EUROOPA KOHTU OTSUS (üheksas koda)
22. veebruar 2024(*)
Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Määrus (EL) nr 1215/2012 – Artikli 7 punkt 2 – Valikuline kohtualluvus lepinguvälise kahju puhul – Kahju avaldumise paik – Sõidukil saastekontrollisüsteemide tõhusust vähendava katkestusseadme kasutamine – Kõnealuse sõiduki müügileping, mis on sõlmitud muus liikmesriigis kui ostja elukohariik ja tootja asukohariik – Nimetatud sõiduki üleandmine ja selle kasutamine sihtotstarbel ostja elukohaliikmesriigis
Kohtuasjas C‑81/23,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Oberster Gerichtshofi (Austria kõrgeim üldkohus) 15. detsembri 2022. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 15. veebruaril 2023, menetluses
MA
versus
FCA Italy SpA,
FPT Industrial SpA,
EUROOPA KOHUS (üheksas koda),
koosseisus: koja president O. Spineanu-Matei (ettekandja), kohtunikud J.‑C. Bonichot ja L. S. Rossi,
kohtujurist: M. Campos Sánchez-Bordona,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– MA, esindaja: Rechtsanwalt M. Poduschka,
– FPT Industrial SpA, esindaja: Rechtsanwalt A. Wittwer,
– Euroopa Komisjon, esindajad: S. Noë ja L. Wildpanner,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT 2012, L 351, lk 1) artikli 7 punkti 2 tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud Austria residendi MA ning kahe Itaalia äriühingu, FCA Italy SpA ja FPT Industrial SpA vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab viimaste vastutust kahju eest, mis tekkis seetõttu, et MA ostetud sõidukisse oli paigaldatud saastekontrollisüsteemide tõhusust vähendav katkestusseade.
Õiguslik raamistik
Määrus nr 1215/2012
3 Määruse nr 1215/2012 põhjendused 15 ja 16 on sõnastatud järgmiselt:
„(15) Kohtualluvuse eeskirjad peaksid olema hästi prognoositavad ning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtualluvus seotud kostja alalise elukohaga. Seepärast peaks alati olema tagatud kohtualluvus kostja elukoha alusel, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud juhtudel, kui vaidluse sisu või poolte autonoomia eeldab teistsugust seost. […]
(16) Lisaks kostja alalisele elukohale peaks kohtualluvuse määramisel olema ka muid aluseid, mis toetuksid tihedale seosele kohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrgeteta õigusemõistmisele. Tihe seos peaks tagama õiguskindluse ja hoidma ära võimaluse, et kostja vastu esitatakse hagi liikmesriigi kohtusse, mida ta ei saanud mõistlikult ette näha. See on oluline eelkõige lepinguväliste võlasuhete puhul, mis tulenevad eraelu puutumatuse ja isikuõiguste rikkumisest, sealhulgas laimust.“
4 Määruse nr 1215/2012 II peatükk „Kohtualluvus“ sisaldab muu hulgas 1. jagu „Üldsätted“ ja 2. jagu „Valikuline kohtualluvus“. Määruse artikli 4 lõikes 1, mis paikneb nimetatud 1. jaos, on sätestatud:
„Käesoleva määruse kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest.“
5 Määruse nr 1215/2012 artikkel 7, mis asub selle määruse II peatüki 2. jaos, on sõnastatud järgmiselt:
„Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis:
[…]
2) lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda;
[…]“.
Määrus (EÜ) nr 715/2007
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT 2007, L 171, lk 1), artikli 5 lõikes 2 on ette nähtud:
„Keelatud on kasutada katkestusseadmeid, mis vähendavad saastekontrollisüsteemide tõhusust. […]“.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
7 MA, kelle elukoht on Krems an der Donaus (Austria), ostis koos abikaasaga 14. märtsi 2019. aasta müügilepingu alusel Saksamaal asuvalt automüüjalt autoelamu. Sõiduk anti ostjatele üle müüja tarnimislao kaudu, mis asub Salzburgis (Austria).
