Kohtuasi T‑146/22
Ryanair DAC
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (kaheksas koda) 7. veebruari 2024. aasta otsus
Riigiabi – Madalmaade poolt KLMile COVID-19 pandeemia raames antud abi – Riigigarantii pangalaenule ja riigi allutatud laen – Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks – Tühistamishagi – Õigus esitada hagi – Hageja turupositsiooni oluline kahjustamine – Vastuvõetavus – Abisaaja kindlakstegemine äriühingute kontserni kontekstis
1. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Isiklik puutumus – Kriteeriumid – Komisjoni otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks – Sellise konkureeriva ettevõtja hagi, kes tõendab, et tema turuseisundit kahjustatakse oluliselt – Vastuvõetavus – Konkureeriva ettevõtja kohustus määratleda täpselt asjaomane turg ja võrrelda kõikide sellel turul tegutsevate konkurentide olukorda, et end nendest eristada – Puudumine
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
(vt punktid 19–45)
2. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Komisjoni kaalutlusõigus – Abisaaja kindlakstegemine – Ühe majandusüksusena käsitletav ettevõtjate kontsern – Hindamiskriteeriumid – Sellesse kontserni kuuluvate ettevõtjate vahelised kapitali-, orgaanilised, funktsionaalsed ja majanduslikud sidemed – Asjaomaste abimeetmete lepinguline raamistik ja kontekst
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b)
(vt punktid 52–62, 76, 77, 97, 107, 132 ja 139–146)
3. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Komisjoni kaalutlusõigus – Abisaaja väljaselgitamine – Ettevõtja, kes saab otsese või kaudse eelise – Kaudne eelis – Mõiste – Kaudse eelise ja abimeetmega kaasneva teisese majandusliku mõju eristamine
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b; komisjoni teatis 2016/C 262/01, punktid 115 ja 116)
(vt punktid 149–158)
4. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Abi tõsise häire kõrvaldamiseks mõne liikmesriigi majanduses – Abi, mille eesmärk on rahastada lennunduskontserni koheseid likviidsusvajadusi COVID-19 pandeemia kontekstis – Komisjoni otsus, mille kohaselt on abi siseturuga kokkusobiv – Komisjoni ilmne hindamisviga abisaajate väljaselgitamisel – Viga, mis võib mõjutada abimeetmete siseturuga kokkusobivuse analüüsi
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b)
(vt punktid 159–163)
Kokkuvõte
Lahendades lennuettevõtja Ryanair hagi, tühistas Üldkohus komisjoni 16. juuli 2021. aasta otsuse(1), millega komisjon kvalifitseeris Madalmaade Kuningriigi teatatud rahalise toetuse lennuettevõtjale KLM riigiabiks, mis on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobiv. Sellega seoses täpsustas Üldkohus, kuidas selgitada abimeetmest kasusaaja välja äriühingute kontserni kontekstis.
Madalmaade Kuningriik teatas 26. juunil 2020 komisjonile KLMile antavast riigiabist, mis seisnes esiteks riigi laenugarantiis pankade konsortsiumi antavale laenule ja teiseks riigilaenus (edaspidi „kõnealune meede“). Abi kogusummaks oli 3,4 miljardit eurot.
Kõnealune meede kuulub rea muude riigiabimeetmete konteksti, mille eesmärk on toetada äriühinguid, kes kuuluvad valdusühingule Air France-KLM, kelle kaks peamist tütarettevõtjat on lennuettevõtjad KLM ja Air France.
Täpsemalt kiitis komisjon 4. mai 2020. aasta otsusega (edaspidi „otsus Air France“)(2) heaks Prantsuse Vabariigi poolt Air France’ile antava individuaalse abi, mis seisnes esiteks riigi laenugarantiis 90% ulatuses pankade konsortsiumi antavale 4 miljardi euro suurusele laenule ja teiseks kuni 3 miljardi euro suuruses aktsionärilaenus. Komisjon tunnistas 5. aprillil 2021 lisaks siseturuga kokkusobivaks individuaalse abi, mida Prantsuse Vabariik andis Air France’i ja valdusühingu Air France-KLM rekapitaliseerimiseks kogusummas 4 miljardit eurot (edaspidi „otsus Air France-KLM ja Air France“)(3).
