Kohtuasi T‑256/11
Ahmed Abdelaziz Ezz jt
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Egiptuses – Rahaliste vahendite külmutamine – Õiguslik alus – Põhjendamiskohustus – Faktiviga – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Omandiõigus – Ettevõtlusvabadus
Üldkohtu otsus (kolmas koda), 27. veebruar 2014 ?II – 0000
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kolmas koda), 27. veebruar 2014
1. Institutsioonide aktid – Õigusliku aluse valik – Otsus teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete võtmise kohta seoses olukorraga Egiptuses – Riigi vara seadusvastase omastamise eest vastutavatena tuvastatud isikutele ja nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvate rahaliste vahendite külmutamine – ELL artikkel 29 – Lubatavus
(ELL artikli 21 lõike 2 punktid b ja d, ELL artikli 24 lõige 1, ELL artiklid 28 ja 29; nõukogu otsus 2011/172/ÜVJP, artikli 1 lõige 1)
2. Institutsioonide aktid – Õigusliku aluse valik – Määrus teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses – Riigi vara seadusvastase omastamise eest vastutavatena tuvastatud isikutele ja nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvate rahaliste vahendite külmutamine – ELTL artikli 215 lõige 2 ja otsus 2011/172 – Lubatavus
(EÜ artiklid 60, 301 ja 308; ELTL artikli 215 lõige 2; nõukogu otsus 2011/172/ÜVJP; nõukogu määrus nr 270/2011, artikli 2 lõige 1)
3. Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Mitmekeelsed õigusaktid – Ühetaoline tõlgendamine – Erinevate keeleversioonide arvesse võtmine – Kontekstist ja eesmärgist lähtuv tõlgendamine
(Nõukogu otsus 2011/172/ÜVJP, artikli 1 lõige 1)
4. Ühine välis‑ ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Egiptuses – Egiptuse riigi vara seadusvastase omastamise eest vastutavatena tuvastatud isikutele ja nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvate rahaliste vahendite külmutamine – Lahknevused otsuse 2011/172 artikli 1 erinevate keeleversioonide vahel – Lai tõlgendus, mis ei riku süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõtet ja süütuse presumptsiooni
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 48 lõige 1 ja artikli 49 lõike 1 esimene lause; nõukogu otsus 2011/172, artikli 1 lõige 1)
5. Ühine välis‑ ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Egiptuses – Egiptuse riigi vara seadusvastase omastamise eest vastutavatena tuvastatud isikutele ja nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvate rahaliste vahendite külmutamine – Lahknevused otsusele 2011/172 lisatud loetelu erinevate keeleversioonide vahel – Rakendusmääruse lai tõlgendamine, mis on kooskõlas algmääruse sätetega
(Nõukogu otsus 2011/172, artikli 1 lõige 1 ja lisa)
6. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Egiptuse riigi vara seadusvastase omastamise eest vastutavatena tuvastatud isikutele ja nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvate rahaliste vahendite külmutamine – Otsus, mis on tehtud huvitatud isikule teada olevas kontekstis, mis võimaldab tal mõista tema suhtes võetud meetme ulatust – Kokkuvõtliku põhjenduse lubatavus – Piirid – Põhjendused, mis ei tohi seisneda üldises ja stereotüüpses formuleeringus
(ELTL artikli 296 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt c; nõukogu otsus 2011/172/ÜVJP; nõukogu määrus nr 270/2011)
7. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Egiptuse riigi vara seadusvastase omastamise eest vastutavatena tuvastatud isikutele ja nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvate rahaliste vahendite külmutamine – Õigus tutvuda dokumentidega – Õigused, mille eeldus on nõukogule vastava taotluse esitamine
(Nõukogu otsus 2011/172/ÜVJP; nõukogu määrus nr 270/2011)
8. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Egiptuse riigi vara seadusvastase omastamise eest vastutavatena tuvastatud isikutele ja nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvate rahaliste vahendite külmutamine – Õigus olla enne niisuguste meetme võtmist ära kuulatud – Puudumine – Kohustus teha teatavaks tehtud otsuste aluseks olevad individuaalsed ja konkreetsed põhjused – Ulatus – Õigused, mis on tagatud liidu kohtu teostatava kohtuliku kontrolliga ja võimalusega olla ära kuulatud pärast meetmete võtmist
