Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Warszawie (Poola) 14. juunil 2021 – Hewlett Packard Development Company LP versus Senetic Spółka Akcyjna
(kohtuasi C-367/21)
Kohtumenetluse keel: poola
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Sąd Okręgowy w Warszawie
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Hewlett Packard Development Company LP
Kostja: Senetic Spółka Akcyjna
Eelotsuse küsimused
1. Kas ELTL artikli 36 teist lauset koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/10011 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 15 lõikega 1 ja ELL artikli 19 esimese taande teise lausega tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriikide kohtupraktika, mis seisneb selles, et kohtud:
võttes arvesse ELi kaubamärgi omaniku taotlust keelata kõnealuse kaubamärgiga tähistatud kaupade sissevedu ehk import, väljavedu ehk eksport, nende kaupade reklaamimine või anda korraldus selliste kaupade turult kõrvaldamiseks,
määrates hagi tagamiseks ELi kaubamärgiga tähistatud kaupade arestimise,
viitavad vastavate otsuste tekstis „esemetele, mida kõnealuse kaubamärgi all ei ole Euroopa Majanduspiirkonna turule lasknud kaubamärgiomanik või mis on seal turule lastud tema loata“ – mille tõttu on nende ELi kaubamärgiga hõlmatud esemete kindlaks määramine, mida ettekirjutused ja keelud puudutavad (st neid ei ole kõnealuse kaubamärgi all Euroopa Majanduspiirkonna turule lasknud kaubamärgiomanik või mis on seal turule lastud tema loata), jäetud kohtulahendi sisu üldise sõnastuse tõttu täiteasutusele, kes tugineb sellekohaste järelduste tegemisel kaubamärgiomaniku avaldustele või pakutavatele vahenditele (sh infotehnoloogilised vahendid ja andmebaasid) ning täiteasutuse eelviidatud järelduste vaidlustamine asja sisuliselt arutavas kohtus on hagi tagamise ja täitemenetluses kasutatavate õiguskaitsevahendite olemuse tõttu kostja puhul välistatud või piiratud?
2. Kas ELTL artikleid 34, 35 ja 36 tuleb tõlgendada nii, et need välistavad ühenduse (praegu ELi) registreeritud kaubamärgi omaniku jaoks võimaluse tugineda kaitsele, mis on ette nähtud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklites 9 ja 102 (praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artiklid 9 ja 130), olukorras, kus:
ühenduse (ELi) kaubamärgi registreeringu omanik tegeleb Euroopa Majanduspiirkonnas ja sellest väljaspool kõnealuse kaubamärgiga tähistatud kaupade turustamisega nii, et see tegevus toimub volitatud turustajate kaudu, kes võivad müüa kaubamärgiga tähistatud kaupu edasi isikutele, kes ei ole nende kaupade lõpptarbijad, eranditult vaid siis, kui need kuuluvad ametlikku edasimüügivõrku, samal ajal kui volitatud turustajad on kohustatud ostma kaupu eranditult vaid teistelt volitatud turustajatelt või kaubamärgi omanikult;
kaubamärgiga tähistatud kaupadel ei ole mingit märgistust ega muid eritunnuseid, mis võimaldaksid teha kindaks koha, kus need kaubad on turule lasknud hageja või kus need on turule lastud hageja loal;
kostja omandas kaubamärgiga tähistatud kaubad Euroopa Majanduspiirkonnas;
kaubamärgiga tähistatud kaupade müüjad teatasid kostjale, et need kaubad võivad olla õigusnormide kohaselt mõeldud müügiks Euroopa Majanduspiirkonnas;
ELi kaubamärgi registreeringu omanik ei ole teinud kättesaadavaks mingit infotehnoloogilist vahendit (ega muud vahendit) ega kasuta märgistussüsteemi, mis võimaldaks kaubamärgiga tähistatud kauba võimalikul ostjal enne kauba ostmist iseseisvalt kindlaks teha, kas nende kaupadega kauplemine Euroopa Majanduspiirkonnas on seaduslik, ja keeldub seda kontrollimast ostja taotlusel?
____________
1 ELT 2017, L 154, lk 1.