ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

15. oktoober 2014

Kohtuasi T‑663/13 P

Euroopa Liidu Kontrollikoda

versus

BF

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Töölevõtmine – Personaliosakonna direktori ametikohale nimetamine – Kandidatuuri tagasilükkamine – Eelvalikukomisjoni aruande põhjendamise kohustus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 17. oktoobri 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑69/11: BF vs. kontrollikoda selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõista BF‑i kohtukulud käesolevas kohtuastmes välja Euroopa Liidu Kontrollikojalt, kes ühtlasi kannab enda kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Töölevõtmine – Direktori ametikoha täitmise menetlus – Kandidaatide teenete võrdlev hindamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Ametisse nimetava asutuse otsuse ettevalmistamine haldustalituste poolt – Lubatavus

(Personalieeskirjad, artikli 29 lõige 2 ja artikkel 45)

2.      Ametnikud – Töölevõtmine – Direktori ametikoha täitmise menetlus – Eelvalikukomisjoni aruanne – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikli 29 lõige 2)

3.      Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjenduse ebapiisavus – Üldkohtu viitamine tuletatud põhjendusele – Lubatavus – Piirid – Kohustus võtta seisukoht iga väidetava õigusnormi rikkumise kohta – Ulatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja I lisa artikli 7 lõige 1)

1.      Vaadates läbi kandidatuure direktori ametikohale, peavad ametisse nimetava asutuse käsutuses olema kõik kandidaatide teenete hindamiseks vajalikud andmed ja haldusüksuste hierarhia eri tasemed võivad teda sealjuures abistada kooskõlas iga hierarhilise haldussüsteemi toimimisele omaste põhimõtetega. Kõnealusel asutusel, mis võtab vastu lõpliku ametisse nimetamise otsuse, peab seega olema võimalik tutvuda ja anda ise hinnang andmetele, mis viisid igas valikumenetluse staadiumis konsulteeritud haldushierarhia tasemed selliste soovituslike arvamuste vastuvõtmiseni, mis on ametisse nimetavale asutusele esitatud. Vaid niisugusel eeldusel võib ametisse nimetav asutus tugineda oma lõplikus otsuses neile arvamustele, rikkumata personalieeskirjade artiklit 45.

(vt punktid 25 ja 42)

Viide:

Üldkohus: 4. juuli 2006, kohtuasi T‑88/04: Tzirani vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑149 ja II‑A‑2‑703, punkt 81 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Direktori ametikoha täitmise menetluse raames peab aruanne, mille eelvaliku komisjon peab sisemenetluseeskirjade kohaselt esitama ametisse nimetavale asutusele, olema põhjendatud ega saa koosneda ainult kandidaatide nimekirjadest igale täidetavale ametikohale kõige paremini sobivate kandidaatide äramärkimisega, reastades nad tähestiku järjekorras. See aruanne peab tingimata sisaldama nimetatud komisjoni poolt kandidaatide teenete hindamisel arvesse võetud asjaolusid, et ametisse nimetaval asutusel oleks alust viia kõigepealt läbi nende teenete võrdlev hindamine ja seejärel valida välja töölevõtmise teate esemeks olevate ülesannete täitmiseks kõige sobivam kandidaat.

(vt punktid 37 ja 43)

3.      Apellatsioonimenetluses tuleb Üldkohtul eelkõige kontrollida, kas Avaliku Teenistuse Kohus vastas õiguslikust seisukohast piisavalt kõigile hageja esitatud argumentidele. Kuid samas ei saa Avaliku Teenistuse Kohtu kohustust oma lahendeid põhjendada tõlgendada nii, et selle kohustuse tõttu tuleb tal üksikasjalikult vastata igale hageja argumendile, eriti kui argument ei ole piisavalt selge ja täpne.

(vt punkt 70)

Viited:

Euroopa Kohus: 9. september 2008, liidetud kohtuasjad C‑120/06 P ja C‑121/06 P: FIAMM  jt vs. nõukogu ja komisjon (EKL 2008, lk I‑6513, punkt 91); 2. aprill 2009, kohtuasi C‑202/07 P: France Télécom vs. komisjon (EKL 2009, lk I‑2369, punkt 41).

Üldkohus: 13. detsember 2011, kohtuasi T‑311/09 P: Marcuccio vs. komisjon (punkt 33).