Kohtuasi T‑456/14
L’association des fonctionnaires indépendants pour la défense de la fonction publique européenne (TAO-AFI)
ja
Syndicat des fonctionnaires internationaux et européens – Section du Parlement européen (SFIE-PE)
versus
Euroopa Parlament
ja
Euroopa Liidu Nõukogu
Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasud ja pensionid – Iga-aastane kohandamine – Määrused (EÜ) nr 422/2014 ja 423/2014 – Õigusaktide vastuvõtmise menetluses toimepandud rikkumised – Ametiühingutega konsulteerimata jätmine
Kokkuvõte – Üldkohtu (kaheksas koda) 15. septembri 2016. aasta otsus
1. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Määrus, millega kohandatakse Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasusid ja pensione – Määruse vastuvõtmise menetluses menetluslikke õigusi omavate ametiühingute või kutseorganisatsioonide esitatud hagi – Vastuvõetavus
(ELTL artikli 263 neljas lõik ja ELTL artikkel 336; personalieeskirjad, artikli 9 lõige 3, artiklid 10b, 10c, 24b ja 55 ning II lisa artikkel 1, XI lisa artiklid 3 ja 10; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused nr 422/2014 ja nr 423/2014)
2. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Oma liikmete huve kaitsva ja neid esindava kutseühenduse hagi – Vastuvõetavus – Tingimused
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
3. Institutsioonide aktid – Direktiivid – Direktiiv 2002/14, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik – Liidu institutsioonidele kohustuste otsene kehtestamine nende suhetes oma töötajatega – Välistamine – Tuginemise võimalikkus – Ulatus
(ELTL artikkel 288, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/14)
4. Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Väide, mis on esitatud esimest korda alles repliigis – Vastuvõetamatus
(Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c ja artikli 48 lõige 2)
5. Kohtumenetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Abstraktne äramärkimine – Vastuvõetamatus
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)
6. Tühistamishagi – Väited – Oluliste menetlusnormide rikkumine – Uurimine kohtu algatusel
(ELTL artikkel 263)
1. ELTL artikli 336 alusel seadusandlikus tavamenetluses vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasusid ja pensione ning nimetatud töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente, kuulub üldkohaldatavate seadusandlike aktide hulka, mille puhul ELTL artikli 263 neljas lõik seab füüsiliste või juriidiliste isikute esitatud tühistamishagide vastuvõetavuse sõltuvusse otsese ja isikliku puutumuse tingimuste täidetusest.
Ametiühingute ja kutseorganisatsioonide esitatud hagi puhul ei näita asjaolu, et neil oli seoses komisjoni poolt parlamendile ja nõukogule tehtud töötasude ja pensionide kohandamise ettepanekuga, mis viis nimetatud määruse vastuvõtmisele, õigus teabele ja nõustamisele, isegi juhul, kui see peab paika, seda, et see määrus puudutab neid otseselt. Asjaolu, et isik osaleb ühel või teisel moel liidu akti vastuvõtmiseni viivas protsessis, eristab seda isikut teistest isikutest kõnealust akti puudutavas osas vaid siis, kui kohaldatavad liidu õigusnormid annavad talle teatavad menetluslikud tagatised. Ent vastupidise sõnaselge sätte puudumisel ei nõua üldkohaldatavate aktide väljatöötamise protsess ega need aktid ise vastavalt liidu õiguse üldpõhimõtetele nagu õigus olla nõustamisele ja teabele, puudutatud isikute osavõttu, sest kõnealuste isikute huvid arvatakse olevat esindatud poliitiliste organite kaudu, kes kõnealused aktid vastu võtavad.
