Kohtuasi T‑169/12
Chelyabinsk electrometallurgical integrated plant OAO (CHEMK)
ja
Kuzneckie ferrosplavy OAO (KF)
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Dumping – Muu hulgas Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi import – Osaline vahepealne läbivaatamine – Dumpingumarginaali arvutamine – Asjaolude muutus – Püsivus
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (teine koda), 28. aprill 2015
1. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastase tollimaksu osalise vahepealse läbivaatamise menetlus – Eesmärk – Dumpinguvastaste meetmete jätkuva rakendamise vajaduse kontrollimine – Meetme kaotamise tingimused – Asjaolude oluline ja püsiv muutumine – Nende tingimuste kumulatiivsus
(nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 11 lõiked 3 ja 9)
2. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastase tollimaksu osalise vahepealse läbivaatamise menetlus – Institutsioonide kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid
(ELTL artikkel 256; nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 11 lõige 3)
3. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastase tollimaksu osalise vahepealse läbivaatamise menetlus – Dumpinguvastaste meetmete jätkuva rakendamise vajaduse kontrollimine – Kontrollimise meetod või kord – Institutsioonide kaalutlusõigus – Tagasivaatav ja tulevikku suunatud hindamine
(nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 11 lõige 3)
4. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastase tollimaksu osalise vahepealse läbivaatamise menetlus – Eristamine esmasest uurimismenetlusest
(nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 11 lõiked 1 ja 3)
5. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmine – Määruse nr 1225/2009 artikli 11 lõikel 8 põhinev tagasimaksetaotlus – Tingimused
(nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 11 lõige 8)
6. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastase tollimaksu osalise vahepealse läbivaatamise menetlus – Dumpinguvastaste meetmete jätkuva rakendamise vajaduse kontrollimine – Dumpingumarginaali kindlaksmääramine – Kohustus dumpingumarginaal täpselt kindlaks määrata – Puudumine
(nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 2 lõiked 11 ja 12 ning artiklil 11 lõiked 3 ja 9)
7. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Haldusmenetluses arvestamine – Antidumping – Institutsioonide kohustus hoolikalt tagada asjassepuutuvate ettevõtjate teavitamine – Ulatus
(nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 20 lõige 2)
1. Dumpinguvastase meetme vahepealse läbivaatamise eesmärk on kontrollida dumpinguvastaste meetmete jätkuva rakendamise vajadust määruse nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (algmäärus), artikli 11 lõike 3 alusel. Sellega seoses peavad institutsioonid kõigepealt hindama olemasolevate meetmete jätkuva rakendamise vajadust ja selles osas kontrollima, kas dumpinguga seotud asjaolud on mitte ainult oluliselt, vaid ka püsivalt muutunud. Piisab sellest, et üks neist kumulatiivsetest tingimustest ei ole täidetud, et institutsioonid saaksid järeldada, et kõnealune meede tuleb jätta kehtima.
Alles seejärel, kui olemasolevate meetmete jätkuva rakendamise vajadusele on hinnang antud ja kui institutsioonid on otsustanud olemasolevaid meetmeid muuta, on nad uute meetmete kindlaksmääramisel seotud algmääruse artikli 11 lõike 9 sätetega, mis annavad neile sõnaselge pädevuse ja kohustuse rakendada põhimõtteliselt sama meetodit, mida kasutati esmases uurimises, mis viis dumpinguvastase tollimaksu määramiseni.
(vt punktid 43, 49, 56, 63, 77 ja 91)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 44, 45, 50 ja 53)
3. Dumpinguvastase tollimaksu vahepealse läbivaatamises käigus võib kontroll, mille komisjon peab niisuguse tollimaksu kaotamisest õigustada võiva asjaolude muutumise kohta läbi viima, tähendada seda, et komisjon viib läbi mitte üksnes olukorra arengu tagasivaatava analüüsi, vaid ka olukorra võimaliku arengu tulevikku suunatud analüüsi alates läbivaatamismeetme võtmisest, et hinnata vaadeldava meetme kaotamise või muutmise tõenäolist mõju.