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 lõige 1; nõukogu otsus 2011/172/ÜVJP; nõukogu määrus nr 270/2011)
9. Ühine välis‑ ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Egiptuses – Egiptuse riigi vara seadusvastase omastamise eest vastutavatena tuvastatud isikutele ja nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvate rahaliste vahendite külmutamine – Omandiõiguse ja majandustegevuse vabaduse piiramine – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine
(ELL artikli 21 lõike 2 punktid b ja d; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 16, 17 ja artikli 52 lõige 1; nõukogu otsus 2011/172/ÜVJP, artikkel 1; nõukogu määrus nr 270/2011, artikli 2 lõige 1)
1. Otsuse 2011/172 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses artikli 1 vastuvõtmine ELL artikli 29 alusel on seaduslik. Nimelt on liidu seisukohtadeks viimatinimetatud sätte tähenduses otsused, mis esiteks on tehtud ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) küsimustes, nii nagu need on määratletud ELL artikli 24 lõikes 1, mis teiseks käsitlevad konkreetset geograafilist või temaatilist laadi küsimust ja mille puhul kolmandaks ei ole tegemist operatiivse tegutsemisega ELL artikli 28 tähenduses. Juhul, kui need tingimused on täidetud, võib ELL artikli 29 alusel vastu võtta mitte ainult programmilisi dokumente või lihtsalt kavatsuste deklaratsioone, vaid ka otsuseid, millega nähakse ette meetmed, mis muudavad otseselt isikute õiguslikku olukorda.
Seetõttu lähtub see otsus, mille eesmärk on aidata kolmanda riigi ametivõime võitluses riigi vahendite õigusvastase kasutamise vastu, täielikult ÜVJP‑st ja vastab ELL artikli 21 lõike 2 punktides b ja d nimetatud eesmärkidele, hõlmamata tsiviil- või sõjalisi operatsioone ja on seejuures vastu võetud asjassepuutuva kolmanda riigi olukorda arvestades.
(vt punktid 41, 42 ja 44–47)
2. Määruse nr 270/2011 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses vastuvõtmine ELTL artikli 215 lõike 2 ja otsuse 2011/172 alusel on seaduslik. ELTL artikli 215 lõike 2 kohaldamisala ei ole nimelt piiratud otsustega, mis puudutavad kolmandate riikide juhte või nendega seotud isikuid. See võib olla selliste piiravate meetmete õiguslik alus, mis on suunatud ükskõik millise isiku vastu tema seisundist sõltumata, tingimusel et need meetmed on ette nähtud ÜVJP raames vastu võetud otsusega. Seetõttu vastab nimetatud määrus, mille sõnastus on identne otsuse 2011/172 omaga, ELTL artikli 215 lõikes 2 sätestatud tingimustele.
Seda hinnangut ei lükka ümber viitamine EÜ artiklitele 60 ja 301, mida kohaldati enne Lissaboni lepingu jõustumist. See leping muutis nimelt õiguslikku olukorda, nähes ette uue artikli, ELTL artikli 215. Samal ajal kui selle artikli lõige 1 hõlmab valdkondi, mida varem käsitlesid EÜ artiklid 60 ja 301, annab selle lõige 2 nüüdseks nõukogule volituse võtta ELTL artiklis 288 määratletud aktiga vastu piiravaid meetmeid adressaatide vastu, kellel puudub igasugune seos kolmanda riigi valitseva režiimiga.
(vt punktid 49–53)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 62, 63, 68 ja 89)
4. Lahknevuste tõttu otsuse 2011/172 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses artikli 1 lõike 1 inglis- ja prantsuskeelsete versioonide vahel tuleb seda sätet tõlgendada selle kõiki keeleversioone silmas pidades ja arvestades selle sätte tausta ja eesmärki. Samas esiteks on enamikus liidu keeleversioonides peale inglise ja prantsuse keele otsuse 2011/172 artikli 1 lõike 1 sõnastus analoogne ingliskeelse versiooniga. Teiseks kahjustaks selle otsuse kasuliku mõju saavutamist tõsiselt see, kui selle artikkel 1 puudutaks üksnes isikuid, kelle suhtes on tehtud kohtuotsus nende kriminaalkorras süüditunnistamise kohta, kuna nendel isikutel oleks sellisel juhul aega kanda kriminaalmenetluse käigus oma varad üle riikidesse, kes ei tee Egiptuse ametiasutustega mitte mingis vormis koostööd. Seetõttu tuleb otsuse 2011/172 artikli 1 lõiget 1 tõlgendada nii, et sellega on muu hulgas hõlmatud ka isikud, kes võisid – võimalik et teadmatult – saada kasu Egiptuse riigi vahendite õigusvastasest kasutamisest ja kelle suhtes seetõttu kohaldatakse kohtumenetluses kaitsemeetmeid, mille eesmärk on säilitada nimetatud seadusvastase omandamise tulemusel saadud vahendid.