8 FCA Italy ja FPT Industrial, kaks Itaalias asuvat äriühingut, on vastavalt sõiduki tootja ja sõiduki mootori tootja.
9 Kuna MA leidis, et sõiduki mootor on ebaseaduslikult varustatud katkestusseadmega, mis vähendab saastekontrollisüsteemide tõhusust määruse nr 715/2007 artikli 5 lõike 2 tähenduses, esitas ta Landesgericht Salzburgile (liidumaa kohus Salzburgis, Austria) FCA Italy ja FPT Industriali vastu lepinguvälise vastutuse tuvastamise hagi. MA sõnul allub hagi lahendamine määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 alusel rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi sellele kohtule, sest kahju tekitanud juhtum toimus Salzburgis ehk kohas, kus müük asja üleandmisega lõpule viidi.
10 FPT Industrial esitas vastuväite, sest leidis, et asja arutamine ei allu sellele kohtule põhjusel, et 9. juuli 2020. aasta kohtuotsusest Verein für Konsumenteninformation (C‑343/19, edaspidi „kohtuotsus VKI“, EU:C:2020:534) tuleneb, et sellises olukorras asub paik, kus kahju tekitanud juhtum loetakse toimunuks määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 tähenduses, liikmesriigis, kus sõiduk müüjalt osteti. FPT Industriali sõnul ostis MA autoelamu Saksamaal, kus pooled müügilepingu allkirjastasid. Sellest tuleneb, et paik, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud, asub Saksamaal, mistõttu on kohtuasja lahendamine Saksamaa kohtute alluvuses.
11 Landesgericht Salzburg (liidumaa kohus Salzburgis) lükkas 31. mai 2022. aasta määruses selle vastuväite tagasi, leides samamoodi nagu MA, et tema kahju avaldus alles siis, kui sõiduk Austrias üle anti.
12 Oberlandesgericht Linz (liidumaa kõrgeim kohus Linzis, Austria) rahuldas 3. oktoobri 2022. aasta määruses FPT Industriali kaebuse põhjendusel, et kohtuasja lahendamine ei allunud rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite järgi esimese astme kohtule, sest sõiduki omandamise koht vastas müügilepingu sõlmimise kohale, mis on poolte vastastikuste kohustuste jaoks määrav toiming.
13 Selle kohtumääruse peale esitati kaebus Oberster Gerichtshofile (Austria kõrgeim üldkohus), eelotsusetaotluse esitanud kohtule.
14 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et erinevalt olukordadest, mida käsitleti kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus VKI, ei lange käesoleval juhul kokku müügilepingu sõlmimise koht ja sõiduki ostjale üleandmise koht.
15 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Austria õiguse kohaselt saadakse vallasasja omandiõigus kohustustehingu (titulus) ja käsutustehingu (modus) alusel, kusjuures viimane leiab aset alles asja üleandmise hetkel ja kohas. Riigisisese õiguse kohaldamine mõiste „pai[k], kus kahju tekitanud juhtum on toimunud“ tõlgendamisel määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 tähenduses viiks aga erinevate lahendusteni ja läheks seega vastuollu selle mõiste autonoomse olemusega liidu õiguses.
16 Ühelt poolt märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kui müügilepingu sõlmimise kohta tuleks pidada määravaks rahvusvahelise kohtualluvuse eeskirjade kohaldamisel, oleks see vastuolus nõudega, et asja lahendava kohtu ja vaidluse vahel peab olema tihe seos, mis on määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 kohaldamise alus, sest põhikohtuasjal puudub märkimisväärne seos lepingu sõlmimise kohaga, mis asub Saksamaal.
