Kohtuasi T‑136/19
(avaldamine väljavõtetena)
Bulgarian Energy Holding EAD jt
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 25. oktoobri 2023. aasta otsus
Konkurents – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Maagaasi siseturg – ELTL artikli 102 rikkumise tuvastamise otsus – Reguleeritud turg – Asjaomase turu määratlemine – Rumeenia gaasitransiidi torustik 1 – Rumeenia gaasitorustiku 1 kasutamise ainuõiguse omaja – Kasutamise võimaldamisest keeldumine – Üldsusele tarnimise kohustus – Riigi tegevusest tulenev erand – Ülekandesüsteemi haldur – Hoidla haldur – Konkurentsivastane strateegia – Turult väljatõrjuv mõju – Üks ja vältav rikkumine – Kaitseõigused
1. Turgu valitsev seisund – Asjaomane turg – Piiritlemine – Kriteeriumid – Maagaasi siseturg – Gaasivõimsuse teenuste turg – Komisjoni kohustus pidada turuosalistega enne nõu – Puudumine
(ELTL artikkel 102; komisjoni teatis 97/C 372/03, punkt 33)
(vt punktid 75–77)
2. Turgu valitsev seisund – Asjaomane turg – Piiritlemine – Kriteeriumid – Asendatavus – Asjakohaste konkurentsitingimuste kindlakstegemine – Maagaasi siseturg – Gaasivõimsuse teenuste turg – Esmase turu ja järelturu eristamine – Asjakohasuse puudumine
(ELTL artikkel 102; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 715/2009, põhjendus 34, artikli 2 lõike 1 punktid 4, 6, 13, 16, 18, 21 ja 22, artikli 16 lõike 3 punkt a ning I lisa punkti 2.2 alapunktid 1 ja 4; komisjoni otsus 2012/490, põhjendus 2, punkti 2.2.2 alapunktid 1 ja 6 ning punkti 2.2.5 alapunktid 1 ja 4; komisjoni teatis 97/C 372/03, punktid 2 ja 3)
(vt punktid 82–112)
3. Turgu valitsev seisund – Asjaomane turg – Piiritlemine – Komisjoni varasema otsustuspraktika mõju – Puudumine
(ELTL artikkel 102)
(vt punktid 115, 116, 181 ja 253)
4. Turgu valitsev seisund – Esinemine – Kaudsed tõendid – Maagaasi siseturg – Gaasivõimsuse teenuste turg – Ettevõtja, kes kontrollib kolmandate isikute võimalust kasutada gaasitransiidi torustikku – Hõlmamine
(ELTL artikkel 102)
(vt punktid 137, 138, 143–150, 159–161 ja 173–175)
5. Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% või peaaegu 100% osalust – Ümberlükatavus – Eelduse, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% või peaaegu 100% osalust, kombineerimine muude tõenditega – Emaettevõtja, kes ei tegutse pelga finantsinvestorina
(ELTL artikkel 102)
(vt punktid 187, 196–208, 212 ja 217–219)
6. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus – Tõendite kogumile tuginemine – Vajadus märkida ära usutavad, täpsed ja üksteisega kooskõlas olevad tõendid – Kohtulik kontroll – Ulatus – Otsus, mis jätab kohtule kahtluse – Süütuse presumptsiooni põhimõtte järgimine
(ELTL artiklid 101 ja 102; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 48 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)
(vt punktid 226–228, 231, 686 ja 689)
7. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendi laad – Dokumentaalsed tõendid – Dokumendi tõendusliku väärtuse hindamine – Kriteeriumid – Faktiliste asjaoludega vahetus seoses või nende asjaolude vahetu tunnistaja poolt koostatud dokument – Suur tõenduslik väärtus – Nende tõendite tõenduslik väärtus, mis ei pärine rikkumisperioodist
(ELTL artikkel 102)
(vt punktid 229, 391–396, 433, 1004 ja 1005)
8. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Otsus, mis tugineb tõenditele, mis on vaidlusaluse rikkumise tõendamiseks piisavad – Rikkumise olemasolu vaidlustavate ettevõtjate tõendamiskohustused – Asjaoludele muu usutava seletuse andmine kui see, millest lähtus komisjon
(ELTL artikkel 102)
(vt punktid 230 ja 381–390)
9. Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Mõiste – Suutlikkus piirata konkurentsi ja väljatõrjuv mõju – Hindamiskriteeriumid – Kohtulik kontroll – Õiguspärasuse kontroll – Ulatus – Vaidlustatud akti põhjenduste asendamine
(ELTL artikkel 102)
(vt punktid 232, 234, 1108–1110 ja 1132)
10. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendamiskoormis – Kohtulik kontroll – Õiguspärasuse kontroll – Kõigi asjakohaste asjaolude põhjalik kontroll – Ese ja ulatus
(ELTL artiklid 102 ja 263)
(vt punktid 233, 291, 292, 329, 332, 364, 401, 419, 443, 478, 879–881, 1015 ja 1089)
11. Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Mõiste – Suutlikkus piirata konkurentsi ja väljatõrjuv mõju – Hindamiskriteeriumid – Mõju, mis ei ole puhthüpoteetiline
(ELTL artikkel 102)
(vt punktid 235–240)
12. Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Mõiste – Võimsuse teenuste osutamine gaasitorustikus, mis kujutab endast esmatähtsat taristut – Turgu valitsevas seisundis oleva ettevõtja keeldumine võimaldada kasutada esmatähtsat taristut – Kohustus teha koostööd
(ELTL artikkel 102)
(vt punktid 254–257 ja 260–262)
13. Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Mõiste – Esmatähtis taristu – Kontrolli olukord, mis tuleneb ainuõigusliku kasutusõiguse andmisest – Sellise ainuõiguse laadi asjakohasuse puudumine
(ELTL artikkel 102)
(vt punktid 263–265)
14. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttest tulenevad nõuded – Otsuse resolutsiooni selgus ja täpsus
(ELTL artikkel 102 ja artikli 296 lõige 2)
(vt punktid 299–317)
15. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus – ELTL artikli 102 kohaldamise raames kaebajate tehtud avalduste kasutamine – Lubatavus – Nende avalduste tõendusjõud, mille on teinud isik, kes on huvitatud lepingu sõlmimisest turgu valitsevas seisundis oleva ettevõtjaga – Piirid – Selliste avalduste tõendusliku väärtuse hindamine lähtuvalt muudest tõenditest
(ELTL artikkel 102)
(vt punktid 370–380 ja 441)
16. Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Mõiste – Turgu valitsevas seisundis olev ettevõtja, kellel on ainuõigus kasutada kõnealust taristut – Ebapiisavus kuritahtlikule konkurente tõrjuvale tegevusele viitamiseks
(ELTL artikkel 102)
(vt punktid 473–475)
17. Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Mõiste – Turgu valitsevas seisundis olev ettevõtja, kellel on ainuõigus kasutada kõnealust taristut – Võimsuse reserveerimise lepingu üle uuesti läbirääkimise tingimused – Tõendusjõud – Asjakohased asjaolud
(ELTL artikkel 102)
(vt punktid 489–492, 495–511, 513–528 ja 530–541)
18. Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Mõiste – Objektiivne mõiste, mis peab silmas tegevust, mis võib turustruktuuri mõjutada ja mis takistab konkurentsi säilimist või arengut – Turgu valitsevas seisundis oleva ettevõtja kohustused – Ainult kaupade või teenuste omadustel põhinev konkurents – Hindamiskriteeriumid – Turgu valitsevas seisundis oleva ettevõtja võimalus säilitada ja kaitsta oma ärihuve
(ELTL artikkel 102)
(vt punktid 547, 595–603, 625, 626 ja 644)
19. Konkurents – Liidu eeskirjad – Esemeline kohaldamisala – Riiklike meetmetega kohustuslikult ettenähtud käitumine – Välistamine – Tingimused
(ELTL artikkel 102)
(vt punktid 548, 549, 569–583 ja 616)
20. Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Liikmesriigi riigisisese õiguse tõlgendamine – Faktiküsimus – Hõlmamine
(ELTL artikkel 263)
(vt punktid 740 ja 741)
21. Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Mõiste – Suutlikkus piirata konkurentsi ja väljatõrjuv mõju – Hindamiskriteeriumid – Gaasisektorile kohaldatava valdkondliku õigusliku raamistiku arvessevõtmine – Võrgule juurdepääsu tingimuste mittevastavus sellele õiguslikule raamistikule – Vajadus tuvastada suutlikkus tekitada konkurentsivastaseid tagajärgi
