Kohtuasi T‑29/08

Liga para Protecção da Natureza (LPN)

versus

Euroopa Komisjon

Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001– Juurdepääsu keelamine – Sabori jõele tammi ehitamise projekti käsitleva liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlusega seotud dokumendid – Kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki kaitsev erand – Keskkonnateave – Määrus (EÜ) nr 1367/2006 – Konkreetse ja individuaalse hinnangu andmise kohustus – Ülekaalukas üldine huvi

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitse

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 kolmas taane)

2.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Keskkonnainfo saamise taotlus – Määruse nr 1367/2006 kohaldamine eriseadusena määrusest nr 1049/2001 – Mõju

(EÜ artikkel 255; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1367/2006, põhjendused 8 ja 15, artikkel 3 ja artikli 6 lõige 1)

3.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Keskkonnainfo saamise taotlus – Õiguslik eeldus, et esineb ülekaalukas üldine huvi sellise teabe, mis käsitleb heiteid keskkonda avaldamise vastu – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1367/2006, artikli 6 lõige 1)

4.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Institutsiooni kohustus hinnata dokumente konkreetselt ja individuaalselt – Kohustusest vabastamine – Tingimused

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4)

5.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Erandid õigusest tutvuda dokumentidega – Kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitse

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 kolmas taane)

1.      EÜ artikli 230 alusel esitatud tühistamishagi menetlemisel tuleb vaidlustatud õigusakti seaduslikkust hinnata akti vastuvõtmise ajal olemas olnud faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel.

Samas, kui vaidlusaluse õigusakti vastuvõtmise ajal on pooleli EÜ artikli 226 alusel algatatud rikkumismenetlus, siis on komisjon põhimõtteliselt õigustatud viitama määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes ette nähtud erandile, mis on seotud uurimise eesmärgiga.

Kui komisjon keeldub selle erandi alusel dokumentidele juurdepääsu lubamast, peab ta siiski esiteks täitma oma kohustuse kontrollida, kas need dokumendid kuuluvad tõepoolest tervikuna selle erandi alla, ning teiseks peab ta nõuetekohaselt kaaluma ühelt poolt võimalikke üldisi huve selle dokumendi avaldamiseks ning teiselt poolt huvi kaitsta nende konfidentsiaalsust.

Oht kahjustada kaitstud huvi peab olema mõistlikult ettenähtav, mitte puhtalt oletuslik. Lisaks nähtub selle erandi sõnastusest, et selle eesmärk ei ole mitte kaitsta uurimist kui sellist, vaid uurimise eesmärke, mis liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse puhul seisnevad liikmesriigi kohustuses viia oma käitumine kooskõlla ühenduse õigusega.

(vt punktid 100–102, 110)

2.      Määruse nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes põhjendustest 8 ja 15 ning iseäranis väljendist „vastavalt käesoleva määruse mis tahes erisätetele, mis käsitlevad keskkonnainfo saamise taotlusi”, tõlgendatuna koos sama määruse artiklitega 3 ja 6, tuleneb, et see määrus on eriseaduseks määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele suhtes, asendades, muutes või täpsustades viimati nimetatud määruse sätteid juhul, kui juurdepääsutaotlus puudutab keskkonnainfot või infot, mis on seotud heidetega keskkonda.

Mis puudutab õigust pääseda juurde niisugust teavet sisaldavatele dokumentidele, siis määruse nr 1367/2006 põhjenduse 15 teine lause ning artikli 6 lõike 1 teine lause kinnitavad üle põhimõtte, mille kohaselt erandeid liidu õigusega ette nähtud subjektiivsest õigusest või üldpõhimõttest, sealhulgas õigusest teabele, mis on ette nähtud EÜ artikliga 255, tõlgendatuna koos määrusega nr 1049/2001, tuleb kohaldada ja tõlgendada kitsalt. Seda määrusega nr 1049/2001 ette nähtud erandite kitsa tõlgendamise kohustust kinnitab veelgi enam esiteks nii asjaomase institutsiooni vajadus arvestada üldise huviga niisuguse teabe avalikustamise vastu kui ka viide asjaolule, kas vastav teave puudutab heiteid keskkonda, ning teiseks tõsiasi, et määrus nr 1049/2001 ei sisalda analoogseid täpsustusi seoses nimetatud erandite kohaldamisega kõnealuses valdkonnas.

(vt punktid 105, 107)

3.      Määruse nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes artikli 6 lõige 1 ei sea kahtluse alla määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 2 lõpuosas sätestatud põhimõtet, vaid piirdub nende tingimuste muutmise ja täpsustamisega, mille puhul asjaomane institutsioon kontrollib, kas keskkonnateavet sisaldavatele dokumentidele juurdepääsu taotluse korral esineb ülekaalukas üldine huvi avaldamise vastu. Nii näeb viidatud säte ette õigusliku eelduse, et ülekaalukas üldine huvi teabe avaldamiseks esineb juhul, kui taotletud teave on seotud heidetega keskkonda, välja arvatud juhul, kui see teave on seotud uurimisega, ning eelkõige liidu õiguse võimaliku rikkumisega seotud uurimisega.

Sellest järeldub, et olgugi et see õiguslik eeldus ei kehti dokumentide suhtes, mis puudutavad rikkumismenetluste käigus toimuvaid uurimisi, ei vabasta see säte siiski komisjoni kohustusest arvestada iga juhtumi puhul võimaliku ülekaaluka üldise huviga avaldamise vastu, ning eriti huviga, mis on suunatud keskkonnateabe vastu laiemas tähenduses kui „heited keskkonda”, ning samuti kohtupraktikast tulenevast kohustusest kaaluda omavahel ülekaalukat üldist huvi vastava teabe avaldamise vastu ja huvi kaitsta selle konfidentsiaalsust.