17 Teiselt poolt leiab see kohus, et ehkki kohtuotsuses VKI lähtus Euroopa Kohus kahju tekitanud juhtumi toimumise paiga kindlaksmääramisel sõiduki „omandamise“ kriteeriumist, ilmneb selle kohtuotsuse punktidest 30–35 veel üks oluline hindamiskriteerium, sest Euroopa Kohus leidis, et kahju, mis seisneb väärtuse vähenemises, mille põhjustas puudusega sõiduki omandamine, kujutab endast esmast kahju, mis ei ole puhtalt varaline kahju ja mis avaldub alles hetkel, mil puudusega asi müüjalt omandatakse.
18 Sellest kohtuotsusest võib seega järeldada, et paik, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud, on sellises olukorras nagu põhikohtuasjas see paik, kus avaldus asja puuduse mõju. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab aga, et kuna puudusega sõidukit kasutatakse vastavalt selle otstarbele hageja elukoha liikmesriigis, kuulub lepinguvälise vastutuse tuvastamise hagi lahendamine rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt selle riigi kohtute alluvusse. Selline järeldus oleks kooskõlas ka põhimõtetega, mis on välja töötatud määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 käsitlevas Euroopa Kohtu praktikas.
19 Nimelt, kui selle paiga kindlaksmääramisel, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud, tuleb kõnealuse sätte kohaldamisel lähtuda kahju avaldumise paigast, nähtub sellest kohtupraktikast, et konkreetsed tegurid võivad õigustada seda, et see koht asub hageja elukoha liikmesriigis, millest tuleneb forum actoris. Nii on see eelkõige hagide puhul, mille alus on prospekti avaldamise kohustuse rikkumine, seadusjärgse teavitamiskohustuse rikkumine hageja elukohariigis või investeeringute tegemisega seotud kahju. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekib seega küsimus, kas samamoodi võib kahju tekitanud juhtumi toimumiskohaks pidada ka paika, kus avaldub asja nõuetekohast toimimist mõjutav puudus.
20 Neil asjaoludel otsustas Oberster Gerichtshof (kõrgeim üldkohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas [määruse nr 1215/2012] artikli 7 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et lepinguvälisest vastutusest tuleneva kahju hüvitamise hagi puhul, mis on esitatud kostja vastu, kelle asukoht on liikmesriigis A (siin: Itaalia Vabariik) ja kes on [määruse nr 715/2007] artikli 5 lõike 2 tähenduses ebaseadusliku katkestusseadmega diiselmootori arendaja, on kahju avaldumise paik juhul, kui sõiduki ostab liikmesriigis B (siin: Austria Vabariik) elav hageja liikmesriigis C (siin: Saksamaa Liitvabariik) asuvalt kolmandast isikust müüjalt:
a) lepingu sõlmimise kohas,
b) sõiduki üleandmise kohas
või
c) kahju põhjustanud asja puuduse avaldumise kohas ja seega sõiduki tavapärases kasutuskohas?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
21 Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et kui sõiduk, millele tootja on ühes liikmesriigis väidetavalt paigaldanud ebaseadusliku katkestusseadme, mis vähendab saastekontrollisüsteemide tõhusust, on teises liikmesriigis sõlmitud müügilepingu ese ja see anti ostjale üle kolmandas liikmesriigis, kus seda kasutati ettenähtud otstarbel, on kahju avaldumise paik selle sätte tähenduses paik, kus see leping sõlmiti, sõiduk üle anti või seda sõidukit kasutatakse.
22 Kõigepealt tuleb märkida, et kuivõrd määrusega nr 1215/2012 tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42), millega oli omakorda asendatud 27. septembri 1968. aasta konventsioon kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 1972, L 299, lk 32), mida on muudetud järjestikuste konventsioonidega uute liikmesriikide ühinemise kohta kõnealuse konventsiooniga, siis kehtib Euroopa Kohtu poolt viimati nimetatud õigusaktide sätetele antud tõlgendus ka määruse nr 1215/2012 puhul, kui vastavaid sätteid on võimalik pidada „samaväärseks“. Nii on see ühelt poolt konventsiooni ja määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 ja teiselt poolt määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 puhul (kohtuotsus VKI, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).