Samas ei ole ei ole vahendite külmutamise näol ühest küljest tegemist halduskaristusega ja see ei kuulu Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõike 1 esimese lause kohaldamisalasse, nii et põhimõte, mille kohaselt halduskaristusi ette nägevaid sätteid tuleb tõlgendada kitsalt, ei keela anda otsuse 2011/172 artikli 1 lõikele 1 laia tõlgendust. Teisest küljest ei tunnistanud nõukogu otsust 2011/172 vastu võttes artikli 1 lõikes 1 ise nimetatud isikuid süüdi Egiptuse või liidu liikmesriigi õigusega etteheidetavates asjaoludes. Lisaks ei kallutanud ta „avalikkust” vääralt uskuma nende isikute süüd ega mõjutanud pädevat kohut asjaolude hindamisel. Sellest järeldub, et ka süütuse presumptsiooniga ei ole vastuolus sellele sättele laia tõlgenduse andmine.
(vt punktid 64, 66, 67, 80, 81, 83 ja 84)
5. Otsuse 2011/172 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses lisale tuleb selle erinevate keeleversioonide vahelisi lahknevusi arvestades anda otsusega 2011/172, mille rakendamist see lisa tagab, kooskõlas olev tõlgendus, mille kohaselt hõlmab see lisa kolm isikutekategooriat ehk lisaks isikutele, kelle suhtes toimub kriminaalmenetlus riigi vahendite õigusvastase kasutamise asjas, ka isikuid, kelle suhtes toimub kriminaalmenetlus kaasosaluse tõttu niisuguses asjas, ja samuti isikuid, kelle suhtes toimub kohtumenetlus, mis on seotud kriminaalmenetlusega riigi vahendite õigusvastase kasutamise asjas.
(vt punktid 90, 91 ja 94)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 105–109 ja 113–116)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 161–165)
8. Niisuguse vahendite külmutamise meetme, nagu sisaldub otsuse 2011/172 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses lisas ja määruse nr 270/2011 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses I lisas, esmakordne võtmine peab sisaldama üllatusmomenti. Seetõttu ei ole nõukogu enne niisuguse meetme võtmist kohustatud selle meetme põhjendusi asjaomasele isikule teatatavaks tegema. Samuti ei ole tal kohustust teavitada niisugusest meetmest puudutatud isikuid niisuguse meetme peatsest võtmisest. teisalt nõuavad nii kaitseõiguste austamise põhimõte kui ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 lõikega 1 tagatud õigus tõhusale kohtulikule kaitsele põhimõtteliselt, et liidu ametiasutus, kes võtab vastu akti, millega isiku või üksuse suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, teeks selle akti võtmise tinginud põhjendused puudutatud isikule või üksusele teatavaks nii kiiresti kui võimalik vähemalt pärast akti vastuvõtmist, et võimaldada neil isikutel või üksustel kasutada oma kaebeõigust. Üldjuhul peab nõukogu selle kohustuse täitma isikliku teatavakstegemise teel.
Asjaolu, et nõukogu ise jättis teatamata piiravaid meetmeid kehtestava akti põhjendused, ei muuda seda akti siiski õigusvastaseks, kui sellega ei võetud puudutatud isikult või üksuselt võimalust saada aegsasti teada vaidlusaluse otsuse põhjendustest ja hinnata selle põhjendatust.
Teisalt on füüsilistel või juriidilistel isikutel, keda esmane vahendite külmutamise otsus puudutab, õigus olla nõukogu poolt ära kuulatud pärast asjaomase otsuse vastuvõtmist. Küll aga ei ole nõukogu kohustatud nende isikute ärakuulamist omal algatusel korraldama.
(vt punktid 176, 180, 181, 183 ja 184)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 195, 198–200, 206, 209 ja 228–233)