(ELTL artikkel 102)
(vt punktid 784 ja 873)
22. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaebuste läbivaatamine – Komisjoni kohustused – Kaebajal õigustatud huvi olemasolu kontrollimine – Ulatus
(ELTL artikkel 102)
(vt punktid 848 ja 849)
23. Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Turgu valitsevas seisundis oleva ettevõtja keeldumine võimaldamast teisele ettevõtjale juurdepääsu viimase tegevuseks vajalikule tootele või teenusele – Kuritarvitava laadi hindamine – Õigusaktist tulenev kohustus anda juurdepääs – Komisjonil kohustuse puudumine tõendada, et juurdepääs kõnealusele taristule on tingimata vajalik
(ELTL artikkel 102)
(vt punktid 961, 962, 968, 969 ja 971)
24. Tühistamishagi – Tühistav kohtuotsus – Ulatus – Komisjoni sellise otsuse tervikuna tühistamine, millega tuvastati üks ja vältav rikkumine ning määrati trahv osalise tõendi alusel – Tingimused – Põhjenduse asendamine liidu kohtu poolt – Välistamine
(ELTL artikkel 102)
(vt punktid 1119–1131 ja 1134)
25. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Juurdepääs toimikule – Ulatus
(ELTL artikkel 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2; komisjoni määrus nr 773/2004, artikli 15 lõiked 1 ja 2)
(vt punktid 1153–1155)
26. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni pädevus – Ütluste võtmise õigus – Ütlused uurimise eseme kohta – Komisjoni kohustus enda valitud kujul protokollida iga küsitlust, mille ta läbi viib – Ulatus – Asjaomase ettevõtja kaitseks tarvilike tõendite kindlakstegemine – Rikkumine – Tagajärjed
(ELTL artikkel 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 19 lõige 1; komisjoni määrus nr 773/2004, artikkel 3)
(vt punktid 1156–1160, 1170–1176, 1182–1186 ja 1191)
27. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Juurdepääs toimikule – Komisjoni õigusvastasest tegevusest tulenev rikkumine – Tingimused – Asjaomase ettevõtja võimalus selle õigusvastase tegevuse puudumise korral oma kaitse paremini tagada – Sellel ettevõtjal lasuva tõendamiskoormise ulatus
(ELTL artikkel 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 19 lõige 1 ja artikkel 27; komisjoni määrus nr 773/2004, artikkel 3 ning artikli 15 lõiked 1 ja 2)
(vt punktid 1177, 1192, 1201–1206, 1208–1214, 1216–1221, 1223, 1226, 1238, 1244 ja 1245)
28. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Juurdepääs toimikule – Rikkumine ülemäära suurte piirangute tõttu eriruumi menetluses – Tagajärjed
(ELTL artikkel 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 19 lõige 1 ja artikkel 27; komisjoni määrus nr 773/2004, artikli 15 lõiked 1 ja 2)
(vt punktid 1207 ja 1215)
29. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Juurdepääs toimikule – Ese – Võimalus tutvuda kolmandale ettevõtjale suunatud vastuväiteteatisega – Tingimused – Vastuväiteteatis, mis võib olla kasutatav poolte kaitseks – Tõendamiskoormis – Asjaomase ettevõtja kohustus esitada esimene tõend, mis viitab tutvumise võimaluse tarvilikkusele tema kaitse jaoks
(ELTL artikkel 102; komisjoni määrus nr 773/2004, artikli 15 lõige 1)
(vt punktid 1249–1252)
Kokkuvõte
Asjaolude asetleidmise ajal tegutsesid hagejad, st täielikult Bulgaaria riigile kuuluv äriühing Bulgarian Energy Holding EAD ning tema tütarettevõtjad Bulgargaz ja Bulgartransgaz (edaspidi „BEH kontsern“), energiasektoris Bulgaarias. Bulgargaz oli Bulgaarias avalik-õiguslik gaasitarnija, samas kui Bulgartransgaz oli Bulgaarias gaasi ülekandesüsteemi ja ainsa maagaasihoidla (edaspidi „Chireni hoidla“) haldur.