Kõnealuse meetme eesmärk oli anda KLMile ajutiselt likviidsed vahendid, mida tal oli vaja COVID-19 pandeemia negatiivsete tagajärgedega tegelemiseks.
Komisjon leidis 13. juuli 2020. aasta otsuses(4), et kõnealune meede kujutab endast riigiabi, mis on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobiv. Selle otsuse kohaselt oli ainus abisaaja KLM, mitte muud kontserni Air France-KLM äriühingud.
Üldkohus tühistas 19. mai 2021. aasta kohtuotsusega(5) 13. juuli 2020. aasta otsuse, sest see ei olnud kõnealusest meetmest kasusaaja kindlakstegemise osas piisavalt põhjendatud. Lisaks otsustas ta peatada otsuse tühistamise toime, kuni komisjon võtab ELTL artikli 108 alusel vastu uue otsuse.
Komisjon võttis 16. juulil 2021 seetõttu vastu teise otsuse, milles ta leidis taas, et kõnealune meede kujutab endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuid see on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobiv. Seekord tegi komisjon kindlaks, et ainsad abisaajad on KLM ja tema tütarettevõtjad, mitte muud kontserni Air France-KLM äriühingud.
Ryanair esitas Üldkohtule selle teise otsuse tühistamiseks hagi, milles ta vaidlustas muu hulgas valdusühingu Air France-KLM ja tema tütarettevõtja Air France’i väljajätmise kõnealusest meetmest kasusaajate hulgast.
Üldkohtu hinnang
Seoses teatatud abimeetmest kasusaajate kindlakstegemisega äriühingute kontserni kontekstis tuletas Üldkohus meelde, et kuigi komisjonil on selles küsimuses laiaulatuslik kaalutlusõigus, peab liidu kohus siiski lisaks esitatud tõendite sisulise õigsuse, nende usaldusväärsuse ja sidususe kontrollimisele kontrollima ka seda, kas need tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida tuleb arvesse võtta, ning kas need tõendid võivad toetada järeldusi, mis nendest on tehtud.
Kohtupraktikast ja komisjoni teatisest riigiabi mõiste kohta(6) nähtub lisaks, et mitut eraldiseisvat juriidilist üksust võib riigiabi eeskirjade kohaldamisel pidada üheks majandusüksuseks. Tegurite hulgas, mida võetakse sellise majandusüksuse olemasolu kindlakstegemisel arvesse, on muu hulgas kapitali-, orgaanilised, funktsionaalsed ja majanduslikud sidemed asjaomaste üksuste vahel, lepingud, millega nähakse ette teatatud abi andmine, ning võetud abimeetme liik ja kontekst.
Neid täpsustusi silmas pidades märkis Üldkohus kõigepealt, et kapitali- ja orgaanilised sidemed kontsernis Air France-KLM tõendavad pigem, et selle kontserni eraldiseisvad juriidilised üksused moodustavad riigiabi eeskirjade kohaldamisel ühe majandusüksuse. Sellega seoses rõhutas Üldkohus, et vaidlustatud otsuses esitatud komisjoni järeldustest ja Ryanairi esitatud tõenditest nähtub, et valdusühing Air France-KLM teeb tegelikult kontrolli sõsarettevõtjate Air France’i ja KLMi üle, sekkudes otseselt või kaudselt nende juhtimisse, ja osaleb seega nende majandustegevuses. Veel ilmneb nendest, et kontserni Air France-KLM tasandil eksisteerivad tsentraliseeritud otsustusmenetlus ja teatav kooskõlastamine, mis tagatakse ühisorganite kaudu, kuhu kuuluvad valdusühingu Air France-KLM, Air France’i ja KLMi kõrgetasemelised esindajad, vähemalt osas, mis puudutab teatud oluliste otsuste tegemist.
