26. jaanuaril 2016 esitatud hagi – TestBioTech versus komisjon

(kohtuasi T-33/16)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: TestBioTech eV (München, Saksamaa) (esindajad: K. Smith, QC, barrister J. Stevenson ja solicitor R. Stein)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

tühistada komisjon 16. novembri 2015. aasta otsus, millega lükati tagasi hageja vaie komisjoni 24. aprilli 2015. aasta rakendusotsuste (EL) 2015/686¹ , (EL) 2015/696² ja (EL) 2015/698³ peale, millega antakse määruse (EÜ) nr 1829/2003⁴ („GM määrus“) alusel kolm turule laskmise luba Monsantole või Pioneerile nende geneetiliselt muundatud sojaubade MON 87769, MON 87705 ja/või 305423 jaoks;

mõista hageja kohtukulud välja kostjalt, ja

näha ette muud vajalikud meetmed.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, mille kohaselt komisjoni järeldus, et vaie oli suures enamuses seotud küsimustega, mis jäävad väljapoole Århusi määruse⁵ kohaldamisala, on vastuolus nimetatud määruse artikli 10 lõikega 1, tõlgendatuna koostoimes selle määruse artikli 2 punktidega f ja g ning põhjendustega 11 ja 18–21.

Nõuetele vastaval valitsusvälisel organisatsioonil on õigus esitada vaie keskkonnaõigusakti alusel antud haldusakti peale. GM määrus on selline õigusakt. Sellest tulenevalt võib organisatsioon esitada vaide iga selle õigusakti alusel antud haldusakti, kaasa arvatud turule laskmise loa peale.

Võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) 25. juuni 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) sõnastust, eset ja eesmärki ning Århusi määrust, nagu ka Århusi konventsiooni rakendusjuhendit, on alusetu komisjoni järeldus, et komisjon võib GM määruse alusel tehtavaid otsuseid tükeldada nii, nagu need osaliselt kuuluksid ja osaliselt ei kuuluks Århusi määruse kohaldamisalasse.

Geneetiliselt muundatud organismid on keskkonna koostisosad. Komisjoni väide, et selliste organismide mõju inimese tervisele ei kujuta endast keskkonnaküsimust ega ole seetõttu Århusi konventsiooniga hõlmatud, on sügavalt ekslik.

Teise väite kohaselt rikkus komisjon 29. mail 2015 esitatud vaidele alles 16. novembril 2015 vastates Århusi määruse artikli 10 lõiget 3.

Komisjon tegi vaidlustatud otsuse 16 novembril 2015, ligikaudu 24 nädalalt pärast vaide esitamist. Komisjon ei andnud adekvaatset selgitust selle kohta, miks rikuti tavapärast nõuet esitada vastus 12 nädala jooksul ega järginud igal juhul ka 18-nädalast kohustuslikku vastamistähtaega.

____________

¹ Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/686, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba MON 87769 (MON-87769-7) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest saadud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT 2015, L 112, lk 16).

² Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/696, millega lubatakse turule lasta geneetiliselt muundatud sojauba MON87705 (MON-877Ø5-6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT 2015, L 112, lk 60).

³ Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/698, millega lubatakse turule lasta geneetiliselt muundatud sojauba 305423 (DP-3Ø5423-1) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT 2015, L 112, lk 71).

⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT 2003, L 268, lk 1; ELT eriväljaanne 13/32, lk 432).

⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT 2006, L 264, lk 13).