Rikkumisperioodil (nimelt 30. juulist 2010 kuni 1. jaanuarini 2015) sõltus Bulgaaria gaasiga varustamine peaaegu täielikult imporditud Vene gaasist, mille ainus või peamine importija oli Bulgargaz. Bulgargaz oli seega ka peamine gaasi tarnija turustusahela järgmise etapi ehk hulgikaubanduse turu klientidele ja lõpptarbijatele, st otse ülekandevõrguga ühendatud ettevõtjatele.
Vene gaasi transporditi Bulgaariasse kuni Bulgaaria võrgustiku ühenduspunktini läbi Ukraina ja seejärel Rumeenia kaudu, peamiselt gaasitransiidi torustiku (edaspidi „Rumeenia gaasitorustik 1“) kaudu, mille haldamine oli Rumeenia ülekandesüsteemi halduri Transgaz ülesanne. Rikkumisperioodil tagas see gaasitorustik suurema osa Bulgaaria territooriumi varustamise riigisisese ülekandevõrgu kaudu, mis omakorda oli ühendatud Chireni hoidlaga(1). Transgazi ja Bulgargazi vahel 2005. aastal sõlmitud ja kogu rikkumisperioodi vältel kehtinud lepingu (edaspidi „2005. aasta leping“) alusel anti viimasele Rumeenia gaasitorustiku 1 kasutamiseks ainuõigus kindlasummalise iga-aastase tasu eest.
Bulgaaria gaasitarneturu osaline Overgas Inc. esitas 18. novembril 2010 komisjonile BEH kontserni vastu mitteametliku kaebuse ELTL artikli 102 rikkumise tõttu.
17. detsembri 2018. aasta otsuses(2) järeldas Euroopa Komisjon, et BEH kontsern pani 30. juulist 2010 kuni 1. jaanuarini 2015 toime ELTL artikli 102 ühe ja vältava rikkumise. Täpsemalt leidis komisjon, et BEH kontsernil oli selles ajavahemikus turgu valitsev seisund viiel eraldiseisval turul, nimelt ülekandevõrgu võimsusega seotud teenuste turul, Rumeenia gaasitorustiku 1 võimsuse teenuste turul, Chireni hoidla hoiustamisvõimsusega seotud teenuste turul, turustusahela järgmise etapi ehk gaasi hulgimüügi turul ja Bulgaaria ülekandevõrku ühendatud suurtele lõpptarbijatele jaemüügi turul. Komisjon heitis BEH kontsernile ette, et ta kuritarvitas oma turgu valitsevat seisundit, kuna ta takistas või piiras kolmandate isikute juurdepääsu ülekandevõrgule, Chireni hoidlale ja Rumeenia gaasitorustikule 1 või viivitas juurdepääsu võimaldamisega, sulgedes seega Bulgaaria gaasitarneturud, et kaitsta Bulgargazi valitsevat seisundit nendel turgudel. Seetõttu määras komisjon BEH kontsernile tuvastatud rikkumise eest trahvi.