Selle tulevikku suunatud uurimise käigus tuleb institutsioonil läbivaatamistaotluse esitaja esitatud tõendeid arvestades kontrollida, et dumping tulevikus ei kordu ega suurene, nii et selle korvamiseks ei ole enam tarvis meetmeid kohaldada. Kehtiva meetme läbivaatamise tingimus on ühelt poolt tõdemus, et dumpinguga seotud asjaolud on oluliselt muutunud, ja teiselt poolt tõdemus, et need muutused on püsivad. Piisab sellest, et üks neist kumulatiivsetest tingimustest ei ole täidetud, et institutsioonid saaksid järeldada, et kõnealune meede tuleb jätta kehtima.
Kuna määruse nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (algmäärus), artikli 11 lõike 3 teises ja kolmandas lõigus ei ole mingeid juhiseid seoses järjekorraga, mille järgi need kaks uurimist tuleb läbi viia, ning kuivõrd institutsioonidel on kehtestatud meetmete jätkuva rakendamise läbivaatamisel lai kaalutlusõigus, mis hõlmab võimalust viia läbi ka tulevikku suunatud hindamine, siis ei ole institutsioonidel juhul, kui tulevikku suunatud hindamise tulemusel ei ilmne meetmete jätkuva rakendamise vajadust, tarvidust viia läbi üksikasjalikku tagasivaatavat hindamist, ja niisiis ei ole neil seoses dumpinguga tarvis dumpingumarginaali üksikasjalikult välja arvutada.
Neil asjaoludel võivad institutsioonid juhul, kui seda vajalikuks peavad, alustada tulevikku suunatud uurimisega, ning seejärel võivad nad juhul, kui nad järeldavad, et asjaolude muutus, millele tugineb läbivaatamistaotluse esitaja ja mis viib esmase uurimismenetluse tulemusel tuvastatud dumpingu vähenemise või kadumiseni, ei ole püsiv, jätta vahepealse läbivaatamismenetluse käigus dumpingumarginaali täpselt välja arvutamata.
(vt punktid 46–51, 69, 77 ja 94)
4. Kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas on läbivaatamismenetlus põhimõtteliselt erinev esmasest uurimismenetlusest, mida reguleerivad määruse nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (algmäärus), muud sätted, millest mõni ei ole algmääruse üldist ülesehitust ja süsteemi eesmärke arvestades läbivaatamismenetluse suhtes kohaldatav.
Nende kahte liiki menetluse objektiivne erinevus seisneb selles, et impordile, mille suhtes on algatatud läbivaatamismenetlus, on eelnevalt juba kehtestatud lõplikud dumpinguvastased meetmed ning selle kohta on juba põhimõtteliselt kogutud piisavalt tõendeid, et teha kindlaks, kas nende meetmete kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu ja kahju jätkumine või kordumine. Seevastu juhul, kui impordi suhtes on algatatud esmane uurimine, on selle eesmärk just nimelt mis tahes väidetava dumpingu olemasolu, määra ja mõju tuvastamine. Algmääruse artikli 11 lõike 3 sätete kohaldamine ei takista kuidagi sama määruse artikli 11 lõike 1 eesmärkide saavutamist.
Algmääruse artikli 11 lõike 1 eesmärk on nimelt tagada, et dumpinguvastane meede kehtiks ainult nii kaua, kui see on vajalik dumpingu korvamiseks. Sama määruse artikli 11 lõike 3 eesmärk on aga kontrollida dumpinguvastaste meetmete jätkuva rakendamise vajadust. Seetõttu tuleb tõdeda, et kuna institutsioonid asusid seisukohale, et asjaolude muutus ei ole püsiv, siis saavad nad ilma algmääruse artikli 11 lõikega 1 taotletava eesmärgi saavutamist kahjustamata õigustatult järeldada, et kehtiva meetme jätkuv rakendamine on vajalik.
(vt punktid 59, 60, 62 ja 63)
5. Kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas võimaldab määruse nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (algmäärus), artikli 11 lõikes 8 ette nähtud tagasimaksemenetlus taotleda tasutud tollimaksu tagasimaksmist, kui on tõendatud, et dumpingumarginaal, mille alusel tollimakse maksti, on kaotatud või seda on vähendatud tasemeni, mis on alla kehtiva tollimaksu taseme. See menetlus on niisiis üksnes tagasiulatuv, kuna see on kohaldatav konkreetsete juhtumite puhul, kus on makstud dumpinguvastast tollimaksu, samas kui kõnealuse impordiga ei kaasnenud dumpingut või dumping oli väiksem.