Komisjoni järelduse, mille kohaselt valdusühing Air France-KLM, Air France ja KLM ei moodusta kõnealusest abimeetmest kasusaajate väljaselgitamisel ühte majandusüksust, lükkavad ümber ka nende üksuste vahelised funktsionaalsed ja majanduslikud sidemed. Vaidlustatud otsuses annavad nimelt nende sidemete kirjeldus ning Ryanairi esitatud näited nende kohta tunnistust teatavast funktsionaalsest, kaubanduslikust ja finantsintegratsioonist ning koostööst nende üksuste vahel.
Edasi täpsustas Üldkohus, et erinevalt komisjoni argumentidest ei võimalda lepinguline raamistik, mille alusel kõnealune meede võeti, järeldada, et kõnealusest meetmest said kasu üksnes KLM ja tema tütarettevõtjad, mitte valdusühing Air France-KLM ja Air France ning tütarettevõtjad, keda nad kontrollivad. Selles küsimuses rõhutas Üldkohus, et mitu kõnealuse meetme võtmise tingimust on sõnaselgelt seatud sõltuvusse valdusühingu Air France-KLM heakskiidust või on tema võetud kohustuse esemeks. See näitab, et lepingud, mille alusel kõnealune meede võeti, kehtestavad nimetatud valdusühingule selle meetme võtmise ja rakendamise raames olulisi lepingulisi õigusi ja kohustusi. Lisaks, tagades KLMi elujõulisuse, tagab kõnealune meede ka valdusühingu Air France-KLM elujõulisuse. Ilma selle meetmeta oleks KLMi maksejõuetuse risk võinud üle kanduda nimetatud valdusühingule ja seega kogu kontsernile Air France-KLM. Seega, võttes arvesse kontserni Air France-KLM integreerituse taset, võib kõnealune meede vähemalt kaudselt tugevdada kogu kontserni finantsolukorda.
Rõhutades ajalise, struktuurilise ja majandusliku seose olemasolu kõnealuse meetme ja otsuse Air France ning otsuse Air France-KLM ja Air France esemeks olevate abimeetmete vahel, märkis Üldkohus lisaks, et vaidlustatud otsuses ei ole otsuse Air France-KLM ja Air France esemeks olevat abimeedet mainitud. Selles otsuses, mis võeti vastu rohkem kui kolm kuud enne vaidlustatud otsust, pidas komisjon otsuse esemeks olevast abimeetmest kasusaajaks nii valdusühingut Air France-KLM ja tema tütarettevõtjaid kui ka Air France’i ja tema tütarettevõtjaid, välja arvatud KLM ja tema tütarettevõtjad. Käesoleva juhtumi konkreetsetel asjaoludel pidi komisjon arvesse võtma ka otsust Air France-KLM ja Air France, mida ta aga ei teinud.
Lõpuks lükkas Üldkohus tagasi komisjoni argumendid, mille kohaselt on kõnealusel abimeetmel valdusühingule Air France-KLM ja Air France’ile kõige rohkem üksnes teisene majanduslik mõju. Selles küsimuses tuletas Üldkohus meelde, et kõnealuse meetme ootuspärane mõju viitab ex ante sellele, et ette nähtud rahastamislahendusest võis kasu saada kontsern Air France-KLM tervikuna, parandades oma üldist finantsseisundit. Ent vastavalt komisjoni teatisele riigiabi mõiste kohta viitab selline rahastamislahendus sellele, et kontsern Air France-KLM sai vähemalt kaudse eelise.
Kõike eeltoodut arvestades järeldas Üldkohus, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta asus seisukohale, et kõnealusest meetmest kasusaajad olid KLM ja tema tütarettevõtjad, mitte valdusühing Air France-KLM ja tema teised tütarettevõtjad, sealhulgas Air France ja viimase tütarettevõtjad. Kuna selline väär kasusaajate väljaselgitamine võib mõjutada kõnealuse meetme siseturuga kokkusobivuse analüüsi tervikuna ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel, tühistas Üldkohus vaidlustatud otsuse.