Kuigi on tõsi, et määruse nr 1367/2006 artikli 6 lõike 1 kohaldamise tulemuseks võib olla laiem juurdepääs keskkonnateabele, ei mõjuta see tõdemus siiski küsimust, kas asjaomane institutsioon peab andma taotletud dokumentidele või teabele konkreetse ja individuaalse hinnangu. Seetõttu kehtivad erandid, mis võimaldavad institutsioonil niisuguse konkreetse ja individuaalse hinnangu andmisest erandkorras loobuda, mutatis mutandis juhul, kui asjaomased dokumendid on hõlmatud määruse nr 1049/2001 artiklis 4 ette nähtud erandiga. Olgugi et määruse nr 1367/2006 artikli 6 lõike 1 esimesest lausest ilmneb, et eeldus, et esineb ülekaalukas üldine huvi heiteid keskkonda puudutava teabe avaldamise vastu, ei ole kohaldatav liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluses, võivad kõik selles menetluses koostatud dokumendid olla kaitstud omaette kategooriana.

(vt punktid 108, 117)

4.      Komisjoni kohustuse suhtes anda juurdepääsutaotluse esemeks olevatele dokumentidele konkreetne ja individuaalne hinnang leidub mitmeid erandeid.

Nimelt, kui konkreetse ja individuaalse hinnangu – mille institutsioon peab määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele alusel esitatud juurdepääsu taotlusele vastamiseks põhimõtteliselt andma – eesmärk on võimaldada asjassepuutuval institutsioonil hinnata ühest küljest seda, mil määral on kohaldatav juurdepääsuõiguse suhtes kehtiv erand, ning teisest küljest osalise juurdepääsu võimalust, siis nimetatud hinnang ei pruugi olla vajalik, kui konkreetseid asjaolusid arvesse võttes on ilmselge, et juurdepääsu andmisest tuleb keelduda, või vastupidi, et see tuleb anda. See võib ette tulla siis, kui teatud dokumendid on esiteks kas tervikuna ilmselgelt hõlmatud erandiga juurdepääsuõigusest või vastupidi – tervikuna ilmselgelt juurdepääsetavad või kui komisjon on nende suhtes varem läbi viinud konkreetse ja individuaalse hindamise sarnastel asjaoludel. Lisaks võib institutsioon muu hulgas juhul, kui tegemist on keeldumisotsuse põhjendamisega, võtta reeglina selles osas aluseks teatud liiki dokumentidele kohaldatavad üldised eeldused, kuna ühesuguste dokumentide avalikustamise taotluste suhtes saab kohaldada sarnaseid üldist laadi kaalutlusi, kuid siiski tuleb igal üksikjuhul kontrollida, kas antud liiki dokumentide suhtes üldjuhul kohaldatavad üldist laadi kaalutlused on tõepoolest kohaldatavad ka konkreetse dokumendi suhtes, mille avaldamist taotletakse.

(vt punktid 113–115)

5.      Seoses kontrolliga, mida komisjon peab teostama EÜ artikli 226 alusel algatatud rikkumismenetluses, tuleb tõdeda, et see kontroll on osa haldusülesannetest, mille raames komisjonil on lai kaalutlusõigus ning toimub kahepoolne dialoog komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vahel.

Komisjonile kaebuse esitanud isikute menetluslik seisund on EÜ artikli 226 alusel algatatud rikkumismenetluses põhimõtteliselt erinev seisundist, mis neil on näiteks niisuguses ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldamise menetluses, nagu on ette nähtud määrusega nr 1/2003 EÜ, artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta ja määrusega nr 773/2004, mis käsitleb EÜ artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis, mille käigus on kaebuse esitajatel spetsiaalsed menetluslikud tagatised, millest kinnipidamine allub tõhusale kohtulikule kontrollile kaebuse tagasilükkamise otsuse peale esitatud hagi alusel. Seevastu kaebuse esitajatel teatise 2002/C 244/03 suhete kohta kaebuse esitajaga ühenduse õiguse rikkumisega seotud asjades tähenduses ei ole võimalik pöörduda liidu kohtusse nende kaebuse menetlemise lõpetamise otsuse peale esitatava hagiga ning neil ei ole menetluslikke õigusi, mis oleks võrreldavad õigustega, mis neil võivad olla eespool viidatud määruste alusel algatatavates menetlustes ning mis võimaldavad neil nõuda, et komisjon neid teavitaks ning nad ära kuulaks.

Seetõttu tuleb juhul, kui hagejal puudub niisuguse menetluse raames õigus tutvuda komisjoni haldustoimikus sisalduvate dokumentidega, analoogia alusel huvitatud isikute seisundiga riigiabi üle järelevalve teostamise menetluses, tunnustada niisuguse üldise eelduse olemasolu, mille kohaselt haldustoimikus sisalduvate dokumentide avaldamine ohustaks põhimõtteliselt uurimise eesmärkide kaitset. Seega piisab sellest, kui komisjon kontrollib, kas seda üldist eeldust pidi kohaldama kõikidele asjaomastele dokumentidele, ilma et komisjon peaks andma neist dokumentidest igaühe sisule eelnevalt konkreetse ja individuaalse hinnangu. Lisaks, kui vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise ajal on vaidlusalune liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlus alles pooleli, peab komisjon tingimata lähtuma põhimõttest, et see üldine eeldus kehtib asjaomaste dokumentide suhtes tervikuna.

See eeldus ei välista siiski huvitatud isikute õigust tõendada, et dokument, mille avaldamist taotletakse, ei kuulu selle eelduse alla või et dokumendi avaldamiseks esineb ülekaalukas üldine huvi määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 alusel.

(vt punktid 126–128)