18. mail 2011 esitatud hagi - Austria versus komisjon

(Kohtuasi T-251/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Austria Vabariik (esindaja: C. Pesendorfer)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 8. märtsi 2011. aasta otsus K (2011) 1363 (lõplik), mis puudutab Austria poolt Ökostromgesetz´i (taastuvenergiaseadus) alusel energiamahukatele ettevõtetele antud riigiabi nr C 24/2009;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja põhjendab oma hagi nelja väitega.

Esimene väide: ELTL artikli 107 lõike 1 valesti kohaldamine - Tegemist ei ole riigiabiga

Hageja arvates ei kujuta Ökostromgesetzi (BGBL. I nr 114/2008, edaspidi "ÖSG") § 22 punktiga c energiamahukate ettevõtete suhtes kehtestatud kulude ülempiirid endast riigiabi, kuna seal ei ole kasutatud väljendit "riiklik rahastamine".

Teine väide: ELTL artikli 107 lõike 1 valesti kohaldamine - Meetme valikulisuse puudumine

Hageja arvates ei esine meetme valikulisust ei de iure ega de facto. Isegi kui võtta arvesse asjaolu, et ÖSG § 22 punkt c toob kaasa võrdlussüsteemist kõrvale kaldumise, on hageja arvates see kõrvalekalle õigustatud taastuvenergia tootjatele antava abi süsteemi loogika ja ülesehitusega.

Kolmas väide: ELTL artikli 107 lõike 1 valesti kohaldamine - Võimu kuritarvitamine

Juhul kui otsustatakse, et asjaomase meetme puhul on tegu abiga, kuulub see hageja arvates keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste kohaldamisalasse: igal juhul on ÖSG § 22 punkti c alusel teatatud hüvitise ja nimetatud suuniste peatükis 4 nimetatud ühenduse õigusega reguleeritud energiamaksude alandamise kontrollimise vahel analoogia; vähemalt selles osas, et asjaomast hüvitist tuleb lõpuks hinnata analoogsetel alustel. Lisaks asjaomaste suuniste analoogia alusel kohaldamisele on võimalik ka analoogia üldise grupierandi määruse artikliga 25.

Neljas väide: Euroopa Komisjon kohtles sarnaseid konkurentsialaseid asjaolusid erinevalt

Hageja arvates tekib küsimus miks käsitleti ilmselgelt erinevalt sarnaseid konkurentsialaseid asjaolusid - selles osas viidatakse ÖSG ja Saksa Erneuerbaren-Energien Gesetz`i (taasuvenergiaseadus) sarnasusele, eelkõige seoses nende majanduslike ja konurentsialaste mõjudega. Hageja arvates ei ole see võrdse kohtlemise aluspõhimõttega kooskõlas.

____________