ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

8. oktoober 2013

Kohtuasi T‑167/12 P

Euroopa Liidu Nõukogu

versus

AY

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – 2010. aasta edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Täiendõpe – AST tegevusüksuse ametnike koolituskava edukas läbimine sertifitseerimismenetluses AD tegevusüksusesse teenistusse võtmiseks – Tõendite moonutamine

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 8. veebruari 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑23/11: AY vs. nõukogu selle kohtuotsuse osalise tühistamise nõudes.

Otsus:      Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 8. veebruari 2012. aasta otsus kohtuasjas F‑23/11: AY vs. nõukogu osas, milles Avaliku Teenistuse Kohus tühistas otsuse, millega Euroopa Liidu Nõukogu keeldus 2010. aasta edutamise raames AY‑d palgaastmele AST 9 edutamast, ning osas, millega Avaliku Teenistuse Kohus mõistis kõik kohtukulud välja nõukogult (kohtuotsuse resolutsiooni punktid 1 ja 4). Saata kohtuasi uueks arutamiseks Avaliku Teenistuse Kohtule. Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

Kokkuvõte

1.      Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Üldkohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

(ELTL artikkel 257; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 1)

2.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Asjaolud, mida võib arvesse võtta – Sertifitseerimiskatsete edukas läbimine

(Personalieeskirjad, artiklid 24a, 43 ja artikli 45 lõige 1)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 25 ja 28)

Viited:

Üldkohus: 18. september 2008, kohtuasi T‑222/07 P: Kerstens vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑B‑1‑37 ja II‑B‑1‑267, punktid 60–62 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Administratsioonil on personalieeskirjade artiklil 45 põhineva edutamisotsusega seoses arvessevõetavate teenete hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus, mida piirab siiski vajadus kandidaate võrdlevalt hinnata, mis peab toimuma hoolikalt ja erapooletult, teenistuse huvides ning kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Administratsiooni hoolitsemiskohustus tähendab eelkõige seda, et kui ametisse nimetav asutus teeb otsuse ametniku olukorra kohta, peab ta arvestama kõikide asjaoludega, mis võivad mõjutada seda otsust, ja seda tehes ei arvesta ta mitte üksnes teenistuse, vaid ka asjaomase ametniku huvidega.

Järelikult ei saa ametisse nimetav asutus edutatavate ametnike teenete võrdleval hindamisel jätta arvesse võtmata asjaolu, et ametnik valiti sertifitseerimise eesmärgil osalema koolituskavas ning et ta läbis selle kava edukalt läbimist kinnitavad katsed, isegi kui see asjaolu ei anna talle iseenesest õigust edutamisele AST tegevusüksuse kõrgemale palgaastmele ega ka mingit automaatset eelisõigust.

Selles kontekstis peab ametisse nimetav asutus personalieeskirjade artiklit 24 kohaldades võtma arvesse ametniku läbitud täiendõpet tema ametialasel edutamisel kui ühte osa ametniku teenetest.

Siiski on ametisse nimetaval asutusel personalieeskirjadest tulenev õigus viia läbi personalieeskirjade artiklis 45 ette nähtud teenete hindamine sellises korras ja viisil, mida ta peab kõige sobivamaks.

Ametniku läbitud täiendõppe arvesse võtmise kohustus väljendub eelkõige personalieeskirjade artikli 43 kohaselt koostatava hindamisaruande sisus, mis puudutab pädevust, tulemuslikkust ja käitumist teenistuses, ning see hindamisaruanne on personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 sõnaselgelt osutatud üks kolmest aspektist, mida tuleb edutamise jaoks teenete võrdleval hindamisel arvesse võtta.

Sellest tuleneb, et administratsioon võib ametniku teenete võrdleval hindamisel samuti võtta arvesse tema sertifitseerimist, kui ta võtab arvesse tema kohta koostatud aruannet, mis kajastab selle ametniku teeneid.

(vt punktid 33–38)

Viited:

Üldkohus: 15. september 2005, kohtuasi T‑132/03: Casini vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑253 ja II‑1169, punktid 52–54; 27. september 2006, kohtuasi T‑156/05: Lantzoni vs. Euroopa Kohus (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑189 ja II‑A‑2‑969, punkt 88 ja seal viidatud kohtupraktika); 2. aprill 2009, kohtuasi T‑473/07 P: komisjon vs. Berrisford (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑17 ja II‑B‑1‑85, punkt 42); 30. november 2011, kohtuasi T‑51/08 P: komisjon vs. Dittert (ECLI:EU:T:2011:702, punkt 54).