23 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastamiseks tuleb ühelt poolt meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb määruse nr 1215/2012 artikli 7 punktis 2 ette nähtud valikulise kohtualluvuse normi, mis võimaldab hagejal erandina selle määruse artiklis 4 sätestatud kostja alaline elukoha üldisest kohtualluvusest esitada lepinguvälise kahju puhul hagi selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda, tõlgendada autonoomselt ja kitsalt (vt selle kohta 10. märtsi 2022. aasta kohtuotsus BMA Nederland, C‑498/20, EU:C:2022:173, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).
24 See valikulise kohtualluvuse eeskiri põhineb vaidluse ning kahju tekitanud juhtumi toimumise paiga kohtute vahelisel eriti tihedal seosel, mis õigustab kohtuasja määramist viimasena nimetatud kohtute alluvusse nõuetekohase õigusemõistmise ja menetluse otstarbeka korraldamise kaalutlustel (vt selle kohta 10. märtsi 2022. aasta kohtuotsus BMA Nederland, C‑498/20, EU:C:2022:173, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).
25 Nimelt on selle paiga kohtul, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda, lepinguvälise kahju puhul reeglina parimad tingimused kohtuasja lahendamiseks eelkõige tänu tihedale seosele vaidluse esemega ning kergemale tõendite kogumise võimalusele (10. märtsi 2022. aasta kohtuotsus BMA Nederland, C‑498/20, EU:C:2022:173, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).
26 Teiselt poolt tuleb märkida, et mõistega „pai[k], kus kahju tekitanud juhtum on toimunud“ peetakse silmas nii kahju avaldumise kui ka kahju põhjustanud sündmuse toimumise paika, millest tulenevalt võib kostja hageja valikul kaevata kas ühe või teise asjaomase paiga kohtusse (kohtuotsus VKI, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).
27 Käesoleval juhul on põhikohtuasja pooled eriarvamusel kahju tekkimise paiga kindlaksmääramise osas.
28 Sellega seoses on Euroopa Kohus esimesena juba otsustanud, et tuleb eristada ühelt poolt kahju põhjustanud sündmusest otseselt tulenevat esmast kahju, mille saabumise paik võib õigustada selle paiga kohtu alluvust määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 alusel, ning teiselt poolt hilisemaid kahjulikke tagajärgi, mis ei saa olla aluseks kohtualluvuse määramisele selle sätte alusel (vt selle kohta 29. juuli 2019. aasta kohtuotsus Tibor-Trans, C‑451/18, EU:C:2019:635, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).
29 Nii on Euroopa Kohus otsustanud, et selle sätte alusel ei saa tekkida kohtualluvust kahju suhtes, mis on üksnes niisuguse kahju kaudne tagajärg, mis algul tekitati teistele isikutele, kes olid otseselt sellise kahju kannatajad, ning mis avaldus erinevas paigas võrreldes hiljem kaudsele kannatanule kahju tekkimise paigaga (29. juuli 2019. aasta kohtuotsus Tibor-Trans, C‑451/18, EU:C:2019:635, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).
30 Seda kohtupraktikat silmas pidades otsustas Euroopa Kohus kohtuotsuse VKI punktides 29–31, et sõiduki väärtuse vähenemises seisnev kahju, mis tuleneb vastava sõiduki eest tasutud hinna ja heitgaaside heite andmeid manipuleeriva tarkvara paigaldamisest tingitud sõiduki tegeliku väärtuse erinevusest, tuleb kvalifitseerida „esmaseks kahjuks“, sest seda kahju ei esinenud enne sõiduki ostmist lõppostja poolt ning tegemist ei ole algul teistele isikutele tekitatud kahju kaudse tagajärjega.
31 Selle kohtuotsuse punktides 32–34 leidis Euroopa Kohus samuti, et selline kahju ei ole puhtalt varaline kahju, sest tegemist ei ole kahjustatud isiku finantsvara otseselt mõjutava kahjuga, vaid sellise varalise kahjuga, mille võrra on vähenenud sõiduki kui asja väärtus, mille ta oli omandanud ja mille puhul on selgunud, et sellel esineb puudus.