Lahendades tühistamishagi, milles viimane palus peamiselt tühistada vaidlustatud otsus tervikuna, rahuldas Üldkohus hagi osas, milles komisjon ei tõendanud õiguslikult piisavalt BEH kontserni valduses oleva kolme taristu kasutamise võimaldamisest keeldumist, mis võib kuuluda ELTL artikli 102 kohaldamisalasse. Seejuures täpsustas ta lähtuvalt kohtupraktikast Bronner(3) ELTL artikli 102 kohaldamist turgu valitsevat seisundit omavale ettevõtjale, kes keeldub võimaldamast kasutada „esmatähtsat taristut“, juhul kui see ettevõtja ei ole taristu omanik. Lisaks võttis kohus seisukoha küsimuses, millise ulatusega on kaitseõiguste tagamisele omane õigus tutvuda toimikuga nn eriruumi menetluses, st olukorras, kui toimiku teatud materjalidega tutvumise õigust on piiratud nende konfidentsiaalsuse tõttu.
Üldkohtu hinnang
Oma hinnangu andmisel analüüsis Üldkohus kõigepealt kohtuasja sisulisi küsimusi, st etteheiteid, mis puudutasid õigusnormide rikkumist ja hindamisvigu viiest asjaomasest turust ühe, nimelt Rumeenia gaasitorustiku 1 võimsuse teenuste turu määratlemisel, viimati nimetatud turul Bulgargazi valitseva seisundi tuvastamisel ja asjaomastel turgudel emaettevõtja BEH kui finantsvaldusühingu valitseva seisundi tuvastamisel ning selle kontserni kuritarvituse kindlakstegemisel. Seejärel analüüsis kohus menetlusnormide rikkumisi, mis seisnesid BEH kontserni kaitseõiguste rikkumises seoses toimikuga tutvumisega.
Esimesena leidis Üldkohus kohtuasja sisu kohta, et komisjon toimis õigesti, kui ta Rumeenia gaasitorustiku 1 võimsuse teenuste määratlemisel jättis vahet tegemata esmase turu (s.o turg, kus ülekandesüsteemi haldurid kauplevad võimsusega otse) ja järelturu (s.o turg, kus võimsusega kauplemine toimub teisiti kui esmasel turul) vahel, kuna selline vahetegemine ei olnud asjakohane, et hinnata, kas hagejatel oli turgu valitsev seisund seoses Rumeenia gaasitorustiku 1 võimsuse teenustega. Lisaks ei rikkunud komisjon õigusnorme ega teinud hindamisvigu, kui ta leidis, et Bulgargazil oli sellel turul valitsev seisund.
Sellega seoses tulenes 2005. aasta lepinguga Rumeenia gaasitorustiku 1 suhtes antud ainuõigusest, et Bulgargaz oli kogu rikkumisperioodi vältel ainus võimalik selle gaasitorustiku võimsuse teenuste osutaja järelturul. Lisaks, esiteks ei võinud Transgaz 2005. aasta lepingu artikli 17.1 kohaselt Bulgargazi eelneva nõusolekuta pakkuda kasutamata võimsust kolmandatele isikutele. Teiseks võis Transgaz toona kehtinud liidu õigusnormide kohaselt pakkuda sellist kasutamata võimsust kolmandatele isikutele üksnes lühiajalise ja katkestatava võimsusena. Seetõttu kontrollis Bulgargaz ka kolmandate isikute võimalust pääseda Rumeenia gaasitorustiku 1 võimsuse teenuste esmasele turule. Sellest järeldub, et komisjon tuvastas õigesti, et Bulgargaz oli Rumeenia gaasitorustikus 1 gaasi tarnijana ainus ettevõtja, kes sai kolmandatele isikutele anda sellele juurdepääsu. Üldkohus märkis samuti, et kuigi Transgaz ei olnud veel täitnud oma kohustusi liidu õiguse tähenduses selliste meetmete võtmisega, mis on vajalikud, et võimaldada ja hõlbustada võimsusega kauplemist järelturul, andis Bulgargaz tegelikult alates 1. jaanuarist 2013 Overgasile juurdepääsu Rumeenia gaasitorustikule 1. Nimelt, järelikult ei olnud Transgazi kohustuste rikkumine takistuseks sellele, et Bulgargaz võis pakkuda võimsust sellel turul. Seega, arvestades asjaolu, et rikkumisperioodil kontrollis Bulgargaz kolmandate isikute juurdepääsu Rumeenia gaasitorustikule 1 ja et Transgazi ei saanud määratleda kui tegelikku alternatiivset tarneallikat kolmandate isikute jaoks, kes soovisid juurdepääsu sellele gaasitorustikule, oli Bulgargazil Rumeenia gaasitorustiku 1 võimsuse teenuste turul valitsev seisund.