(vt punkt 79)
6. Määruse nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (algmäärus), artikli 11 lõikes 3 ja sama määruse artikli 11 lõikes 9 käsitletavate asjaolude muutumise ese on erinev. Asjaolude muutus algmääruse artikli 11 lõike 3 tähenduses puudutab nimelt dumpingut ja kahju. Nimetatud määruse artikli 11 lõike 9 sätetes käsitletav muutus puudutab seevastu näitajaid, mida vastavalt sama määruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt valitud meetodi järgi tuli kohaldada dumpingumarginaali arvutamiseks esmases uurimismenetluses, mille tulemusel määrati tollimaks. Algmääruse artikli 11 lõike 9 sätete kohaselt tuvastatud asjaolude muutus võib nimelt kaasa tuua niisuguse esmases uurimismenetluses kasutatud näitaja usaldusväärsuse kadumise.
Teiseks on institutsioonidel olemasoleva meetme jätkuva rakendamise vajaduse läbivaatamisel lai kaalutlusõigus, mis hõlmab võimalust kasutada tulevikku suunatud hindamist. Alles siis, kui sellele vajadusele on hinnang antud ja kui institutsioonid on otsustanud olemasolevaid meetmeid muuta, on nad uute meetmete kindlaksmääramisel seotud algmääruse artikli 11 lõike 9 sätetega, mis kohustab neid kohaldama sama määruse artiklis 2 ette nähtud meetodit.
Algmääruse artikli 11 lõige 9 kuulub nimelt kohaldamisele alles siis, kui vastavalt sama määruse artikli 11 lõike 3 sätetele on tuvastatud asjaolude püsiv muutus ja kui nende sätete alusel otsustatud olemasolevaid meetmeid muuta, nii et dumpingumarginaali summa ümberarvutamine osutub vajalikuks. Seevastu juhul, kui institutsioonid on teinud järelduse, et asjaolude muutus ei ole püsiv, ei kuulu algmääruse artikli 11 lõige 9 kohaldamisele.
Lisaks ei mõjuta asjaolu, et muutuse püsivuse mõistet ei ole algmääruse artikli 11 lõikes 3 sõnaselgelt mainitud, küsimust, kas algmääruse artikli 11 lõige 9 koostoimes sama määruse artikli 2 lõikega 12 paneb institutsioonidele kohustuse arvutada vahepealse läbivaatamise tulemusel täpselt välja dumpingumarginaal. Algmääruse artikli 11 lõiget 3 tuleb dumpingu puhul nimelt tõlgendada nii, et see võimaldab institutsioonidel teostada nii tagasivaatavat kui ka tulevikku suunatud uurimist. Kui institutsioonid järeldavad tulevikku suunatud uurimise põhjal, et asjaolude muutus ei ole püsiv, võivad nad jätta dumpingumarginaali täpselt välja arvutamata.
(vt punktid 90–92 ja 94)
7. Kaitseõigustest tulenevaid nõudeid tuleb järgida mitte üksnes karistuse määramisega lõppeda võivate menetluste raames, vaid ka dumpinguvastaste määruste vastuvõtmisele eelnevate uurimismenetluste raames, mis võivad asjassepuutuvaid ettevõtjaid otseselt ja isiklikult mõjutada ning sisaldada nende jaoks ebasoodsaid tagajärgi. Eelkõige tuleb huvitatud ettevõtjatele anda haldusmenetluses võimalus väljendada tõhusalt oma seisukohta väidetavate asjaolude tõelevastavuse ja asjakohasuse kohta ning tõendite kohta, millele Euroopa Liidu institutsioonid viitavad, põhjendamaks oma väidet dumpingu ja sellest tuleneva kahju olemasolu kohta. Neid nõudeid on veelgi täpsustatud määruse nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (algmäärus), artikli 20 lõikes 2.
(vt punkt 98)