32 Nagu nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, ei ole käesoleval juhul väidetud, et kahju laad ja kvalifikatsioon, millele tugineb põhikohtuasja hageja, erineksid kohtuotsuses VKI käsitletutest.
33 Mis puudutab teisena sellise varalise kahju tekkimise paika, nagu on kõne all põhikohtuasjas, siis otsustas Euroopa Kohus kohtuotsuse VKI punktides 30, 31 ja 35, et see avaldub alles varjatud puudusega sõiduki ostmise hetkel, selle omandamisel kõrgema hinnaga kui on sõiduki kui asja väärtus. Euroopa Kohus vastas seega eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele selle kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas, et määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et kui sõiduki tootja on ühes liikmesriigis paigaldanud sõidukile ebaseaduslikult sellise tarkvara, millega manipuleeritakse heitgaaside heite andmeid, enne kui see omandatakse kolmandalt isikult teises liikmesriigis, on kahju avaldumise paik viimati nimetatud liikmesriigis, sest see on paik, kus asi omandati.
34 Käesoleval juhul soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski teada, kus asub sellise sõiduki ostjale tekitatud kahju avaldumise paik juhul, kui erinevalt kohtuasjast, milles tehti kohtuotsus VKI, võivad kaks erinevat liikmesriiki olla liikmesriigiks, kus sõiduk omandati. Nimelt sõlmiti põhikohtuasjas ühelt poolt müügileping ning teiselt poolt anti see sõiduk üle ja seda kasutati ettenähtud otstarbel erinevates liikmesriikides.
35 Selles kontekstis soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas puudusega sõiduki omandamise koht ja seega „pai[k], kus kahju tekitanud juhtum on toimunud“ määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 tähenduses, nagu seda on tõlgendatud kohtuotsuses VKI, on sõiduki müügilepingu sõlmimise koht, sõiduki lõppostjale üleandmise koht või sõiduki kasutamise koht vastavalt tema otstarbele.
36 Mis puudutab esimesena müügilepingu sõlmimise kohta, siis see ei saa iseenesest olla määrav, et teha sellises kontekstis kindlaks omandamise koht.
37 Nimelt peab sõidukitootjate lepinguvälise vastutuse tekkimiseks põhimõtteliselt esinema õigusvastane tegu, mis seisneb selles, et sõiduk oli varustatud õigusvastase seadmega, kahju, mis seisneb ostja makstud hinna ja sõiduki tegeliku hinna vahes, ning põhjusliku seose tuvastamine õigusvastase teo ja kahju vahel, kusjuures nimetatud sõiduki omandamise tingimused ei oma selles osas tähtsust. Seega ei ole etteheidetava käitumise ja nõutud kahju ulatuse analüüsimiseks tingimata vaja hinnata selle müügilepingu sisu, mille alusel kannatanu oli sõiduki omandanud. Järelikult ei nõua nõuetekohase õigusemõistmise ja menetluse otstarbeka korraldamise nõue, et sellise lepinguvälise vastutuse tuvastamise hagi puhul, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleks määrata rahvusvaheline kohtualluvus müügilepingu sõlmimise paiga kohtule.
38 Teisena, kuna käesoleval juhul taotletud kahjuhüvitis ei kujuta endast puhtalt rahalist kahju, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 32, ei pea „pai [k], kus kahju tekitanud juhtum on toimunud“ määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 tähenduses vastama ka paigale, kus tekkis kohustus maksta kahju kannatanud ostja poolt puudustega sõiduki eest makstud hinna ja selle tegeliku väärtuse vahe. Kohtualluvuse määramine selle paiga kohtule, kus rahaline kahju lõplikult mõjutas hageja vara, on asjakohane üksnes puhtalt varalise kahju korral (vt selle kohta 16. juuni 2016. aasta kohtuotsus Universal Music International Holding, C‑12/15, EU:C:2016:449, punktid 30–32), mis ei ole nii põhikohtuasjas kõne all oleva olukorra puhul.