Teisena märkis Üldkohus, et komisjonil ei õnnestunud tõendada BEH kontserni turgu valitseva seisundi kuritarvitamist seoses gaasi tarnimisega Bulgaarias. Sellega seoses järeldas kohus, et tõendid, mis komisjon esitas Rumeenia gaasitorustikule 1 juurdepääsu kohta, ei olnud piisavad, et tõendada kõikide väidetud juurdepääsupiirangute esinemist, ja kui need piirangud ka oleksid olnud tõendatud, siis seda, et need kujutavad endast kuritarvitust.
Kõigepealt märkis Üldkohus, et komisjon hindas Bulgargazi tegevust Rumeenia gaasitorustiku 1 võimsuse teenuste turul õigesti, lähtudes kohtupraktikast Bronner. Sellega seoses tuletas kohus meelde, et turgu valitsevas seisundis ettevõtja keeldumine osutada teenust, mida kolmandatel isikutel peab olema võimalik saada, et nad saaksid tegutseda eelkõige järgneval naaberturul, kujutab endast ELTL artikli 102 rikkumist, kui on täidetud kolm kumulatiivset tingimust, nimelt kui keeldumine välistab teenust saada sooviva isiku igasuguse konkureerimise sellel turul, keeldumine ei saa olla objektiivselt põhjendatud ja kõnealune teenus on teenust saada sooviva isiku tegevuse jaoks tingimata vajalik selles mõttes, et sellele teenusele ei ole tegelikku ega potentsiaalset asendajat. Ent kõnealusel juhul kujutas Rumeenia gaasitorustik 1 endast „esmatähtsat taristut“, arvestades, et tegemist oli rikkumisperioodil ainsa reaalse viisiga Vene gaasi transportimiseks Bulgaariasse. Selles suhtes võis komisjon õigustatult leida, et nende kohtupraktikast tulenevate põhimõtete kohaldamisel oli vähetähtis see, et Bulgargaz ei olnud mitte taristu omanik, vaid tal oli pelgalt ainuõigus seda kasutada, kuna see õigus väljendus taristu kontrollimises, mis võimaldas tal seada eelduse, et kolmandatel isikutel peab gaasitorustikule juurdepääsuks olema tema nõusolek.
Seejärel leidis Üldkohus, et asjaolul, et 2005. aasta lepingu alusel reserveeriti Rumeenia gaasitorustiku 1 kogu võimsus, ei ole sellist tõenduslikku väärtust, nagu sellele omistas komisjon, kuna see reserveerimine ei ole piisav kaudne tõend, millega tõendada väidetavat kuritarvitamist selle gaasitorustiku võimsuse turul. Nimelt ei saa 2005. aasta lepinguga Bulgargazile antud lepinguline ainuõigus isegi siis, kui viimane oleks kasutanud ainult osa Rumeenia gaasitorustiku 1 võimsusest, kujutada endast Bulgargazi turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, kui komisjon ei ole tõendanud, et Bulgargazi tegevus andis tegelikult talle võimaluse tõrjuda konkurendid Bulgaaria gaasitarneturgudelt välja eelkõige kohtuotsuse Bronner ja hilisema kohtupraktika(4) tähenduses, mis käsitleb „esmatähtsa taristu“ kasutamise võimaldamisest keeldumist.