Personalieeskirjade XI lisa artikkel 10, mis teatud tingimustel võimaldab kõrvale kalduda sama lisa artiklis 3 ette nähtud töötasude ja pensionide iga-aastase kohandamise tavameetodist, ei kuulu kohaldamisele menetluses, mille tulemusel vaidlustatud määrus vastu võeti. Seetõttu ei ole hagejatel hagi esitamise õiguse tõendamiseks võimalik tugineda menetluslikele tagatistele, mis see säte neile annab. Sama kehtib ka personalieeskirjade artikli 10a, artikli 9 lõike 3, personalieeskirjade II lisa artikli 1 ning personalieeskirjade artiklite 24b ja artikli 55 kohta. Asjaolu, et personalieeskirjade nimetatud sätted ei anna ametiühingutele ja kutseorganisatsioonidele menetluslikke õigusi, ei välista, et ametiühingutel ja kutseorganisatsioonidel võivad sellised õigused siiski olla liidu õiguse muude sätete, sealhulgas personalieeskirjade alusel. Nii annavad personalieeskirjade artiklid 10b ja 10c vastavalt komisjonile võimaluse konsulteerida representatiivsete esindusorganisatsioonidega personalieeskirjade läbivaatamise ettepanekute üle ning kõikidele institutsioonidele võimaluse sõlmida enda representatiivsete esindusorganisatsioonidega oma töötajaid käsitlevaid kokkuleppeid. Asjaolu, et niisugused kokkulepped ei või kaasa tuua personalieeskirjade või mis tahes eelarvekohustuste muutmist ning samuti ei või need mõjutada kõnealuses institutsioonis töötamist, ja et alla kirjutavad representatiivsed ametiühingud ja kutseorganisatsioonid peavad tegutsema igas institutsioonis, mille suhtes kehtivad personalikomitee seadusjärgsed volitused, ei ole iseenesest takistuseks sellele, et niisuguste kokkulepe eesmärk võib olla menetluslike tagatiste andmine nimetatud organisatsioonidele.
(vt punktid 52‑54, 69, 89, 95, 97‑99, 101)
2. Ühenduste – olgu need siis ametiühingud ja kutseorganisatsioonid või nende ühendused – esitatud tühistamishagid on vastuvõetavad kolme liiki olukordades. Esiteks juhul, kui õigusnorm annab kutseühendustele sõnaselgelt rea menetluslikke õigusi, teiseks juhul kui ühendus esindab oma liikmete kui selliste isikute huve, kellel endil on hagi esitamise õigus, ja kolmandaks juhul, kui ühendus on individualiseeritav seetõttu, et riivatakse tema enda huve ühendusena – muu hulgas siis, kui tühistamishagi esemeks olev akt kahjustab tema kui läbirääkija positsiooni.
Niisuguse ühenduse enda huvide riivamise kohta tuleb märkida, et teatava õigussubjektide kategooria kollektiivsete huvide kaitseks loodud organisatsiooni puhul ei saa leida, et selle kategooria üldisi huve riivav õigusakt puudutab teda otseselt ja isiklikult. Üksnes asjaolu, et töötajate esindusorganisatsioonid osalesid vaidlustatud akti vastuvõtmisele viinud läbirääkimistel, ei ole piisav, et muuta hagi esitamise õiguse laadi, mis neil ELTL artikli 263 kohaselt nende sätete suhtes võib olla.
(vt punktid 55, 57, 58)
3. Kuna direktiivide adressaatideks on liikmesriigid, mitte liidu institutsioonid või organid, siis ei saa direktiivi 2002/14, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses, sätteid järelikult pidada sellisteks, mis kehtestavad iseenesest institutsioonidele kohustusi nende suhetes oma töötajatega.
Asjaolu, et direktiiv ei ole institutsioonidele iseenesest siduv, ei välista seda, et nimetatud direktiivis kehtestatud normidele või põhimõtetele saab tugineda nende institutsioonide vastu, kui ilmneb, et need põhimõtted on institutsioonidele otseselt siduvate aluslepingu alusnormide ja üldpõhimõtete konkreetne väljendus. Samuti võib direktiiv olla institutsioonile siduv ka juhul, kui see institutsioon kavatses oma korraldusliku autonoomia alusel ja personalieeskirjade piires täita konkreetset kohustust, mis on ära toodud direktiivis, või samuti sellisel juhul, kui üldkohaldatavas siseaktis endas on sõnaselgelt viidatud meetmetele, mida liidu seadusandja on aluslepingute kohaldamiseks võtnud. Viimaseks peavad institutsioonid vastavalt neil lasuvale lojaalsuskohustusele võtma tööandjana käitudes arvesse liidu tasemel vastu võetud õigusnorme.
(vt punktid 72‑74)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 148)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 149)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 151)