamiseks EURIBORi paneelile esitatud intressimääradega manipuleerimist, kauplemispositsioone seoses euro intressimäära tuletisinstrumentidega ning nende kavatsusi ja strateegiaid euro intressimäära tuletisinstrumentide hindade kindlaksmääramisel.
Crédit agricole palus Üldkohtul esiteks osaliselt tühistada see otsus ja teiseks teise võimalusena tühistada määratud trahv või vähendada selle summat.
Pärast hagi esitamist võttis komisjon vastu muutmisotsuse(4), et täiendada vaidlustatud otsuse põhjendusi, lähtudes kohtuotsusest HSBC Holdings jt vs. komisjon, mille Üldkohus tegi seotud kohtuasjas(5).
Üldkohtu kümnes koda laiendatud koosseisus täpsustas oma otsuses kriteeriume, mis võimaldavad tuvastada ettevõtja osalemise konkurentsivastases tegevuses, eelkõige teabe vahetamises finantstoodete sektoris. Üldkohus tühistas vaidlustatud otsuse siiski osas, milles sellega määrati Crédit agricole’ile trahv. Seejärel teostas Üldkohus oma täielikku pädevust ja määras Crédit agricole’ile trahvi summas 110 000 000 eurot.
Üldkohtu hinnang
Kuna Crédit agricole väitis muu hulgas, et rikutud on tema kaitseõigusi ja võistlevuse põhimõtet, kuna ärakuulamise eest vastutav ametnik ei vastanud mõnele tema küsimusele kavandatava karistuse arvutamise korra kohta, siis märkis Üldkohus, et kuigi ärakuulamise eest vastutav ametnik võib valikuliselt lubada pooltel esitada ärakuulamisel küsimusi, on ärakuulamise peamine eesmärk anda eelkõige vastuväiteteatise adressaatidele võimalus esitada komisjoni esialgsete järelduste kohta oma seisukoht. Lisaks ei ole komisjon kohustatud haldusmenetluse staadiumis täpsustama, kuidas ta kavatseb trahvisummade kindlaksmääramisel rakendada rikkumise raskusastme ja kestusega seotud kriteeriume.
Samuti ei rikkunud komisjon Crédit agricole’i kaitseõigusi, kui ta võimaldas tal eriruumis tutvuda toimiku teatud dokumentidega, mis olid pärit teistelt isikutelt. Arvestades nimelt, et kõnealused andmed ei olnud oma vanusest hoolimata kaotanud oma konfidentsiaalsust, oli eriruumi menetlus sobiv vahend, et ühitada Crédit agricole’i kaitseõigused konfidentsiaalsuse huvidega, millele võisid tugineda teised need andmed edastanud pangad. Pealegi ei tõendanud Crédit agricole, et ta oleks saanud end paremini kaitsta, kui ta oleks saanud nende andmetega täielikult tutvuda pigem otse kui oma väliste nõustajate vahendusel.
Üldkohus kinnitas seejärel, et esineb Crédit agricole’ile omistatav õigusvastane tegevus.
Mis puudutab Crédit agricole’i osalemist EURIBORi intressimääraga manipuleerimises, siis rõhutas Üldkohus, et vaidlustatud otsuses Crédit agricole’i suhtes välja toodud kauplejate vahel teabe vahetamine näitab selgelt, et teatati intressimäärade eelistustest, seotud kauplemispositsioonidest ja Crédit agricole’i kauplejate pakkumusest või kavatsusest mõjutada oma panga poolt EURIBORi paneelile esitatavaid pakkumusi.
Pealegi on Crédit agricole’i argumendid, millega soovitakse tõendada väikest rolli, mis sellel asutusel oli kõnealustes manipuleerimistes, tulemusetud, kuna need asjaolud, mis puudutavad konkurentsivastaste tegevuste arvu ja intensiivsust, ei ole asjakohased ettevõtja toime pandud rikkumise tuvastamisel, vaid üksnes rikkumise raskuse või kergendavate asjaolude hindamisel ja vajaduse korral trahvi kindlaksmääramisel.
Mis puudutab komisjoni poolt rikkumise kvalifitseerimist üheks rikkumiseks, siis meenutas Üldkohus, et ettevõtja sellises rikkumises osalemise tuvastamisel on määrava tähtsusega kolm asjaolu:
i) eri tegevused peavad kuuluma „tervikplaani“, millel on üks eesmärk;
ii) ettevõtja peab olema teadlik teiste ettevõtjate poolt samade eesmärkide saavutamiseks kavandatavast või ellu viidud õigusvastasest tegevusest või peab tal olema võimalik seda mõistlikult ette näha ja ta peab olema valmis seda riski kandma ning
iii) ettevõtjal peab olema kavatsus panustada oma tegevusega kõikide osalejate ühistesse eesmärkidesse.
Esimese asjaolu kohta tõdes Üldkohus, et kogu kõnealune teabevahetus vastab ühele ja samale eesmärgile – nagu komisjon selle tuvastas – mõjutada euro intressimäära tuletisinstrumentide alusel tasumisele kuuluvaid rahavoogusid nende turuosaliste kahjuks, kes selles teabevahetuses ei osale.
Teise asjaolu kohta märkis Üldkohus, et komisjonil olid otsesed tõendid selle kohta, et Crédit agricole oli teadlik sellest, et ta osales koos teiste pankadega kooskõlastatud tegevuses, mille eesmärk oli manipuleerida EURIBORi määraga, et moonutada euro intressimäära tuletisinstrumentide alusel tasumisele kuuluvaid rahavoogusid. Nimelt nähtub vaidlustatud otsuses esitatud asjaoludest, et tema kauplejad teadsid või võisid mõistlikult ette näha, et nende teabevahetus, mille eesmärk oli manipuleerida EURIBORiga, oli osa „tervikplaanist“, mis väljus kahepoolse teabevahetuse raamidest.