Ent kõnealusel juhul nähtus komisjoni esitatud asjaoludest, et Bulgargazile antud ainuõigus ei takistanud tal alates 2013. aastast rahuldada äriühingu Overgas esitatud taotlust, võimaldades tal kasutada Rumeenia gaasitorustiku 1 kasutamata võimsust. Lisaks märkis Üldkohus, et komisjon ei tõendanud õiguslikult piisavalt ka seda, et Bulgargaz oleks muude kolmandate isikute juurdepääsutaotlustele kuritahtlikult vastu olnud.
Lõpuks ei nõustunud Üldkohus tõendusliku väärtusega, mille komisjon omistas Bulgargazi tegevusele Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia valitsustevaheliste arutelude raames, mis käsitlesid 2005. aasta lepingu üle peetud uusi läbirääkimisi. Kohtu hinnangul ei ole need arutelud tõend Rumeenia gaasitorustikule 1 juurdepääsu võimaldamisest keeldumise kohta. Uuesti läbirääkimise mõte, eriti vajadus anda Bulgargazile tagatud minimaalne võimsus, ei piirdunud üksnes Bulgargazi huvidega, vaid nõudis Bulgaaria ametiasutuste kaasatust, arvestades Bulgaaria sõltuvust Rumeenia gaasitorustikust 1 gaasi varustuskindluse jaoks Bulgaaria turul. Lisaks oli Rumeenial selge huvi 2005. aasta lepingu üle uute läbirääkimiste pidamiseks, kuivõrd komisjon oli tema suhtes 2009. aastal alustanud rikkumismenetlust. Lisaks järeldas Üldkohus, et komisjon ei tõendanud õiguslikult piisavalt, et läbirääkimiste kestus oli hagejatele süükspandav.
Kolmandana tõdes Üldkohus, et komisjon ei tõendanud õiguslikult piisavalt ka seda, et enne juunit 2012 keeldus BEH kontsern võimaldamast kasutada ülekandevõrku ja Chireni hoidlat. Seevastu märkis Üldkohus viimase kohta, et toimiku materjalid võimaldavad tõendada, et Bulgartransgazi tegevus võis ajavahemikus juunist 2012 kuni septembrini 2014 piirata konkurentsi Bulgaaria gaasitarneturgudel. Siiski, kuivõrd vaidlustatud otsuses jõuti järeldusele, et hagejad panid toime ELTL artikli 102 ühe ja vältava rikkumise, kui nad ei võimaldanud kolmandatel isikutel kasutada kolme taristut, ning rõhutati kõikide etteheidetud tegude omavahelist seotust, täiendavust ja vastastikust tugevdamist, asus Üldkohus seisukohale, et vaidlustatud otsuse resolutsioonist ei saa järeldada, et see tugineb mitmele põhjendusele, mis puudutavad erinevaid kuritarvitavaid tegusid, millest igaüks eraldi võiks olla resolutsioonile piisav alus.
Neil asjaoludel ei saa ainus põhjendus, mis tuleneb Bulgartransgazi käitumisest seoses Chireni hoidlaga pärast juunit 2012, kujutada endast olulist ega isegi piisavat põhjendust, mis üksi võiks olla aluseks vaidlustatud otsuse resolutsioonile, sest vastasel korral asendataks faktilistele asjaoludele komisjoni antud hinnang Üldkohtu hinnanguga.
Kokkuvõttes ei tõendanud komisjon õiguslikult piisavalt rikkumist, mis seisnes vaidlustatud otsuses hagejatele süüks pandud turgu valitseva seisundi kuritarvitamises.
Menetluse käigu kohta tõdes Üldkohus, et komisjon pani toime menetlusnormide rikkumisi, mis võis kaasa tuua BEH kontserni õiguste rikkumise, kuna esiteks ei lisanud ta toimikusse või lisas hilinemisega dokumendid, mis käsitlesid teatud koosolekuid, mille ta Overgasiga oli korraldanud, ja teiseks ei võimaldanud ta toimikuga piisavalt tutvuda.