39 Kolmandana ja viimasena, mis puudutab küsimust, kas puudusega sõiduki omandamise koht ja sellest tulenevalt kahju avaldumise paik määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 tähenduses, nagu seda on tõlgendatud kohtuotsuses VKI, vastavad paigale, kus sõiduk anti üle lõppostjale, siis tuleb meenutada, et 16. juuli 2009. aasta kohtuotsuse Zuid-Chemie (C‑189/08, EU:C:2009:475) punktis 27 otsustas Euroopa Kohus, et kahju avaldumise paik on see, kus avaldub kahju tekitanud sündmuse kahjulik mõju, see tähendab paik, kus puudusega toote tekitatud kahju konkreetselt avaldub.
40 Arvestades seda kohtupraktikat ja käesoleva kohtuotsuse punktides 36–39 esitatud kaalutlusi, tuleb asuda seisukohale, et kui – nagu käesolevas asjas – ühelt poolt müügilepingu allkirjastamine ning teiselt poolt sõiduki üleandmine ja kasutamine leidsid aset eri liikmesriikides, siis on sõiduki omandamise koht ja seega kahju avaldumise paik määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 tähenduses, nagu seda on tõlgendatud kohtuotsuses VKI, see paik, kus sõiduki puudus ehk õigusvastase seadme paigaldamine, mis on kahju tekitanud juhtum, avaldub ja tekitab kahjulikke tagajärgi lõppostjale, see tähendab paik, kus sõiduk talle üle anti.
41 Selline tõlgendus vastab kohtualluvuse normide ettenähtavuse eesmärgile, mida on silmas peetud selle määruse põhjenduses 15, kuna jätkuks sellele, mida Euroopa Kohus on juba leidnud kohtuotsuse VKI punktis 36, nimelt et ühes liikmesriigis asuv autotootja, kes korraldab teistesse liikmesriikidesse müüdavate sõidukite ebaseaduslikku manipulatsiooni, võib mõistlikult eeldada, et tema vastu esitatakse hagi nende liikmesriikide kohtutele, tuleb asuda seisukohale, et selline tootja peab samamoodi eeldama, et tema vastu esitatakse hagi nende liikmesriikide kohtutele, kus turustatavad sõidukid on üle antud lõppostjatele.
42 Pealegi ei saa puudusega sõiduki kasutamise paik olla asjakohane kahju avaldumise paiga kindlaksmääramisel. Esiteks, erinevalt üleandmise kohast ei vasta selline kriteerium ettenähtavuse eesmärgile, ja teiseks, nagu nähtub eespool esitatud kaalutlustest, tuleb asuda seisukohale, et kahju avaldub alates sõiduki omandamisest, st käesoleval juhul selle üleandmisest.
43 Kõigist eeltoodud põhjendustest tuleneb, et määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et kui sõiduk, millele tootja on ühes liikmesriigis väidetavalt paigaldanud ebaseadusliku katkestusseadme, mis vähendab saastekontrollisüsteemide tõhusust, on teises liikmesriigis sõlmitud müügilepingu ese ja see anti ostjale üle kolmandas liikmesriigis, on kahju avaldumise paik selle sätte tähenduses viimati nimetatud liikmesriigis.
Kohtukulud
44 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 7 punkti 2
tuleb tõlgendada nii, et
kui sõiduk, millele tootja on ühes liikmesriigis väidetavalt paigaldanud ebaseadusliku katkestusseadme, mis vähendab saastekontrollisüsteemide tõhusust, on teises liikmesriigis sõlmitud müügilepingu ese ja see anti ostjale üle kolmandas liikmesriigis, on kahju avaldumise paik selle sätte tähenduses viimati nimetatud liikmesriigis.
Allkirjad