14. septembril 2010 esitatud hagi - Ungari Vabariik versus komisjon

(kohtuasi T-407/10)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Ungari Vabariik (esindaja: M. Fehér, K. Szíjjártó)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

tühistada komisjoni 8. juuli 2010. aasta otsuse - mis käsitleb suurprojekti "Budapest-Kelenföld Székesfehérvár-Boba raudteeliini ümberehitamine, I osa, 1. faas", mis on osa operatiivprogrammist "Transport", milles on ette nähtud struktuurabi andmine Ungari Vabariigile Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist - artikli 1 lõiked 3 ja 4 ning II lisa selles osas, milles neis määratakse kindlaks kaasfinantseerimismäära kohaldamise ülemmäär selliselt, et abikõlblikest kulutustest on välja jäetud teatud käibemaksu tasumisega seotud kulutused;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab osaliselt komisjoni 8. juuli 2010. aasta otsuse K (2010) 4593, mis käsitleb suurprojekti "Budapest-Kelenföld Székesfehérvár-Boba raudteeliini ümberehitamine, I osa, 1. faas", mis on osa operatiivprogrammist "Transport", mis näeb lähenemiseesmärgi raames ette liidu struktuurabi andmist Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist. Selles otsuses lubas komisjon rahalise toetuse andmist nimetatud suurprojektile Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist. Komisjon leidis lisaks, et ülemmäära, millele kohaldatakse nimetatud suurprojekti puudutava operatiivprogrammi kaasfinantseerimismäära, arvutamisel ei saa tagastatavat käibemaksu arvesse võtta.

Hagi põhjendustes väidab hageja, et komisjon on rikkunud kohaldatavaid liidu õigusnorme, eelkõige määruse (EÜ) nr 1083/2006¹ artikli 56 lõiget 4 ja määruse (EÜ) nr 1084/2006² artiklit 3.

Hageja leiab, et määruse nr 1084/2006 artikli 3 punkt e sätestab nimelt selgesõnaliselt, et tagastatav käibemaks ei ole Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks abikõlblik. Hageja arvates tuleneb sellest sättest aga üheselt, et käibemaks, mis ei kuulu tagastamisele, on abikõlblik. Järelikult, kuna vaidlustatud otsusest puudutatud suurprojekti abisaaja (Nemzeti Infrastruktúra Fejlesztő Zártkörűen Működő Részvénytarsaság - infrastruktuuri arendamise riigiaktsiaselts) ei kvalifitseeru käibemaksualaste liidu ja siseriiklike õigusnormide kohaselt maksukohustuslasena ning seega ei saa ta sisendkäibemaksu tagasi nõuda, siis väidab hageja, et komisjon ei oleks tohtinud vaidlustatud otsuses selle maksuga seotud kulutusi abikõlblike kulutuste hulgast välja jätta.

Lisaks heidab hageja komisjonile ette, et kuna ta luges abikõlbmatuks ka sellise kulutuse, mida määruses (EÜ) nr 1084/2006 ei ole sellisena nimetatud ning mida siseriiklikus õiguses on nimetatud sõnaselgelt kui abikõlblikku kulutust, siis on komisjon sekkunud määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 56 lõikes 4 ette nähtud liikmesriigi pädevuse.

Hageja väidab ka, et komisjoni väide, mille kohaselt abisaaja poolt tasumisele kuuluv käibemaks on abisaaja poolt ehitatava infrastruktuuri kasutaja poolt kogutava tasu hinnas sisalduva käibemaksu näol "tagasi nõutav", on määruse (EÜ) nr 1084/2006 artikli 3 punktis e esineva mõiste "tagastatav käibemaks" liiga lai tõlgendamine, mis ei tulene selle sätte sõnastusest ning mis on vastuolus ka liidu käibemaksualaste õigusnormidega. Hageja arvates on ehitust korraldav abisaaja ning välja ehitatud infrastruktuuri kasutavad üksused üksteisest sõltumatud ning nad on omavahel seotud ainult kohaldatavate õigusnormide tõttu kaudselt, mitte aga majandustehingu kaudu. Seoses sellega viitab hageja sellele, et abisaaja on sunnitud tasuma tegelikult ja lõplikult sisendkäibemaksu.

Lõpetuseks väidab hageja, et ei määrus nr 1083/2006 ega määrus nr 1084/2006 ei toeta sellist tõlgendust, mille kohaselt komisjon võiks abikõlblikke kulutusi, sealhulgas abikõlblikke käibemaksukulutusi puudutava otsuse tegemisel tugineda sellele, et liikmesriik oleks võinud projekti läbiviimiseks ja infrastruktuuri kasutamiseks valida teistsuguse õigusliku lahenduse. Seoses sellega väidab hageja, et liikmesriigi infrastruktuuri haldamise ja sellega seotud üldhuviteenuste korraldamine kuulub põhimõtteliselt liikmesriigi pädevusse. Hageja väidab veel, et kui liidu õigusnormides ette kirjutatud tingimused on täidetud, peab komisjon lugema vastuvõetavaks liikmesriigi valitud lahenduse koos tagajärgedega, mis tulenevad abikõlblike kulutuste hindamisel sellest, kas abisaaja on käibemaksukohustuslane või mitte.

____________

¹ - Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, lk 25).

² - Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1084/2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1164/94 (ELT L 210, lk 79).