Mis puudutab täpsemalt koosolekuid, mis toimusid 2015. ja 2016. aastal pärast vastuväiteteatise vastuvõtmist, siis märkis Üldkohus, et nende eesmärk oli koguda teavet vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseni viinud uurimise eseme kohta ja et komisjonil ei ole õigust jätta dokumenti toimikust välja, kohaldades oma hindamispädevust küsimuses, kas need dokumendid võivad olla süüstavad või süüst vabastavad. Järelikult, vastavalt määruse nr 1/2003(5) artiklile 19 koostoimes määruse nr 773/2004(6) artikliga 3 oli komisjon kohustatud nendel koosolekutel antud ütlused nõuetekohaselt protokollima ja nendega seotud dokumendid toimikusse lisama ning sellest hagejaid teavitama, kuna igasuguse kirjaliku jälje puudumine takistab Üldkohtul kontrollimast, kas komisjon järgis määruse nr 1/2003 sätteid ja kas uurimisega seotud ettevõtjate ja füüsiliste isikute õigusi on täielikult järgitud.
Mis puudutab enne vastuväiteteatise vastuvõtmist 2010–2013 toimunud koosolekuid, siis lisas komisjon toimikusse ainult nende koosolekute lühikokkuvõtted, samas kui üksikasjalikud protokollid jäid konfidentsiaalseks. Sellega seoses märkis Üldkohus, et lühikokkuvõtted on ilmselgelt ebapiisavad, et anda edasi komisjoni ja Overgasi vahel tegelikult toimunud arutelude sisu ning eelkõige käsitletud teemade kohta viimase esitatud teabe laadi. Ükski määruse nr 1/2003 artikli 19 lõike 1 sõnastusest või sellega taotletavast eesmärgist tulenev asjaolu ei võimalda aga järeldada, et seadusandja soovis teha vahet toimikuga tutvumiseks lõplikult vormistatud „lühikokkuvõtetel“ ja „üksikasjalikel protokollidel“, mis jäävad konfidentsiaalseks. Selline tõlgendus tähendaks, et toimikuga tutvumise õigus ja poolte võrdsuse põhimõte jäetaks ilma kogu soovitavast toimest.
Eriruumis kättesaadavaks tehtud dokumentidega tutvumise kohta märkis Üldkohus, et komisjon andis hagejate välistele esindajatele loa edastada nende klientidele üksnes nende eriruumi aruande mittekonfidentsiaalne versioon ja et see ei sisaldanud sisuliselt mingeid täiendavaid andmeid võrreldes lühikokkuvõtetega, millega hagejatel oli varem haldusmenetluse käigus võimalik tutvuda. Eriruumi aruandest sellises ulatuses väljajätete tegemine, et see muutub lühikokkuvõtetega praktiliselt võrdväärseks, võib Üldkohtu hinnangul praktikas kahjustada eriruumi menetluse eesmärki, milleks on kaitsta konfidentsiaalset teavet, võimaldades samal ajal tutvuda tõenditega, mida pool vajab oma seisukoha põhjendamiseks. See on nii seda enam, et kõnealuses asjas läbi viidud eriruumi menetlus võis mõjutada hagejate kaitseõigusi, kuna nad said neid teostada vaid kaudselt, oma väliste esindajate vahendusel.
Kuna hagejad tõendasid samuti, et kui komisjon ei oleks pannud toime rikkumisi, mis seisnesid neil toimikuga piisavalt tutvuda võimaldamisest keeldumises, oleks neil olnud võimalik tutvuda andmetega, mis oleksid neil võimaldanud end haldusmenetluses paremini kaitsta, leidis Üldkohus, et hagejate kaitseõigusi rikuti.
Arvestades kõiki eespool toodud kaalutlusi, tühistas Üldkohus vaidlustatud otsuse tervikuna.