Seevastu ei ole see nii teabevahetuse puhul, mis puudutas hindade kindlaksmääramise kavatsusi ja strateegiaid, mille puhul vaidlustatud otsuses esitatud tõendid ei võimalda tuvastada, et Crédit agricole oli või oleks pidanud olema teadlik asjaolust, et need väljusid kahepoolsest raamistikust ja kuulusid tervikplaani, mis hõlmas ka teisi panku. Mis puudutab seda teabevahetust, siis ei saa Crédit agricole’ile süüks panna osalemist ühes rikkumises.
Kolmanda asjaolu kohta ilmneb teabevahetusest, millele komisjon Crédit agricole’i vastu tugines, et seotud kauplejad kavatsesid tegeleda konkurentsivastase tegevusega.
Olles seega osaliselt nõustunud sellega, et tuvastatud on Crédit agricole’i osalemine kõnealuses ühes ja vältavas rikkumises, jättis Üldkohus rahuldamata tühistamisnõude rikkumise tuvastamise osas niivõrd, kuivõrd seda on õiguslikult piisavalt põhjendatud järeldustega, milles ei ole tehtud viga. Seevastu rahuldas Üldkohus nõude tühistada vaidlustatud otsus osas, milles määrati Crédit agricole’ile trahv summas 114 654 000 eurot.
Sellega seoses märkis Üldkohus esiteks, et see karistus ei kajasta Crédit agricole’i osalemist ühes ja vältavas rikkumises, kuna komisjon pani talle ekslikult süüks teiste pankade tegevuse, mis puudutab teabe vahetamist kavatsuste ja strateegiate kohta hindade kindlaksmääramisel ning mis ei toimunud intressimääradega manipuleerimise perspektiivi silmas pidades.
Teiseks tuvastas Üldkohus, et Crédit agricole’ile määratud trahvi summa kindlaksmääramine ei ole piisavalt põhjendatud.
Nimelt, kuigi komisjon ei teinud hindamisviga, kui ta tugines Crédit agricole’ile määratud trahvi summa kindlaksmääramisel diskonteeritud rahalaekumistele, mis on müügiväärtuse asendusväärtus, ei selgitanud ta piisavalt, miks nende laekumiste suhtes kohaldatud vähendusteguriks määrati 98,849%. Lisaks, kuna komisjon ei tõendanud, et tal oli praktikas võimatu vaidlustatud otsust selles küsimuses õiguslikult piisavalt põhjendada, ei saa nõustuda ka muutmisotsuses selle kohta esitatud täiendava põhjendusega, ilma et viimati nimetatud otsusega oleks muudetud vaidlustatud otsuse resolutsiooni.
Üldkohtu hinnangul rikkus komisjon ka hoolsa uurimise kohustust, kuna vaatamata piisavatele kaudsetele tõenditele, mis annavad alust kahelda asjasse puutuvate pankade rahalaekumiste arvutamiseks kasutatud meetodite ühetaolisuses, ei võtnud ta täiendavaid uurimismeetmeid. Siiski võib selline hea halduse põhimõtte rikkumine viia vaidlustatud otsuse tühistamiseni üksnes tingimusel, et Crédit agricole tõendab, et kõnealuste metodoloogiliste erinevuste tõttu on määratud trahvide põhisummad arvutatud võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes. Arvestades nende erinevuste vähest mõju rahalaekumiste tasemele, ei saa need aga viia käesolevas asjas võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseni.
Lõpuks analüüsis Üldkohus oma täielikku pädevust teostades Crédit agricole’i nõudeid vähendada talle määratud trahvi summat.
Rõhutades, et trahvi määramine oma täieliku pädevuse alusel ei ole täpne aritmeetiline tehe, kasutas Üldkohus sarnaselt komisjoni kasutatud lähenemisele trahvi põhisumma kindlaksmääramisel algandmetena vähendatud rahalaekumiste väärtust, kuna see väärtus kajastab rikkumise majanduslikku olulisust ja ettevõtja osakaalu rikkumises.
Mis puudutab vähendusteguri kindlaksmääramist, mille kohaldamine on vajalik selleks, et vältida liiga hoiatava trahvi määramist, siis märkis Üldkohus, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et see tegur on vähemalt 98,849%.
Rikkumise raskuse kohta märkis Üldkohus, et kuna kõnealused tegevused puudutasid asjakohaseid tegureid euro intressimäära tuletisinstrumentide hindade kindlaksmääramisel, on need oma laadilt kõige tõsisemad konkurentsipiirangud. Lisaks on kõnealused tegevused eriti rasked ja kahjulikud, kuna need ei moonuta mitte ainult konkurentsi euro intressimäära tuletisinstrumentide turul, vaid laiemalt ka kahjustavad usaldust pangandussüsteemi ja finantsturgude kui terviku vastu ning nende usaldusväärsust.
Kergendavate asjaolude kohta tõdes Üldkohus, et Crédit agricole’il oli tõepoolest rikkumises väiksem roll kui peamistel osalejatel. Tema osalemine rikkumistes oli siiski tahtlik. Lisaks iseloomustab kõnealuseid tegevusi suurem raskusaste. Järelikult saab arvesse võetud kergendavate asjaolude mõju olla üksnes marginaalne.
Kokkuvõttes leidis Üldkohus, et käesoleva juhtumi asjaolusid on hinnatud õigesti, kui trahvi summaks määrata 110 000 000 eurot.
Eeltoodut arvestades tühistas Üldkohus vaidlustatud otsuse osas, milles määrati Crédit agricole’ile trahv, määras trahvisummaks 110 000 000 eurot ning jättis hagi ülejäänud osas rahuldamata.