Kohtuasi C‑221/17

M. G. Tjebbes jt

versus

Minister van Buitenlandse Zaken

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad))

 Euroopa Kohtu (suurkoda) 12. märtsi 2019. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Euroopa Liidu kodakondsus – ELTL artikkel 20 – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 7 ja 24 – Liikmesriigi ja kolmanda riigi kodakondsus – Liikmesriigi ja liidu kodakondsuse kaotus ex lege – Tagajärjed – Proportsionaalsus

1.        Liidu kodakondsus – Aluslepingu sätted – Isikuline kohaldamisala – Liidu kodanik, kellel on ainult ühe liikmesriigi kodakondsus ja kes kaotas selle ex lege – Hõlmamine

(ELTL artikkel 20)

(vt punkt 32)

2.        Liidu kodakondsus – Aluslepingu sätted – Liikmesriigi kodakondsus – Selle kodakondsuse kaotamine ex lege, sest puudus tegelik side vastava liikmesriigiga – Liidu kodakondsuse kaotus – Lubatavus – Tingimused – Riigisiseste ametiasutuste ja kohtute võimalus analüüsida kodakondsuse kaotuse tagajärgi ja anda see puudutatud isikutele tagasi ex tunc – Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine

(ELTL artikkel 20; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 7 ja 24)

(vt punktid 35, 39, 40, 42, 44–48 ja resolutsioon)

Kokkuvõte

Liidu õigusega ei ole vastuolus liikmesriigi kodakondsuse kaotus ja sellest tulenevalt ka liidu kodakondsuse kaotus juhtumil, kui puudutatud isiku ja selle liikmesriigi vaheline side on püsivalt katkenud

Euroopa Kohtu suurkoda tegi 12. märtsi 2019. aasta kohtuotsuses Tjebbes jt (C‑221/17) otsuse küsimuse kohta, kas liikmesriigi kodakondsuse kaotamine ex lege, mis toob kaasa Euroopa Liidu kodakondsuse kaotamise, on kooskõlas ELTL artikliga 20, koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 24. Põhikohtuasjas keeldus Madalmaade välisminister läbi vaatamast passitaotlusi, mille esitasid Madalmaade kodanikud, kellel oli ka mõne kolmanda riigi kodakondsus, ning keeldumist põhjendas välisminister sellega, et need isikud, sh üks alaealine, olid kaotanud oma Madalmaade kodakondsuse ex lege. Ministri keeldumise aluseks olid Madalmaade kodakondsust reguleerivad õigusnormid, mille kohaselt täisealine kaotab selle kodakondsuse, kui tal on samal ajal muu riigi kodakondsus ja tema peamine viibimiskoht on vähemalt kümne aasta vältel katkematult olnud väljaspool liitu. Samade õigusnormide alusel kaotab alaealine üldjuhul oma Madalmaade kodakondsuse, kui tema isa või ema kaotab selle kodakondsuse, sest tema viibimiskoht ei ole olnud liidus.

Euroopa Kohus otsustas, et liidu õigusega ei ole põhimõtteliselt vastuolus see, kui liikmesriik näeb üldisel huvil rajanevatel kaalutlustel ette tema kodakondsuse kaotamise, ja seda ka siis, kui see toob puudutatud isiku jaoks kaasa liidu kodaniku staatuse kaotamise. Nimelt on liikmesriigil õigus lähtuda eeldusest, et kodakondsus väljendab tegelikku sidet tema ja ta kodanike vahel, ja sellest tulenevalt näha ette, et niisuguse tegeliku sideme puudumine või lõppemine toob kaasa tema kodakondsuse tegeliku kaotamise. Samuti võib liikmesriik õiguspäraselt soovida kaitsta ühe pere sisest kodakondsuse ühtsust, nähes ette, et alaealine kaotab oma kodakondsuse, kui üks tema vanematest kaotab enda kodakondsuse.

Selleks aga, et niisugused õigusnormid, nagu kõnealused Madalmaade õigusnormid oleksid kooskõlas ELTL artikliga 20, tõlgendatuna põhiõiguste harta artikleid 7 ja 24 arvesse võttes, peavad need võimaldama pädevatel liikmesriigi ametiasutustel, sh teatud juhtudel liikmesriigi kohtutel täiendavalt käsitleda asjassepuutuva liikmesriigi kodakondsuse ex lege kaotamise tagajärgi ja vajaduse korral puudutatud isiku kodakondsuse ex tunc taastada, kui viimane taotleb reisidokumenti või muud tema kodakondsust tõendavat dokumenti.

Niisuguse hindamise raames peavad liikmesriigi ametiasutused ja kohtud kontrollima, kas kodakondsuse kaotus, millega kaasneb liidu kodaniku staatuse kaotus, on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, arvestades tagajärgi, mille see toob kaasa iga puudutatud isiku olukorrale ja teatud juhtudel tema pereliikmete olukorrale liidu õiguse seisukohast. Niisugune analüüs nõuab, et hinnatakse puudutatud isiku ning tema perekonna isiklikku olukorda, et teha kindlaks, kas kodakondsuse kaotusel on tagajärgi, mis mõjutaksid liikmesriigi seadusandja taotletavate eesmärkidega ebaproportsionaalselt selle isiku perekonna- ja tööelu normaalset arengut liidu õiguse vaatepunktist ja eelkõige õigust perekonnaelu puutumatusele, nagu see on tagatud põhiõiguste harta artikliga 7.

Seoses puudutatud isiku isiklikku olukorda ümbritsevate asjaoludega, mis võivad niisuguse hindamise raames olla asjakohased, mainib Euroopa Kohus muu hulgas seda, et Madalmaade kodakondsuse ja liidu kodaniku staatuse ex lege kaotuse järel seisaks puudutatud isik silmitsi piirangutega tema õigusele liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada, millega kaasneksid teatud olukorras ka spetsiifilised raskused, kui ta soovib jätkuvalt siirduda mõnda liikmesriiki, et säilitada seal oma tegelikke ja regulaarseid suhteid pereliikmetega, tegeleda oma kutsealase tegevusega või astuda samme seal sellise tegevusega tegelema asumiseks. Samuti puutuvad asjasse ühelt poolt asjaolu, et puudutatud isik ei oleks saanud loobuda kolmanda riigi kodakondsusest, ja teiselt poolt tõsiasi, et puudutatud isiku jaoks esineb tõsine risk, et oluliselt halveneb tema turvalisus või minemise ja tulemise vabadus, seetõttu, et ta ei saa oma elukohajärgse kolmanda riigi territooriumil ELTL artikli 20 lõike 2 punkti c alusel konsulaarkaitset.

Lisaks, mis puudutab alaealisi, siis peavad pädevad ametiasutused lisaks arvestama, kas võib esineda asjaolusid, millest tuleneb, et olukord, kus puudutatud alaealine kaotab asjasse puutuva liikmesriigi kodakondsuse, ei vasta tagajärgede tõttu, mille niisugune kaotus võib alaealisele liidu õiguse seisukohast kaasa tuua, lapse parimatele huvidele, nii nagu need on tagatud harta artikliga 24.