Language of document : ECLI:EU:C:2015:454

Kohtuasi C‑183/14

Radu Florin Salomie

ja

Nicolae Vasile Oltean

versus

Direcția Generală a Finanțelor Publice Cluj

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Cluj)

Eelotsusetaotlus – Käibemaks – Direktiiv 2006/112/EÜ – Artiklid 167, 168, 179 ja 213 – Tehingu ümberkvalifitseerimine käibemaksuga maksustatavaks majandustegevuseks liikmesriigi maksuhalduri poolt – Õiguskindluse põhimõte – Õiguspärase ootuse põhimõte – Siseriiklikud õigusnormid, mis seavad mahaarvamisõiguse teostamise tingimuseks ettevõtja käibemaksukohustuslasena registreerimise ja vastava maksudeklaratsiooni esitamise

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (seitsmes koda), 9. juuli 2015

1.        Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguskindlus – Õigusnormid, mis võivad tekitada rahalisi kohustusi

2.        Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguskindlus ja eraõiguslike isikute kaitse – Siseriiklikud õigusnormid, mis puudutavad liidu õigusega kaetud valdkonda – Ühemõttelise sõnastuse vajadus

3.        Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused – Haldusasutuse antavad konkreetsed tagatised

4.        Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Sisendkäibemaksu mahaarvamine – Liikmesriigi maksuhalduri haldustava, mis seisneb selles, et maksukontrolli tulemusena kvalifitseeritakse tehing ümber käibemaksuga maksustatavaks majandustegevuseks ja määratakse viivitusintress – Lubatavus – Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtete rikkumine – Puudumine – Proportsionaalsuse põhimõtte järgimise kohustus – Liikmesriigi kohtu poolt teostatav kontroll

5.        Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Sisendkäibemaksu mahaarvamine – Siseriiklikud õigusnormid, mille alusel teatud tingimustel ei lubata maksustatavateks tehinguteks kasutatavatelt kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluvat või tasutud sisendkäibemaksu maha arvata, juhul kui maksukohustuslane registreeritakse hilinemisega – Mahaarvamisõiguse ja käibemaksukohustuslasena registreerimise sisulised nõuded on täidetud – Lubamatus

(Nõukogu direktiiv 2006/112, artiklid 167, 213 ja 214)

1.        Vt otsuse tekst.

(vt punkt 31)

2.        Vt otsuse tekst.

(vt punkt 32)

3.        Vt otsuse tekst.

(vt punkt 45)

4.        Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega ei ole vastuolus see, et riigi maksuhaldur otsustab maksukontrolli tulemusena maksustada tehingud käibemaksuga ja määrab viivitusintressi, tingimusel et otsus põhineb selgetel ja täpsetel nõuetel ning maksuhalduri praktika ei saanud tekitada ettenägelikul ja mõistlikul ettevõtjal põhjendatud ootust, et neile tehingutele käibemaksu ei kohaldata, mille kontrollimine on liikmesriigi kohtu ülesanne. Sellistel asjaoludel määratud viivitusintress peab olema vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega.

(vt punkt 53 ja resolutsiooni punkt 1)

5.        Direktiiviga 2006/112, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, mille alusel ei lubata maksustatavateks tehinguteks kasutatavatelt kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluvat või tasutud sisendkäibemaksu maha arvata ja maksukohustuslane peab seevastu tasuma maksu, mille ta oleks pidanud koguma, vaid sel põhjusel, et ta ei olnud käibemaksukohustuslasena registreeritud ajal, mil ta vastavad tehingud tegi, ja seda seni, kuni ta ei ole nõuetekohaselt käibemaksukohustuslasena registreeritud ja kuni tasumisele kuuluva maksu kohta ei ole maksudeklaratsiooni esitatud.

Mahaarvamisõigus on nimelt ühise käibemaksusüsteemi aluspõhimõte, mida põhimõtteliselt ei tohi kitsendada ja mida rakendatakse kohe kogu sisendkäibemaksuga koormatud tehingutelt tasutud maksu osas. Pealegi nõuab käibemaksu neutraalsuse üldpõhimõte, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus antakse siis, kui sisulised nõuded on täidetud, isegi kui maksukohustuslane on jätnud täitmata mõned formaalsed nõuded. Järelikult, kui maksuhalduril on olemas vajalikud andmed selleks, et tuvastada, et sisulised nõuded on täidetud, ei või ta kehtestada maksukohustuslase sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusele lisatingimusi, mis võivad muuta selle õiguse olematuks. Direktiivi 2006/112 artiklis 214 ette nähtud käibemaksukohustuslasena registreerimise ja artiklis 213 sätestatud maksukohustuslase kohustuse puhul teatada, millal tema tegevus algab, muutub või lõpeb, on tegemist kõigest kontrolliotstarbeliste vorminõuetega, mis ei saa seada kahtluse alla eelkõige õigust käibemaksu mahaarvamisele, kui selle õiguse tekkimise materiaalõiguslikud tingimused on täidetud. See, et maksukohustuslast karistatakse raamatupidamisarvestuse ja teatamiskohustuste täitmatajätmise eest mahaarvamisõiguse äravõtmisega, läheb ilmselgelt kaugemale sellest, mis on vajalik nende kohustuste nõuetekohase täitmise tagamise eesmärgi saavutamiseks, arvestades, et liidu õigus ei takista liikmesriikidel vastaval juhul trahvi või rahalise karistuse määramist, mis vastab rikkumise raskusastmele.

(vt punktid 56, 58–60, 63, 65 ja resolutsiooni punkt 2)